hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis, leiab maakohus, et J.J on toime pannud KarS §169 sätestatud kuriteo ja tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. 7 Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav J.J-i puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele ja laadile arvestab maakohus karistuse mõistmisel ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Varasemalt on süüdistatav kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusega KrK §143 lg.2 p.1, 2 järgi KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 8 päeva. Nimetatud karistus otsustati mitte pöörata täitmisele 3-aastase katseajaga. Kuna kannatanu on käesolevas asjas esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 27.03.2008, on tegemist süüdistatava poolt uue kuriteo toimepanemisega katseajal. Varasemalt on süüdistatav väärteokorras karistatud ühel korral 17.03.2009 Alkoholiseaduse §70 rikkumise eest rahatrahviga summas 900 krooni. Rahatrahv on seisuga 02.04.2009 tasumata. KarS §169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vastavalt KarS §56 lg.2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Rahalise karistuse mõistmine karistusena ei ole antud juhul põhjendatud ja otstarbekas, arvestades süüdistataval lasuvat elatise võlgnevuse summat, eelmises kriminaalasjas väljamõistetud tsiviilhagide kogusummat ja käesoleva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Mõistes süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse, halvendab see veelgi süüdistatava materiaalset olukorda ja vähendab veelgi lapsele reaalset elatise maksmise võimalust. Vastavalt KarS §69 lg.1 võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes või sama seadustiku §73 või §74 sätestatud tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Vastuseks prokuröri abi küsimusele maakohtu istungil üldkasuliku töö tegemise nõusoleku kohta vastas süüdistatav, et tegelikkuses soovib ta hoopis ametlikult tööle asuda, kuna üldkasuliku töö tegemise ajal ei ole võimalik võlgu hüvitada. Maakohus ei pea sellist tingivas kõneviisis ja teatud tingimustel esitatud nõusolekut üldkasuliku töö tegemise kohta KarS §69 lg.1 sätestatud nõusolekuks. Tegemist ei ole süüdistatava selgesõnalise ja üheselt mõistetava nõusolekuga. Selliseks nõusolekuks ei ole ka süüdistatava viimases sõnas väljendatud nõusolek kaitsja seisukohaga, milles 8 kaitsja palus kohtuvaidluses mõista süüdistatavale karistuseks üldkasuliku töö tegemine. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka süüdistatava eelnevat elukäiku eelkõige tema töötamise ja elukoha aspektist. Kuna seniajani ei ole süüdistatav suutnud pidada töökohti, on tihti neid vahetanud ja muuhulgas elanud väljaspool Eesti Vabariiki, puudub maakohtul veendumus, et üldkasuliku töö tunde hakkab süüdistatav sooritama korralikult ja vastavalt kehtestatud graafikule. Ülaltoodu alusel peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks vangistus. Asjaolu, et uue tahtliku kuriteo on süüdistatav toime pannud kehtival katseajal, välistab vangistuse mõistmise taas tingimisi. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. KarS §169 puhul on sanktsiooni keskmine määr 6 kuud. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks vangistus, mis on pooles ulatuses keskmisest sanktsiooni määrast, s.o. 3 kuud. Maakohus leiab, et sellises suuruses karistuse mõistmisega on võimalik saavutada KarS §56 ettenähtud eesmärke. Vastavalt süüdistatava taotlusele kriminaalasja lühimenetluse korras. ja prokuratuuri nõustumisele arutati antud
lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4 ja 5 sätestatut. Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusest nähtub, et vangistuse ärakandmata osa on 1 aasta 8 kuud 8 päeva. Eeltoodu alusel tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust - 2 kuud vangistust – suurendada Tartu Maakohtu 25.10.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud 8 päeva vangistust - võrra. Liitkaristuseks tuleb süüdistatavale mõista 1 aasta 10 kuud 8 päeva vangistust. Süüdistatava suhtes oli 17.04.2008 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld.
lg.5 võib kohus vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks sama seadustiku §429 sätestatud korras. Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks süüdistatav J.J-i suhtes kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tühistamise ja tema vahistamise kohtusaalis. Maakohus leiab, et tõkendi muutmine on vajalik 9 süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses olles läheb J.J vabatahtlikult ettenähtud tähtajal kandma vangistust. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, ei ole süüdistatav juba kohtueelse menetluse käigus ilmunud kutse peale ringkonnaprokuratuuri. Kutse oli saadetud süüdistatavale samale aadressile, kust lahkumiseks oli talle kehtestatud keeld ja millele oli süüdistatav isiklikult alla kirjutanud (t.l.19) – XXX. Nagu nähtub XXX omaniku P K teatest ringkonnaprokuratuurile, ei ela süüdistatav sellel aadressil ja ei oma seal ka sissekirjutust. Majaomaniku teatel elab süüdistatav Hispaanias (t.l.107). Viru Ringkonnaprokuratuuri 28.07.2009 määrusega oli J.J kuulutatud tagaotsitavaks (t.l.110-111). Maakohtu 19.04.2010 istungil nimetas süüdistatav taas oma elukohaks XXX. Kuna asja materjalidest nähtub, et nimetatud aadressil süüdistatav tegelikult ei ela, sealt aadressilt ta kutseid kätte ei saa ja on võimalik, et eesootava karistuse kartuses lahkub süüdistatav taas Eesti Vabariigist, peab maakohus põhjendatuks tõkendi muutmise. Seoses süüdistatava vahistamisega kohtusaalis algab tema karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest 19.04.2010.
S §4 lg.3 on sama seadustiku §169 sätestatud kuritegu teise astme kuritegu.
lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub summas 6525 krooni. süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha
Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kohtueelses menetluses makstud tasu eest kaitsjale (vandeadvokaat Sergei Politšev) 915,60 krooni (t.l.105, 116) ja kohtulikus menetluses kaitsjale (vandeadvokaat Sergei Politšev) makstud tasu eest 832,80 krooni.
lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eeltoodu (t.l.103). alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse hulka ka kaitsjale väljamõistmisele 7 krooni 10 Anne PALMISTE Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.