4-11-2197/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2011.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2197 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi K.D- isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 74-35 lg.1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.05.2011.a. väärteoasjas nr. 2373,11,
2. Menetluse liik Kirjalik menetlus otsus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta K.D kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,11,002156 muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits’ 09.05.2011.a. otsusega väärteoasjas 2373,11,002156 tuvastati, et K.D juhtis 17.04.2011.a. kell 15.45 Harju maakonnas, Saku vallas, Kiisa alevikus Kasematsa tee /Nirgioru bussipeatuse vahel, olles esmase juhtimisõigusega juht, mootorsõidukit ,millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.o.. tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku enda ütlustega, kes selgitas juhtunu asjaolusid s.t. ta sõitis võõra autoga, polnud kaasas algaja juhi tunnuseid ning selles autos ei olnud ka algaja juhi tunnuseid olemas. Menetlusalune isik K.D rikkus seega liiklusseaduse § 127 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74- 35 lg 1 järgi ning lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.D-le LS § 74-35 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses s.o. 20,00 eurot. KAEBUSE SISU K.D esitas 27.05.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits’ 09.05.2011.a. otsus väärteoasjas 2373,11,002156 üle vaadata , kuna ei ole nõus määratud rahatrahviga, palub seda vähendada või otsus tühistada. K.D põhjendab esitatud kaebust sellega, et põhjus, miks ta istus mootorsõiduki rooli, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, oli see, et mootorsõiduki juhtimine oli ette planeerimata, kuid tema oli ainus kaine isik, kellel olid ka b-kategooria juhiload .Kahetseb tegu ning eelnevaid rikkumisi pole olnud. K.D avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 13.06.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 2197 (2373,11,002156) K.D kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. K.D, olles esmase juhtimisõigusega juht, juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal LE lisa 4 kohased algaja juhi tunnusmärgid. Selle teoga rikkus K.D LE § 127 sätestatud nõudeid ning liiklusseaduse § 74-35 lg.1 alusel karistati teda rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o. 20 eurot. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta pani väärteo toime tahtlikult, eirates teadlikult liikluseeskirja nõudeid ja õigustades oma teguviisi asjaoluga, et oli oma seltskonnas ainuke vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav isik, kes ei olnud tarbinud alkoholi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellise liikluseeskirja rikkumise eest oli karistuse kohaldamine põhjendatud. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõudeid, seega peaks 2 menetlusalune isik teadma ka seda, et liikluseeskirja nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt. . Liikluses on juht kohustatud jälgima märke ja märgiseid, samuti andmaks teistele liiklejatele liiklusohutuse tagamiseks teavet, kasutama LEs sätestatud märguandeid ja tunnusmärke. Algaja juhi tunnusmärkide esmane eesmärk on anda teavet teistele liiklejatele, et nad teaksid arvestada, et teel liikleb väheste sõidukogemustega juht. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke oli igati põhjendatud K.D karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o. 20 eurot. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et LE nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline rikkumine saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. LE § 127 kohaselt õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav LE lisa 4 kohane õppesõidu tunnusmärk, teistel juhtudel- algaja juhi tunnusmärk. Väärteoasja materjalidest nähtub, et K.D, olles esmase juhtimisõigusega juht, juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal LE lisa 4 kohased algaja juhi tunnusmärgid. Selle teoga rikkus K.D LE § 127 sätestatud nõudeid ning liiklusseaduse § 74-35 lg.1 alusel karistati teda rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o. 20 eurot. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ei eita väärteo toimepanemist, eirates liikluseeskirja nõudeid , kuid õigustades oma teguviisi asjaoluga, et oli oma seltskonnas ainuke vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav isik, kes ei olnud tarbinud alkoholi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.D tegu tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on arvestatud K.D varasemat liiklusalast käitumist ja varasemate karistuste puudumist ning määratud karistus on sanktsiooni miinimumi lähedane (miinimumrahatrahv on 3 trahviühikut) .Liiklusseaduse § 74-35 lg.1 sätestatud väärteokoosseisu eest võib karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.D kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.05.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2373,11,002156 muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134 Leili Raedla Kohtunik 3