4-11-1072/3

Väärteoasi nr. 4-11-1072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprillil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-1072 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi D.T väärteoasi LS § 74¹ lg 2; 74 Menetlusalune isik D.T (isikukood: xxx, elukoht xxx, ei tööta) Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.T väärteoasjas nr: 2230,11,007256 LS § 74¹ lg 2; 7419 lg 2 järgi ja mõista karistuseks KarS§ 63 lg.3 alusel arest 17 päeva. 19 lg 2 järgi Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn) ja kandmise alguseks 16.05 2011.a, mil D.T on kohustatud ilmuma arestimajja (karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral tema kinnipidamise päev). Kui D.T hoidub kõrvale aresti kandmisest, tuleb Põhja Prefektuuril kohaldada tema sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt on 24.02.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 2230,11,007256 selle kohta, et D.T 24.02.2011.a. kella 17.04 ajal Lagedi –ArukülaPeningi tee 9 km-l Raasiku vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,29 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l +/- 0,05 mg/l. Oma sellise tegevusega rikkus D.T LS§ 20 lg.4;§ 20 lg.1 nõudeid ning pani toime LS § 74¹ lg 2; § 7419 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg.2 ja lg.8 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastaslel või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on kohtukutse on edastatud D.T-le 07.04.2011.a. ning ta on selle isikliku allkirja kinnitusega ka kätte saanud. Seega on kohtul õigus eeldada, et D.T on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg.1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi 19 protokollis toodu juurde ning leidis, et D.T tuleks karistada LS § 74¹ lg 2; 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 17 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegudes tõendamist leidnud väärteoprotokolliga (tl 1); õiendiga isikusamasuses kohta (tl.2), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 3) tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 5); D.T ülekuulamise protokolliga (tl 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 10); Karistusregistri väljavõttega (tl 11-15) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. D.T karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.T hoiduma süütegude toimepanemisest. D.T on korduvalt karistatud rahaliste karistustega, millised on tasumata, kuid vaatamata sellele jätkab ta süstemaatiliselt süütegude toimepanemistest, seega leiab kohus, et D.T tuleb karistada arestiga, mille pikkus peab olema sanktsiooni keskmises määras. 2 Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 74¹ lg 2; 7419 lg.2; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 3