Obsah (5)

§ 275§ 199§ 64§ 68§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2010 Kriminaalasja number 1-10-12868 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harj

§ 275

§ 199 lg 2p 9 – 25 lg 2 ja § 275 järgi süüdistatav L.A isikukood xxx, eesti keel, xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, Süüdistatav xxxxxxxxxxx, eluk xxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxxxx (viibib Tallinna Vanglas), ei tööta Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine Resolutsioon Jätta L.A apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 22. oktoobri 2010. a otsusega mõisteti L.A süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda 1 aasta 6 kuu vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 275

järgi ja karistati 4 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuse, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3 võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kohus mõistis L.A süüdi 6 varguse katses ja selles, et L.A sülitas politseiniku pihta. Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus järgnevat: L.A karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, tekitatud kahju suurust, seda et L.A on varem kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (lk 159-166), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, vabanenud vanglast 04.04.2010 pani ta esimese kuriteo toime juba ühe kuu möödudes ja seejärel lühikese aja vältel pani toime veel viis uut kuritegu, süüdistatava enda ütlustest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et ta tarvitab narkootikume, mistõttu ta ei ole kriminaalhoolduseks sobiv isik, tuleb teda karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem.

1. Maakohtu otsuse peale esitas L.A apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja kergema karistuse mõistmist. Samuti leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada 12.05.
2. a episoodis tsiviilhagi osas, kuna otsuse kohaselt R. AS küsis 1557,7 krooni, maakohus mõistis aga välja1638,8 krooni. Süüdistatav leiab, et poolteist aastat vangistust on liiga karm, arvestades, et kõik vargused jäid katse staadiumi. Õige karistus võiks olla 6 kuud reaalset vangistust või karistus võiks olla jäetud tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistatav leiab, et range karistuse tingis see, et kohtuistungit olid vaatamas õpilased. Politseiniku pihta sülitamise osas märgib, et tal ei olnud tahtlust politseinikku solvata, vaid tema käitumine oli tingitud sellest, et vastu suhtes kasutati jõudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on mõistetud karistuse raskus ja tsiviilhagi rahuldamine ühes episoodis. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Esiteks tuleb tõdeda, et otsuses ei ole vastuolu tsiviilhagi osas. Maakohtu otsuse põhiosas (otsuse lk 3) on märgitud, et õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt olid L.A juurest leitud esemed rikutud ja rikutud kauba koguväärtus oli 1638,8 krooni. Sama summa on tekitatud kahju suurusena nimetanud kannatanu esindaja (otsuse lk 4) ja see summa on märgitud ka tsiviilhagis. Üksnes tunnistaja A. T. on maakohtu otsuse kohaselt andnud ütlusi, et kahjustatud kauba väärtus oli 1557,7 krooni. Maakohus on otsuses (otsuse lk 10) märkinud, et loeb tõendatuks kahju tsiviilhagis märgitud ulatuses. Seega ei ole vastuolu maakohtu otsuse põhiosa ja lõpposa vahel. Mõistetud karistuse osas leiab kohtukolleegium, et maakohus on mõistetud karistust põhjendanud ja toonud välja asjaolud, mis tingivad just sellise karistuse mõistmise. Maakohus on märkinud, et L.A pani esimese kuriteo toime juba ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ja seejärel lühikese aja vältel pani toime veel viis uut kuritegu. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ei pea võimalikuks tingimisi vangistuse kohaldamist. L.A on leidnud, et mõistetud karistus on liiga karm, kuna vargused jäid katse staadiumi. Asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi, ei tähenda, et kohus peab tingimata mõistma kergema karistuse kui lõpule viidud teo eest –

§ 25lg 6 kohaselt kohus võib süüteokatse puhul karistust kergendada.

Seega peab kohus lähtuma konkreetse teo asjaoludest. Käesoleval juhul jäid teod küll katse staadiumi, kuid kahel juhul siiski tekitas L.A toimepandud teoga kahju. Kolleegium leiab, et mõistetud karistust ei saa pidada ülemääraseks ka põhjusel, et kohus luges liitkaristust mõistes

§ 275

järgi mõistetud karistuse kaetuks

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistusega.

Mis puutub väitesse, et karistust mõjutasid saalis viibinud vaatajad, siis KrMS § 11 lg 1 kohaselt on kohtuistungid avalikud, s.o vaatajatel on õigus kohtuistungi ajal saalis viibida. Süüdistatava selgitused selle kohta, miks ta politseiniku pihta sülitas, ei välista toimepandud teo vastavust

§ 275koosseisule ega selle teo õigusvastasust.

5. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla