1-10-16909/9

Kriminaalasi nr. 1-10-16909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Mari Nettan Kaitsja Toomas Bekker Tõlk Maksim Tšurkin Süüdistatav N.U, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati 16.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 8,9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega vangistusega 1 a 6 k 19 p, mis asendati ÜKT-ga 1132 tundi, elukoht xxx Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi 10231500455 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista N.U KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.11.2010.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (13.01.2011.a. seisuga tehtud 16 tundi ÜKT, mis võrdub 8 vangistuse päevaga, s.t. kandmata karistuse osa 1 a 6 k 11 p) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2010 – 01.12.2010.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 9 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista N.U-lt riigituludesse: sundraha 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot - kaitsjale makstud tasu 95.88 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 1022003479611 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 №rdea Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-16909 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS N.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt vargusi toime ning keda on Harju Maakohtu 16.11.2010.a. otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 30.11.2010.a. kella 18:21 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Ümera tn 3, Tallinn, asuvast kauplusest Maxima nõudepesumasina tabletid “Calgonit Finish XXL” maksumusega 279 krooni, peitis need kaupluse müügisaalis endale jope põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega N.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OTSUSE MOTIIVID N.U tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses ja andis kohtueelses menetluses ütlusi, et nõudepesumasina tablettide varguse mõte tekkis tal kaupluses. Võtnud riiulilt ühe paki Galgonit, pani ta selle kilekotti ja seejärel jope alla põue ja möödus kassast kauba eest tasumata. Õue ta minna ei jõudnud, enne pidas turvatöötaja ta kinni. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud lisaks tema ütlustele ka tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja AM ütlustega. Tunnistaja nägi süüdistatava poolt riiulilt kauba võtmist ja müügisaalis kilekotti panemist. Turvakontrolli käigus selgus, et varastatud kaubaks osutus karp nõudepesumasina tablette. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Eeltoodust tulenevalt vastab N.U tegu varguse katse objektiivsele koosseisule. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatav teadlikult võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, sooviga tabletid endale jätta. Tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 järgi. N.U on korduvalt karistatud varguste eest, viimati 16.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt. Ainuüksi viimase otsusega mõisteti ta süüdi kuue varguse või varguse katse toimepanemises, s.t. varguste toimepanemises süstemaatiliselt. Seega on õige kvalifitseerida ka 30.novembril 2010.a. toimepandud varguse katset süstemaatiliselt toimepandud kuriteona. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st

1. N.U poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja näinud ette karistustena nii rahalise karistuse kui vangistuse. Kohtu arvates ei ole võimalik sanktsiooniliigina rahalise karistuse mõistmine, sest süüdistatav on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, järeldusi ta karistustest ei ole teinud, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine, sest see ei täida N.U suhtes eripreventiivset eesmärki. Süüdistataval puudub ka sissetulek, millest rahalist karistust tasuda. Seega tuleb teda karistada vangistusega, mille pikkuseks näeb KarS § 199 lg 2 sanktsioon ette kuni viis aastat. Kohus arvestab vangistuse pikkuse määramisel asjaolu, et selle kriminaalasja raames tuleb teda karistada ühe kuriteo eest, mis jäi katse staadiumisse ning mille tagajärjel ei tekkinud kannatanule varalist kahju. Varastatu väärtus ei olnud suur. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks mõista N.U-le vangistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kuritegu on toime pandud peale Harju Maakohtu 16.11.2010.a. otsuse kuulutamist, tuleb KarS § 65 lg 2 sätete alusel antud kohtuotsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, arvestades üldkasuliku töö tunnid ümber vangistuseks ja maha arvates tehtud 16 tundi üldkasulikku tööd ehk 8 vangistuse päeva. Süüdistatava kaitsja taotles taaskord asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et see ei ole põhjendatud. Kuigi kuritegu pandi toime ajal, mil Harju Maakohtu 16.11.2010.a. otsus ei olnud veel jõustunud (otsus jõustus karistusregistri väljavõtte kohaselt 02.12.2010.a.), seega üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ei olnud alanud ja ei saa väita, et kuritegu pandi toime üldkasuliku töö tegemise ajal, kuid uue kuriteo toimepanemine peale otsuse kuulutamist juba kahe nädala pärast näitab N.U negatiivset suhtumist õiguskorda ja tema soovimatust õiguskuulekalt elama hakata. N.U näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud karistused absoluutselt ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. 30.04.2003.a. ja 14.11.2007.a. kohtuotsustega jäeti tema suhtes vangistus tingimisi kohaldamata, kuid ta pani katseaegadel toime uued kuriteod. Eelmise, s.o. 16.11.2010.a. otsusega anti veel kord võimalus jääda vabadusse, asendades KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamisega moodustatud liitkaristuse üldkasuliku tööga. Uue kuriteo toimepanemine äärmiselt lühikese aja jooksul peale otsuse kuulutamist näitab, et enam ei ole küll mingit põhjust vangistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi. Arvestades süüdistatava varasemat korduvat karistatust, kuritegude toimepanemist katseajal ja väga lühikese aja möödudes otsuse kuulutamisest, ei ole kohtul kujunenud sellist veendumust ja kohus leiab, et asenduskaristus üldkasuliku töö näol piisav mõjutamaks N.U kuritegude toimepanemisest hoiduma ega täida tema suhtes karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik