Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.K on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 28.07.2010 a. kella 19.41 ajal juhtis Keila vallas Karjaküla tee ristmiku juures mootorsõidukit Audi reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( ekspertiisiakti kohaselt joobeseisund 3,14 mg/g, lõplik tulem 3,08 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega R.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 28.07. õhtul ta tarvitas õlut ja pärast seda otsustas koju sõita. Sõitu alustas Karjakülast, kuid enne sõidu alustamist teadis, et on alkoholi tarvitanud. Tahtis vennale kuuluva sõiduki koju toimetada. Vennaga koos tarvitas alkoholi ja viimane oli päris purjus ning jäi autos magama. Karjaküla tee ristmiku juures ta ei tulnud juhtimisega toime ja sõitis teelt välja vastu liiklusmärki. Vend ärkas üles ja lõi talle vastu pead. Ekspertiisiga on nõus. Kohtuistungil lisab, et mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma. Tunnistaja DS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta istus elukoha juures koos vennaga temale kuuluvas sõidukis. Vend istus juhiistmel ja ta istus kõrval. Ta oli purjus ning kuulasid muusikat. Ta ei lubanud kellelgi autoga sõita ja jäi autosse magama. Vend ajas ta üles ja nägi, et on Karjaküla ristmikul. Ta nägi, et auto on katki ja lõi venda. Kohale saa-bus kiirabi ja politsei. Vend viidi haiglasse. Ta ei saa väita, et roolis oli vend. Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt R.K veres leiti etanooli 3,14 +- 0,06 mg/g, väärteomenetluse lõpetamise määrusega / t.l. 4 – 12, 25 – 28, 31, 32 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, tema poolt ükskõikset suhtumist ühiselu reeglitesse, olles teadlik tema suhtes samalaadse süüteo toimepanemise eest saadud karistuse katseaja lõppemist kuu aega tagasi enne selle teo toimepanemist, kuid olles alkoholijoobes, teadvalt jätkas alkoholijoobes sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta, seega pannes ohtu enda kui ka joobnud olekus oleva venna elu ja tervise, jooksva aasta jooksul viiel korral karistatud ÜTS rikkumiste eest ja rahatrahvide mittemaksmist, koos elukaaslasega alaealise lapse kasvatamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.K
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust.
1, 2, 3 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust ja 2 ( kaks ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust jätta täitmisele pööramata kui R.K ei pane kohtu poolt määratud 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Täidab kontrollnõudeid, millised määratud
1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Mõistetud kohesele kandmisele 30 päeva vangistust kuulub kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista R.K-lt sundraha 6525 krooni ( 417.02 Eurot ) riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista R.K-lt kaitsjatasu 1500 krooni ( 95.87 Eurot ) 4 Välja mõista R.K-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 438 krooni ( 27.99 Eurot ) Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.