← Eesti

1-09-15338/18

Obsah (7)§ 306§ 126§ 180§ 291§ 289§ 175§ 179

1-09-15338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2010. a. avalikul kohtuistungil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi

§ 306ja § 309 Õigeks mõista T.E Kar

S § 120 järgi. Süüdi tunnistada T.E KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 4100065035. Rahalise karistuse tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „T.E, 1-09-15338, rahaline karistus“. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus täitemenetluses KarS § 70alusel asendamisele vangistusega. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendid: CD- R plaadil kaks kõnesalvestist 14.06.2007. a kell 22:20 ja 22:45 toimunud kõnedest Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskusele.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista T.E-lt 6640 (kuus tuhat kuussada nelikümmend) krooni ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Välja mõista T.E-lt 13 328 (kolmteist tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni ja 82 senti K.P. kasuks esindajale maksutud mõistliku suurusega tasu katteks. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatava T.E kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Sewdbank AS-s, viitenumber

  1. Menetluskulude tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „T.E, 1-09-15338, menetluskulud“. Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. septembrist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates
  3. septembrist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. septembrist 2010.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. T.E süüdistatakse selles, et tema 14.06.2007.a. kella 22:00 paiku Tartus XXX korteris, omavahelise tüli käigus, lõi K.P. korduvalt rusikaga näkku, vastu selga ja vastu õlga, mille tagajärjel tekitas K.P. vasaku labakäe, vasaku jala ja näo põrutuse ning füüsilist valu. Sellega pani T.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese löömise. T.E süüdistatakse ka selles, et tema 14.06.2007.a. kella 22:00 paiku Tartus XXX korteris, omavahelise tüli käigus, peale K.P. korduvat löömist tõstis televiisori rinna kõrgusele ja ähvardas K.P. tappa, mille tulemusena kannatanu kartis ähvarduse täideviimist. Sellega pani T.E toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. tapmisega ähvardamise kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. 2

(2)Süüdistatav T.E andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta tunneb K.P. sellest ajast kui kannatanu
  1. a sinna majja elama asusid. Tuli ülbelt suure žestiga majja, väitis, et nad on emaga miljonärid. Majas hakkasid peod ja K. poolt ähvardused süüdistatava suunas. 14.06.2007.a. oli intsident kella 22 ajal. Ei tule meelde, et päeval oleks K. kokku jooksnud. Kui süüdistatav abikaasaga saunast tulid, tundsid juhtme kärsahaisu, katsusid korke, sest ennegi on probleeme olnud ja on ka praegu. Juhtmeid olid tulised. Palus minna abikaasal koputama uksele, ei tahtnud ise minna. Ütles, et ta küsiks miks nii meeletu tarbimine, et korgid tulised, tuleohtlik. S.P. koputas korter 3 uksele, ei tulnud kedagi vastu, siis koputas korter 4 uksele. Süüdistatav läks vaatama, et kus tuli põleb. Korter nr. 4 uksele ei tulnud keegi S.P koputamisel. Süüdistatav tegi majale tiiru peale. Arutasid, et tuleb helistada omanikule P.K . Süüdistatav nägi , et korteris 4 tuli põleb. P.K. ei võtnud telefoni vastu. Süüdistatav koputas korter 4 uksele, esialgu ei tulnud keegi, siis koputas tugevalt, ütles, et probleem on. K. tegi ukse lahti. Süüdistatav ütles, et korgid ja juhtmed tulised, et võta tagant ära, ohtlik. Ta ütles, et teda see ei huvita, tema tunneb elektrisüsteemi. Nad rääkisid 2 minutit, mitte rohkem, konkreetset vastust ei tulnud, ei olnud mõtet edasi rääkida. K.P. tuli üldkoridori, kus toimus jutuajamine. Kannatanu oli korteri välisukse juures ja süüdistatav praktiliselt oma ukse juures. Ta ei sisenenud K.P. korterisse nr.
  2. Kui korter 4 uks avatakse, siis ei ole näha mis korteris on. Seal on mingi sein ees. Seejärel läks süüdistatav korterisse, kohtus sel õhtul kannatanuga ühe korra. Korter nr. 3 ja 4 kuuluvad P.K . Alguses koputas ta nr. 3 uksele, sest nad liiguvad mõlemas korter, ei ole teada kummas on. Kui süüdistatav koputas uksele, lootis, et P.K. tuleb vastu. Mingil määral K.P. uksele vastu tulek üllatas, aga ta ka elas seal. Süüdistatav oli tarvitanud sel päeval õlut. Võis olla 2 pudelit tarbinud, rohkem kindlasti mitte. Ta ei tarbi eriti alkoholi. K.P. helistas politseisse. Politsei tuli umbes 15 minuti pärast. Politsei küsis, et mis probleem on, mis toimus ja ta seletas, et elektrivärk ja politsei ka katsus korke, olid kuumad korgid. Kui politsei tuli, toimus süüdistatavaga vestlus üldkoridoris K.P. läks 3-st korterist 4-sse. Politsei oli üldkoridoris ja süüdistatav enda koridoris, ukse vahelt rääkisid. Ei kuulnud seda, mida K.P. rääkis politseile. Sellega asi lõppes. Sellest ei olnud üldse juttu, et isikut löönud, ähvardanud. Küsiti ainult, mis tasapinnal tüli oli ja nad seletasid, et elektrikorgid kuumad. Pärast politsei käimist suhtles süüdistatav külalistega. Kui uks on kinni, siis ei kuule midagi, mis üldkoridoris toimub, kui just uksi ei paugutata. Ta ei kuulnud K.P. äraminekut. Politseile avalduse tegemiseks ei näinud põhjust, ega politsei elektrisüsteeme ei lahka. Ka K.P. tema kuuldes ei lubanud teha politseile avaldust. Süüdistatav eitab kannatanuga füüsilise kontakti olemasolu. Kannatanu vigastuste päritolu ei tea. Kui K. ukse avas, siis olid nad lähestikku, 1- 2 sammu teineteisest, siis astus süüdistatav tahapoole, praktiliselt enda ukse juurde. Kui ta rääkis kannatanuga, ei olnud kannatanul näha kehavigastusi. Televiisori võtmise süüdistus tuli nagu välk selgest taevast, seda ei oska kommenteerida. See on valesüüdistus. Ei tea, kus korter 4-s asub televiisor, ei ole kunagi seal käinud. K.P. nägi ta intsidendile järgneval ülejärgneval päeval umbes 15 meetri kauguselt. Neil ei olnud omavahel vestlust. Ei tea põhjust, miks K.P. teda süüdistab peksmises ja ähvardamises. P.K. esitas kadunud isale valesüüdistuse. Isa suri. See ei läinud läbi ja nüüd on süüdistatav hammaste vahel. See ka, et peab maja remondi eest raha maksma. Isegi süüdistatava ema kohta on esitatud valesüüdistusi. See võib olla põhjus. Terve nende pere on süüdistatava peale tige, ka tsiviilasjade pärast. Kõike, mis juhtub seostab süüdistatav kannatanuga. Ta on lõhkunud välisukse, tahtnud süüdistatavat rünnata seal. Tema sõbrad on ähvardanud süüdistatavat. Süüdistatav pöördub iga juhtumi pärast politseisse. Välisuks, ka sisemine uks paugub, kui hooga lahti lastakse või kui jalaga 3
(2)lüüakse. Süüdistatava ema elab alumisel korrusel, tema kannatab uste paugutamise pärast kõige rohkem. Ta hoidub eemale, ei taha avaldust kirjutada. Ilma omanike nõusolekuta ei saa ukse kinniteid vahetada. P.K. on öelnud, et tema ei investeeri majasse. Ta takistab remontimist. 2008.a. märtsi lõpust ei ela K.P. enam süüdistatavaga ühes majas. Kannatanu K.P. andis kohtus ütlusi, et ta oli varasemalt T.E-ga naaber XXX majas, kus kannatanu elas korterites korterites 3 ja
  1. Oli suvine aeg, õhtupoole, hämar oli. Kannatanu oli üksi kodus, XXX, Tartus ema korteris, ei tea kas korteris nr. 3 või
  2. ta kuulis, et põmakas käis, mõtles, et auto sõitis maja ees. Mitu kõmakat käis ja keegi karjus. Kui tegi ukse lahti, olid T.E ja S.P. uks taga. Küsimusele, et mida ta lõhub vastas Avo, et „mida sa põletad“. Kannatanu kutsus teda sissepoole, et ta ei ole midagi põletanud, ei kärssa midagi. Siis oli mingi jutt, et korgid kärssavad. Ta ei hakanud kuulama ja pani ukse kinni. Väljast tuli mingit kärsahaisu. Hiljem sai teada, et naabrid olid mingit kummi põletanud. Arvas, et tuleb väljast see kärsahais. Tegi ukse ja akna lahti. Kui kannatanu pani ukse kinni, käis jälle kõmakas nii et krohvi lendas. Ta tegi ukse lahti, et mida sa lõhud, kas sinu uks on, siis Avo võttis kannatanust kinni ja ütles, et „tatt, mida sa õpetad“. Kannatanu oli pooleldi oma korteris, pooleldi väljas. Ei mäleta kuidas ta kukkus, aga paugud käisid vastu selga ja nägu. Ta roomas eest ära. Avo võttis ukse kõrvalt teleka sülle ja ütles, et tapab kannatanu ära. Täpselt ei mäleta, aga kannatanu võttis laua alt tooli ja hakkas karjuma ja siis Avo tõmbus tagasi, pani teleka maha ja läks ära. Kannatanul ei olnud telefoni ja kuna uks ei käi korralikult kinni, siis hoidis ust kinni, sest kartis, et Avo tuleb tagasi. Telefon oli teises korteris ja läks kiiresti sinna, helistas vist emale, aga ta ei võtnud vastu. Teadis, et ema läks Narva. Siis helistas politseisse ja teatas et naaber tuli kallale. Ütlesin, et ei majja saa sisse, uks on kinni. Kartis, et kui läheb ust lahti tegema, et äkki tuleb kallale jälle. Tuli politsei, küsis andmeid ja kus naaber elab. Küsiti, kas nad läksid sisse enda korterisse, kannatanu ei teadnud. Nad koputasid ja palusid kannatanul ukse kinni panna. Nad läksid rääkima nendega, mida rääkisid kannatanu ei tea. Politseinikud palusid kannatanul rääkida, mis juhtus ja ta rääkis, paluti kirjutada avaldus ja käia traumapunktis. Siis ema helistas. E. käis traumapunktis ära. Ema tuli tagasi ja kannatanu rääkis emale, et Avo tuli kallale, et korgid põlevat, et võib-olla pliidil läks kärssama midagi. Kannatanul oli ahi teises korteris, kus ta süüa teeb. K.P. korteri koridori ja eluruumi vahel on vahesein. Kui T.E lõi, siis kannatanu kukkus sinna vahele. Üritas eemale roomata, tema tagus edasi. Kannatanu arvab, et võti oli lööjal käes või midagi, sest kannatanu näol olid kriimud, midagi teravat oli, võib-olla küünega tegi, tundis, et midagi kriipis. Lööke oli rohkem kui üks, ta ei lugenud neid. Kannatanu täpsemalt ei mäleta, aga arvab, et selga ka löödi. S.P. oli sel hetkel välikoridoris. Avo tuli kannatanu korterisse sisse. S P kannatanu enda korteris ei näinud. Vahesein jääb ette. Kannatanu tähelepanu ei olnud sellel, et jälgida S.P.. Ta mõtles, et jumala pärast maha ei löödaks. Lööke oli umbes 5-8, ei tea, ei lugenud, tahtis ainult eest ära saada. Sündmuse järgselt oli kannatanul nägu paistes, põlv oli valus. Mäletab uduselt. Põlv marraskil. Nägu kriibitud, sellest see veri ka. Verd tuli põselt ja silma alt, ei mäleta kummalt poolt, kas vasak või parem. T.E olid alkoholi lõhnad juures, ei saanud aru kas oli purjus. Kui T.E televiisori üles tõstis, hakkas kannatanul keha värisema, mõtles, et saaks midagi haarata, et ta maha ei lööks ja hakkas appi karjuma, et naabrid kuuleksid ja siis ta tõmbas tagasi, pani televiisori maha. Televiisoril ei olnud juhtmeid taga, seda telekat ei vaadatud. Televiisori mõõtmed on 50-60 cm kolmest küljest. Televiisor oli põrandal. Sündmus toimus nii suurel alal nagu kohtusaali uksest tunnistaja puldini (mõõdab: 2 sammu on uksest tunnistaja puldini). T.E tõstis televiisor rinna kõrgusele ja ütles, et: „Tatt, kas löön su maha“ või midagi sellist, täpsemalt ei mäleta. Vihane nägu oli peas. Kannatanu hakkas karjuma ja T.E pani televiisori maha, läks ära. Uks on raske, ise vajub kinni. Ta ei näinud, kas S.P. vaatas. Kannatanu et arvab, et maja ees ütles E., et naaber andis tappa. E. nägi, et lonkas ja nägu oli paistes. Riiete alla ta ei näinud. Ta ei seletanud E. midagi täpsemalt, mis juhtus. Ütles, et sõidame traumapunkti. Uksest sisse tulles koridori kõrval on diivan ja seal oli telekas. T.E võttis televiisori sealt. Kannatanu hakkas karjuma ja tool ka oli tal käes. Võib-olla seepärast Avo teda ei löönud selle televiisoriga. T.E pani televiisori samale kohale tagasi. Ülejärgmisel päeval ütles kannatanu politseile, et võtku näpujäljed telekalt. Ei saa aru, miks politsei seda ei teinud. 4
(2)Politseinikud tulid koridori ja vaatasid segadust. Panid andmed kirja. T.E on rahulik inimene. Kui väheke võtab alkoholi siis tahab ennast näidata ja räuskab, kannatanu räuskab vastu. Purjus peaga on ta üleolev. T.E alati kutsub politsei, et temale sõnaõigus jääks, et tal väikesed lapsed. Ütleb, et kannatanu on narkomaan jne. Politsei küsis, kas arvan, et oli purjus ja ma ütlesin, et ei tea, et tundsin ainult alkoholilõhna. Ei tea miks ta sel päeval kallale tuli. Eks vanemate vahel see vimm ja kannatanu nõrgem pool, saab jagu temast. Ütles, et ta on 20 aastat seal valitsenud, et kannatanu sinna valitsema ei tule. Enne sündmust kannatanu ei tohtinud T.E-ga suhelda, talle tere öelda, ei olnud suhtlemist. Seda keelas politsei, kui tehti avaldus politseile. Politsei ütles, et kannatanu ei ütleks isegi tere, et ei tuleks uut avaldust. Vaen tekkis vist seepärast, et sinna korter osteti. Inimesed ei taha suhelda, võib-olla on kinnised, ei meeldi võõrastega rääkida. Kannatanu väidab, et ta ei andnud selleks põhjust, et T.E oli sunnitud korduvalt politsei välja kutsuma. Esimene kord tehti trahvi 160 krooni, et kirjutage alla. Kannatanu nimetab allakirjutamist lolluseks. Korduvalt käidi. Teine kord oli juba põhjus karistada, sest varem karistatud. Kannatanu ei ela enam XXX sellest ajast kui T.E jälle tegi kaebuse, et kannatanu olevat midagi varastanud. Arvan, et see oli 3 aastat tagasi. Kannatanu peksmine toimus ainult sisekoridoris. Köök ja elutuba on neil koos. Kannatanu roomas kööki, mis on elutoa ja magamistoaga koos. Uksi ei ole, kõik on avatud ruumid. Kannatanu on ütlusi andnud 2 korda. Ütluste andmise aega ei mäleta seda, sest see oli kaua aega tagasi. Mõlemal korral andis ta ühesuguseid ütlusi, aga kirja ei pandud. Kõik rääkis sündmuse kohta ära. Kui politsei käis kohal ja vaatas sündmuskohta, ei rääkinud ta politseile televiisorist, millega ähvardati. Nad kirjutasid kannatanu andmed ainult ja vaatasid olukorda. Esimesel korral kui politsei tuli korterisse, panid nad andmed kirja. Kui politsei tuli teist korda, siis näitas, mis juhtus. Kannatanu ei mäleta, miks tol hetkel seda asja ei olnud kirja pandud, et televiisoriga ähvardati. Trepikotta tulles paiknevad korterid nii, et T.E uks on ema korteri ukse vastas, kõrval WC, järgmine on kannatanu korter. Ema korteri uks avaneb väljapoole. Kannatanu avas selle ukse. Uks käib lahti paremale poole. Ukse taga olid Avo ja S.P., kes kolkisid kannatanu korter ust, arvasid, et ta on seal. Kui kannatanu ukse lahti tegi, siis nad nägid, et on hoopis ema korteris. Kannatanu pani ukse kinni ja avas uuesti kolkimise peale. Nad olid siis ukse taga, kui ta ukse lahti tegi. Kogu aeg on probleemid kannatanu vanemate ja T.E vahel. Maade jagamine. Uksed pauguvad, see probleem. Kannatanu olevat süüdi ja jälle kustutakse politsei. Kannatanu ütles, et võtku vedru uksel vahelt ära. Tal endal ei ole õigust vahetada vedru, kutsutakse jälle politsei. Kui midagi ütled siis… Kui ka vaikselt tõmbad ukse kinni, ikka käib pauk. Sõbrad käivad külas. Tehti trahv kui üks sõber suitsetas ühe korra. Alati jääb kannatanu süüdi kui politsei tuleb. Kannatanu väidab, et sõltuvusainetest tarvitab ta ainult alkoholi. Viimasel aja seda ka mitte. Sündmuse toimumise eel ta ei olnud alkoholi tarvitanud. Samal õhtul esimesel korral kirjutas politsei ainult andmed. Kannatanu kutsus politsei sisse ja nad vaatasid, küsisid kus naaber on. Järgmisel päeval kuulati teda politseis üle. Ülekuulajat ei mäleta, on seal palju käinud. Oli vist naisterahvas. Teine kord kutsuti teda ülekuulamisele, sest taheti täpselt kirjeldust, mismoodi asi toimus, milline uks oli. Nad ei saanud ka algul aru, kuidas see vahesein oli. Siis küsitigi, et miks teleka asja kirja ei ole pannud. Ütles, et pani kirja, aga ei mäleta kuidas asi toimus. Siis ütlesid, et paneme selle ka kirja. Ema ütles, et nad võtaksid näpujäljed ka. 5
(2)Ema tuli koju, kui kannatanu traumapunktist tagasi tuli. Ema ei näinud politseid sündmuskohal. Tunnistaja E.K. andis ütlusi, et ta ei tunne T.E. K.P. ema on tunnistajale tuttav. Tunnistaja viis K. traumapunkti 2007.a. juunis ühel õhtupoolikul. Pime ei olnud veel. K. helistas ja rääkis, et keegi lõi teda. Ütles, et on vigastada saanud ja palus abi traumapunkti minekuks. Tunnistaja läks umbes 15-20 minuti pärast kannatanu maja juurde XXX. K. nägu oli paistes ja kurtis, et jalg lonkab. Tunnistaja tõi K. traumapunktist tagasi koju. Sel päeval tunnistaja K.P. korteris sees ei käinud. Tunnistaja ei uurinud peksa saamise asjaolusid. K.P. oli ärritunud. Pärast seda sündmust oli P.K. mingil määral juttu juhtunust. Tunnistaja on XXX majas P.K. juures käinud kõnesolevast sündmusest erineval ajal. Korter asub II korrusele, paremalt esimene uks. Korterisse sisse minnes on suur tuba. On üks tervik ruum. Ukse kõrval paremat kätt on kamin ja kamina taga kööginurk. Välisuksest on terve ruum näha. Televiisori asukohta ei mäleta. Diivan oli 3 aastat tagasi otse, akna all. Teine korter oli remondijärgus, see oli vasakul. Elati selles korteris, mis paremal. Tunnistaja T.L. kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtus

§ 291p 1 alusel.

Tunnistaja andis ütlusi, et 14.06.

  1. a said õhtul umbes kella 22 paiku juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tartus, XXX majas on naabrite vaheline tüli. Kohale jõudes selgitas K.P. , kes oli oma korteris, et tema oli oma korteris süüa teinud ja tal olevat midagi pliidil kõrbema läinud ja kärsahais lekkis trepikotta. Tema ukse taha olevat tulnud tema naaber T.E ja olevat ukse taga laamendanud. Kui K. ukse lahti tegi, siis olevat Avo teda tõuganud ja ta olevat kukkunud koridoris olnud riiuli otsa. Võimalik, et K. rääkis ka midagi löömisest Avo poolt, kuid seda tunnistaja ei mäleta. Võimalik, et K. nägu natuke punetas, kuid tunnistaja ei ole selles kindel. Vesteldi ka T.E-ga, kes andis juhtunu kohta seletuse, et tema olevat käinud ainult K. ukse taga ja pärinud aru selle kohta, mis tal toas kärssab ning öelnud K., et vaadaku, et ta maja põlema ei paneks. Tunnistaja hinnangul ei olnud T.E silmnähtavalt purjus. Seda kas ta üldse oli joonud, tunnistaja öelda ei oska (tl 12,13). Tunnistaja P.K. andis ütlusi, et temale kuulub XXX krt. 3, mille ostis 2004.a. ja krt. 4, mille ostis 2006.a. Korterisse 3 asus elama tunnistaja poeg K.P. . 2006.a. ostetud korterisse 4 asus elama tunnistaja koos elukaaslasega. 14.06.2007.a. õhtupoolikul läks tunnistaja koos elukaaslasega XXX valda XXX külla sauna. K. jäi XXX krt
  2. Pärast sauna leidis tunnistaja oma telefonis 2 vastamata kõnet: üks S.P. ja teine K.. Kui seda nägi, siis aimas, et midagi on pahasti. Helistas K. ja küsis, miks ta helistas. Ta kirjeldas, et juhtus selline lugu, et T.E tungis talle kallale krt.-s 4, kuhu K. oli tulnud endale süüa tegema. K. rääkis, et Avo tuli talle kallale, peksis teda ja siis K. helistas tunnistajale. Kui ta ei võtnud vastu ja siis helistas E., kes viis ta traumapunkti. K. helistas politseisse. Käis politsei. S.P. tunnistaja ei helistanud tagasi. Ta ärritus K. saadud infost, istus autosse ja hakkas Tartusse sõitma. Teel helistas 110 ja ütles, et on juhtunud XXX selline intsident ja küsis, kas see on fikseeritud ja kas saab seda kontrollida. Ütles, et tahaks, et need samad politseinikud kes käisid fikseerimas seda intsidenti, tuleksid tagasi. Tunnistaja tahab olla veendunud, et kõik oleks korrektselt vormistatud. Seda põhjusel, et tema XXX tänaval elamise ajal oli ka eelnevalt tekkinud olukordi, kus politsei ei reageerinud nende poolt esitatud kaebustele. Korter 4 on kööktuba. Uksest sisse astudes on 1 m laiune koridori osa, mis vaheseinaga eraldatud. Vahesein on risti uksega, üle kahe meetri pikk. Paremalt saab minna kööktuppa, mis on umbes 30 m2, seina taga on köögiosa, paremal. Ainult sein eraldab ruumi. Sisse minnes paremal ukse kõrval maas oli televiisor ja sealt edasi diivan seina ääres. Toa keskel akna all suur söögilaud, vasakul kööginurk ja paremal riiulid. Kui tunnistaja korterisse sisse läks, siis tool ja taburet olid maas pikali, akna all oleval laual pitslina, mida oli rebitud ja mõned nõud olid kukkunud. Seinal peegel, kus ees laud, millel parfüümid, mis olid maha kukkunud ilmselt rüselemise käigus, põrandavaip kortsus. Uksest tulles otse vastasseinas ja akna all on laud. E.K. tunneb seepärast, et ta osutab autoremonditeenust. E.K. on tunnistaja korteris käinud harva, aitas asju tõsta.
  3. a sügisel ostetud korteri remont oli 2005.a alguses ja 2004.a lõpus. 2006.a. 6

(2)ostetud krt. 4 oli remonditud 2007.a kevadeks, võib-olla juba aasta alguseks. Pärast remonti paigaldati mööbel ja seda paigutust ei muudetud. P.K. juuresolekul ei tehtud sündmuskohal enam ühtegi menetlustoimingut, nad vestlesid. Ta ei tahtnud T.E näha politsei juuresolekul. Ei oska ka kohtus öelda, miks oleks pidanud rääkima temaga. Koridorist on kõik tuppa kuulda. Nad siis ei tulnud vaatama, mis toimub. Aga tavaliselt, kui on mingi situatsioon, siis nad tulevad välja- Avo, S. ja Avo ema. Välisuks, II korrusele minnes trepist on trepimade ja kui seista nii, et trepp jääb selja taha, siis paremal on krt. 5 T.E, otse krt. 3 ja vasakule jääb krt.
  1. Intsident oli korteris nr.
  2. Tunnistaja on arutanud kannatanuga olukorda. Analüüsides tuleb kogemus. On olnud arutelu lihtsalt. Võivad ka Vahur Kivistikuga (kannatanu esindaja kohtumenetluses) arutada asju. Televiisorist on palju räägitud kohtus, kõik on küsinud televiisori kohta. Nad rääkisid ka siis, kui tuli määrus politseist, et asi lõpetatud, et määrus tuleb vaidlustada. Ei mäleta millal see oli. On rääkinud siis, kui on põhjust olnud. P.K. ja T.P. vahel on vaidlused ehituste osas. Korterid ei olnud kõige paremas seisus, oli vajalik elektritööd teha, korralikult remontida. Kuna kaasomandis, siis kõigi tööde jaoks on vaja kaasomanike nõusolekut. Omanik on T.P. , Avo ema. Tema poolt on põhimõtteline vastuseis, ta on öelnud seda ka ise. P.K. ehitas ikka, kuna oli vaja teha ehitustöid ja elektrijuhtmed olid ohtlikud. Nende reaktsioon oli, et kõik valesti tehtud. Need tööd on teinud kaasomaniku nõusolekuta. Dokumentaalsed tõendid: Patrullilehe andmetel on 14.06.
  3. a kella 20.00-st olnud patrullitoimkonnas Jaanus Jalakas ja T.L. Patrullilehel on sissekanne kell 22.25/ 22.30/ 22.41 XXX naabritevaheline tüli. K.P. 19.03.
  4. a ja krt 5 T.E 18.04.
  5. a. Vajadusel teevad avalduse homme. 23.12/ 23.15/ 23.30 XXX naabritevaheline tüli. Sama mis eelnevalt, poiss K.P. 19.03.83 käis traumapunktis ära. Homme läheb avaldama (tl 5, 6). Asitõendi vaatlusprotokoll 26.02.
  6. a Vaadeldavaks objektiks on olnud kaks kõnesalvestist, millised on helistatud Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskusele 14.06.2007.a kell 22.20 ja 22.45 seose Tartus, XXX tehtud väljakutsetega, mis salvestatud CD-R plaadile. Salvestise andmetel on K.P. pöördunud väljakutsega politseisse ja teatanud tema peksmisest naabri poolt XXX korteris. Pärast sündmuskohal politsei käimist on toimunud teine kõne sama isiku poolt ja ta on rääkinud paiste minevast põsest, käsi ja jalg on marraskil. Teda on kutsutud politseisse avaldust tegema (tl 24-27). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus on K.P. ul diagnoositud vasaku labakäe, jala, näo põrutus. Traumakaardi andmetel sai K.P. trauma 14.06.
  7. a kell 22.
  8. Naaber lõi, viga sai nägu, vasak käsi, vasak jalg. Näo sarna turse vasakul, vasaku põlve ja hüppeliigese marrastused. Ravi algus 14.06.
  9. a kell 23.19 (tl 8, 9). Kohus on uuritud tõendite alusel jõudnud järeldusele, et T.E-le esitatud süüdistus on tõendatud osaliselt. Süüdistus on tõendatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kehalises väärkohtlemises. Süüdistus KarS § 120 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, ähvardamises on tõendamata. Kannatanu ütlusi tema löömisest ja selle tagajärgi tõendavad kannatanu K.P. u, tunnistajate T L. ja E.K. ütlused ning dokumentaalsed tõendid: patrullileht, asitõendi vaatlusprotokoll ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaart. Traumakaardi andmetel on K.P. ul diagnoositud vasaku labakäe, jala ja näo põrutus. Kannatanu avaldas tema löömist naabri T.E poolt kohe peale sündmuse toimumist. Ta kutsus politsei ja käis traumapunktis. 7
(2)Politsei kutsumise põhjused on patrullilehel ja kõnesalvestisel samasisulised. Traumapunkti pöördumine vahetult pärast sündmust oli vajalik löömise tagajärgede tuvastamiseks ja vajadusel arstiabi saamiseks. Patrulliteenistuse koosseisus sündmuskohal käinud tunnistaja T.L. avaldas kannatanu, et ta kukkus naabri tõukamisest. Tunnistaja ei välista ka löömist. Tunnistaja E.K. viis kannatanu traumapunkti, nägi tema vigastusi näos ja kannatanu kurtis talle jala vigastusi. Süüdistatava ütluste järgi ta ei näinud kannatanul vigastusi viimasega rääkides. Kõik eelpool kirjeldatud asjaolud annavad alust järeldada, et traumapunktis tuvastatud kannatanu vigastused on tekkinud otseses põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. Kannatanu ütlusi avaldati

§ 289lg 1 alusel vaid sündmuse toimumise aja meenutamiseks.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust tema löömise osas ei ole kahtluse alla seatud. Kannatanu ütlusi tema löömisest kinnitavad ka teised tõendid ning seetõttu hindab kohus kannatanu ütlusi tema löömise kohta usaldusväärseteks. Süüdistatav nõudis sisselaskmist intensiivselt, jõuliselt uksele kloppides. Kui kannatanu teisel korral ukse avas, haaras süüdistatav temast kinni, lükkas teda ja kannatanu kukkus. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut mitmel korral pea, keha ja jalgade piirkonda. Kui kannatanu ukse avas, olid tema ukse taga Avo ja S. Pakldrok. Kannatanu keskendus ründamise järel enda kaitsmisele. Ta ei jälginud seetõttu S.P.. Tunnistaja S.P. ütlused on samasisulised süüdistatava ütlustega. Ta eitab T.E poolt kannatanu löömist. Süüdistatava ütlused on teiste tõenditega ümber lükatud. Samal põhjusel ei ole ka tunnistaja S.P. ütlused usaldusväärsed löömise eitamises. Miski ei viita sellele, et K.P. sai vigastused muul viisil. Löömisena käsitletakse ka inimese keha järsku ühekordset mehhaanilist mõjutamist. Kannatanu ütluste järgi haaras süüdistatav ukse avanud kannatanust kinni, tõukas teda ja kannatanu kukkus. Seejärel toimus löömine. Süüdistuse kohaselt on tegu toime pandud omavahelise tüli käigus. Kannatanu ütlustega on tõendatud korduv löömine keha ja jalgade piirkonda ning sellega kannatanule valu põhjustamine. Dokumentaalne tõend kinnitab vigastusi keha erinevates piirkondades ja kinnitab kannatanu ütlusi. Eelpoolkirjeldatud tõenditega on süüdistuses kirjeldatud kehaline väärkohtlemine löömise ja valu põhjustamisega tõendatud. Süüdistatava, kannatanu ning tunnistajate P.K. ja S.P. ütluste järgi on naabrid ajast kui P.K. ostis korteri XXX majja. Nende omavahelised suhted on halvad, vaidlused on tsiviilkohtus. T.E on alates 2005. a maist esitanud avaldusi rahu rikkumisest ja K.P. on nende avalduse alusel korduvalt väärteomenetluses karistatud KarS § 262 järgi. Seda tõendavad väärteomaterjalid ja kohtuvälise menetleja otsused (tl 69-92). Teo toimepanemise aeg on tõendatud dokumentaalse tõendiga, patrullilehega. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja S.P. ütlused kinnitavad patrullilehel märgitud aega. Teo toimepanemise koht on tõendatud kannatanu ja tunnistaja P.K. ütlustega. Kannatanu ütluste järgi toimus sündmus kitsas kohas. Ta kukkus vastu seina ja seejärel algasid löögid. Ta püüdis löökide eest ära roomata. Tunnistaja P.K. ütlused iseloomustavad ruumi ja tõendavad kannatanu kirjeldatud kitsast sündmuskohta. XXX korterisse 4 sisenedes on ukse vastas umbes meetri kaugusel vahesein, mis eraldab muust suurest avatud ruumist koridori. Vahesein on koridori ja kööginurga vahel, köögimööbli mõõte arvestades 2,4 meetrit pikk. Vaheseina pikkust ja ukse laiust arvestades moodustub kööktuppa kitsas 2,4 m pikkune koridor. Kannatanu ütluste järgi kukkus ta ukse vastas oleva seina vastu ja hakkas roomama. Kukkumisele järgnesid löögid ning nende eest ennast kaitstes oli kannatanu põgenemine oluliselt raskendatud. Tõendid ei kinnita sündmuse kandumist kogu köök-toa ulatusse. Tõendatud on sündmuse toimumine korteri koridoriks eraldatud alal umbes kahe ja poole ruutmeetrisel alal. Tunnistaja P.K. ei olnud sündmuskohal ning tema sündmust pealt ei näinud. Tema kirjeldusi sündmustejärgsest segadusest korteris ei saa hinnata tõendiks sündmuskoha ulatuse kohta. Tõenditest on alust järeldada, et kukkumisele järgnenud kiirete löökide järel eemaldus süüdistatav korteri koridorist. Kuigi süüdistatav eitab korterisse sisenemist, on tõendatud tema sisenemine korteris asuvasse koridori. Koridori pikkust ja kannatanu roomamist arvestades võisid löögid olla sooritatud tunnistaja S.P. eest varjatult. Süüdistatava poolt kannatanu löömist uuritud tõendid ei välista. Teo toimepanemiseks oli põhjus otsitud. Kannatanu ja süüdistatav räägivad toidu valmistamisel tekkinud kõrbelõhnast ja elektrikorkide ülekuumenemisest tekkinud iseloomulikust lõhnast. Söögi tegemisel tekkinud kõrbelõhnast on kannatanu rääkinud ka tunnistaja P.K ja T.L.. Tüli tekkis 8

(2)olmepinnalt. Tunnistaja P.K. ütluste järgi ei ole ta Tartus XXX kaasomanikuna teiste kaasomanike nõusolekut majas remonttööde tegemiseks küsinud. Naabritevahelisi halbu suhteid iseloomustavad kannatanu ütlused, kelle kohta korduvate politseile avalduste tegemise ja kelle karistamise järel on politsei soovitanud K.P. vältida igasugust suhtlemist maja elanikega. Ka kõnesoleva sündmusega seotud tüli lahendamiseks kohale tulnud politsei rääkis süüdistatava ja kannatanuga eraldi. T.E tegutses K.P. kehaliselt väärkohtldes otsese tahtlusega. Kui T.E asus ründama K.P. ja lõi teda korduvalt rusikatega pea ja kehapiirkonda, pidi ta aru saama, et selline tegevus põhjustab kannatanule nii füüsilist valu kui vigastusi. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega pani T.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isimese löömise. KarS § 120 järgi esitatud süüdistuse tõenditeks on kannatanu ja tunnistaja P.K. ütlused. Eelpool kirjeldatud ja tõendatud K.P. kehaline väärkohtlemine toimus 14.06.2007.a. Kohtuistungil K.P. ei põhjenda objektiivselt mõjuvalt, miks ta ähvardamisest kohe esimesel ülekuulamisel ei rääkinud. Ta ei ole ähvardamisest rääkinud ka teistele isikutele. Tunnistajad T.L., kes oli sündmuskohal ja E.K., kes nägi kannatanut vahetult pärast sündmust, ei tea ähvardamise asjaoludest midagi. Tunnistaja P.K. ütlustest tulenevalt tegi ta kohe peale sündmuse toimumist kõik selleks, et tõendid saaksid fikseeritud ja asjaolud tuvastatud. Tema kutsus sündmuskohale politseinikud ja tema juuresolekul vaadati sündmuskoht üle. Televiisorile kui kuriteo toimepanemise vahendile ei ole sündmuskohal osutatud ja selle olemasolu sündmuskohal kannatanu ja tunnistaja kirjeldatud asukohas ei ole tuvastatud. Kannatanu kasutas kriminaalmenetluses õigus kaevata menetluse lõpetamise määrusele. Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kaire Jaaksoni 17.06.
  1. a määrusega tühistati 18.02.
  2. a tehtud menetluse lõpetamise määrus ja menetlus jätkus. Kummaline on tunnistaja P.K. kohtulikul ülekuulamisel esitatud väide, et televiisorist on palju räägitud kohtus. Kannatanu ütluste järgi hakati televiisorist kuriteo toimepanemise vahendina rääkima pärast kriminaalmenetluse jätkumist menetluse lõpetamise määruse tühistamise järel. Pärast seda ilmus esmakordselt kannatanu ütlustesse televiisor, millega olevat ähvardatud. Kui ka televiisor oli korteris sündmuse toimumise ajal kannatanu ja tunnistaja P.K. kirjeldatud asukohas, ei viita see kuriteo toimepanemise vahendile ainuüksi seetõttu, et sellele ei ole sündmuskohal kui kuriteo toimepanemise vahendile viidatud. Kui televiisor on jäänud sündmuskohal tuvastamata, ei oma tähtsust ka ütlused selles, et televiisoril oleval tolmul olid selged jäljed. Süüdistuse järgi oli televiisor ähvarduse toimepanemise vahendiks. Sündmuskohal kuriteo toimepanemise vahendi tuvastamata jätmise tõttu ei ole kahtlused kohtuistungil kõrvaldatavad. Kannatanu ja tunnistaja P.K. ütluste usaldusväärsus ähvardamise kohta äratab kahtlusi. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kannatanu ütluste järgi tundis ta hirmu süüdistatava peksmise jätkumise ees. See hirm ei piirdub teoga kannatanu kehalises väärkohtlemises. Ähvardamise kuriteokoosseis ei ole tõendatud. KarS § 120 järgi esitatud süüdistuses tuleb T.E õigeks mõista. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinüud. Kriminaalasjas on asitõenditeks kaks kõnesalvestist 14.06.2007 kell 22:20 ja 22:45 Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskusele tehtud kõnedest väljakutsega Tartu XXX. Kõned salvestatud CD- R plaadile, asuvad ümbrikus kriminaalasja juures.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid jätta kriminaalasja juurde. 9

(2)Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.E süü kehalises väärkohtlemises on tõendatud. T.E on varem kriminaalkorras karistamata isik. Väärteomenetluses on teda karistatud liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude eest kuuel korral ja ühel korral avaliku korra rikkumise eest. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid. KarS § 121 näeb ette alternatiivsed karistused: rahalise karistuse ja vangistuse kuni kolm aastat. Esmakordselt kuriteo eest karistatavat isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest kergemaliigilise karistusega. Kohus ei tuvastanud neid asjaolusid, mis välistavad rahalise karistuse kandmise. Süüdistatava käitumist mõjutasid pikaajalised tülid tema ja kannatanu vanemate vahel. Tülide tõttu olid halvad ka nende omavahelised suhted. Naabrite halbade suhete tõttu tekkinud tüli tõttu arvestab kohus karistuse mõistmisel eelkõige eripreventiivseid asjaolusid. T.E isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduma samasugustest kuritegudest piisab kergemaliigilisest karistusest alla keskmise määra. KarS § 44 lg 1 jä’rgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 – 500 päevamäära. Päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 44 lg 2 kolmandast ja neljandast lausest ning päevamääraks võtta 50 krooni. Maksu- ja tolliameti andmetel oli T.E 2005. ja 2006. a keskmine päevasissetuleku suurus alla 50 krooni (tl 45, 46). Rahalise karistuse kandmata jätmise korral tekib täitemenetluses küsimus rahalise karistuse asendamisest KarS § 70 alusel. T.E-le on kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni.

§ 175

lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu on 29 670.- krooni;

§ 175

lg 1 p 1 alusel kannatanu valitud esindajale makstud tasu on 24 989,42 krooni;

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud on 46,40 krooni.

§ 175lg l p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 69,20 krooni.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Tervikuna jäävad süüdistatava kanda sundraha, valitud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning posti ja kutsete kättetoimetamise kulud. T.E-lt tuleb kannatanu kasuks välja mõista kannatanu esindajale maksutud mõistliku suurusega tasu katteks. Kohus leiab, et mõistliku suurusega tasu on 13 328,82 krooni ulatuses. Selle arvutamisel lähtub kohus kannatanule esitatud viimasest arvest, vähendades kasutatud aega 3 tunni võrra 7,17 x 1350 = 9679,50. 1427,85 krooni on õigusteenuse osutamisega seotud kulud. Eeltoodu summale lisandub 20%, s.o. 2221,47 krooni. Kannatanu esindaja lükkas istungit edasi, tunnistajat oodati kohtusse temale sobival ajal ja lükati arutamist edasi. 10

(2)Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Maksekorralduses märkida selgituseks „maksja nimi, 1-10-1373, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik 11
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.