Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 102201051293362 ja selgituse „ Urmas Mäeots 4-10-3901 rahatrahv“. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.06.2011 kell 12.00. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 1 18.09.2010 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1143949 selle kohta, et E.D xxx xxx xxx alkoholijoobes, kus karjus, oli agressiivne ning lubas lõhkuda xxxe kuuluva hoone aknad ning lähedalseisva sõiduki aknad, rikkudes sellise käitumisega avalikku korda ja isikute rahu. Ida Prefektuuri 12.10.2010 otsusega väärteoasjas nr 2440,10,008179, määrati E.
alusel rahatrahv 30 trahviühikut s.o 1800 krooni E.D keeldus tema kohta koostatud väärteoprotokollile alla kirjutamast ja ta toimetati kainenemisele Jõhvi Ülesõidu 1 arestimajja. 18.09.2010 kell 6:34 koostas välijuht Annika Kivimägi E.D joobeseisundi kontrollimise protokolli. Nimetatud protokolliga on tõendatud, et Protokollis kajastatud kontrollile allutatud isikul esinesid joobele viitavad tunnused (tlk.13): silmade punetus, reaktsioon häiritud, kõne segane ja aeglane, häiritud aja-isiku- ja kohataju, kerged koordinatsioonihäired, isik käitus ärritunult ja ründavalt, rahutult ja omamehelikult. Vanemkonstaabel, välijuht, Annika Kivimägi esitatud kirjaliku ettekandega (tlk.14) Jõhvi Politseijaoskonna juhile on tõendatud, et 18.09.2010 väljakutsel viibides selgus, et päästetöötaja Nxxx sõnade kohaselt isik lubas ära lõhkuda kõik maja aknad ja maja ees seisva auto. Isik - E.D ik. xxx- kinnitas Nxxxütlusi, et ta ütles seda. Isik väitis, et kui politsei teda traumapunkti ei vii siis tal ei jäägi muud üle kui aknaid lõhkuda. Isik oma elukohta väidetavalt ei mäletanud ja seetõttu politsei ei saanud teda koju toimetada. Isik oli märgatavalt joobes ja agressiivne. Isik otsustati toimetada arestimajja kainenema isiku enda turvalisuse huvides ja ohu ennetamiseks. Isik keeldus alkomeetrisse puhumast ja nõudis ekspertiisi. Talle selgitati korduvalt, et kuna ta ei ole mootorsõiduki roolis siis arstlikku ekspertiisi hetkel temale ei võimaldata. Arestimajja minnes isik lonkas kuid kambrisse minnes ei olnud jalal enam midagi viga. Isiku paremal käel oli sinikas. Muid nähtavaid vigastusi ei tuvastanud. Kambris hakkas isik peksma jalaga vastu ust. E.D keeldus oma taskuid tühjendamast ja viskas oma telefoni vastu põrandat tükkideks. Kohtuistungil 10.05.2011 Urmas Mäeotsa( endine perekonnanimi E.D) selgitusega on tõendatud, et ta viibis väärteoprotokollis täheldatud ajal xxx kus tal oli mingi seltskonnaga väike kähmlus. Menetlusalust isikut löödi ja ta lõi vastu. Löömisel sai vigastada käsi, mis valutas ja pea käis ringi. U.Mäeots kutsus kiirabi. Kiirabi saabus kohale, vaatas ta üle ja tal paluti selgeks magada ning järgmisel päeval traumapunkti tulla. Seejärel liikus U.Mäeots xxxi hoone juurde ja andis uksekella. Avamisel selgitas, et vajab abi ja palus kutsuda kiirabi või politsei. U.Mäeotsa ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et ta oli viibinud 3 tund baaris. Ta keeldus puhumast indikaatorvahendisse ja nõudis ekspertiisi. Ta palus päästetöötajatelt abi. Tunnistaja JxxxNxxxa ütlustega on tõendatud, et ta oli 2010.a. septembris tööl xxx kui kella 4-6 vahel hommikul anti uksekella. Isik soovis abi kuid ei selgitanud millist abi vajab. Ta oli kutsunud välja kiirabi, kuid teda ei olevat aidatud. Isik oma abivajadust ei selgitanud. Küsimustele ei vastanud oma nime ega elukoha kohta ja seejärel sai isik vihaseks ja hakkas laamendama. Ta läks maja ukse juures seisva auto juurde ja hakkas autot jalgadega peksma. Ta tahtis auto ilukilbi ära võtta ja peksis tagumist ratast jalgadega. Tunnistaja selgitas, et ta ütles isikule, et ta kutsub politsei kui ta jätkab laamendamist. Menetlusalune isik tuli ukse juurde tagasi, võttis parema käega tunnistajal kaelast kinni ja ütles, et lööb vastu posti tema pea laiaks, kas siis kutsutakse temale abi. Tunnistaja helistas politseisse. Isik oli silmnähtavalt alkoholijoobes, püsti praktiliselt ei seisnud. Ta küsis, kas temale on viina pakkuda. Tunnistaja vastas eitavalt. Oli tunda alkoholilõhna. Tunnistaja Annika Kivimägi ütlustega on tõendatud, et tuli väljakutse päästeameti juurde, kus olevat agressiivne meesterahvas, lubas ära lõhkuda autod, aknad. Kohapeal veendus tunnistaja, et isik oli agressiivne, nähtavalt joobes. Ta ei öelnud oma andmeid ja otsustati ta toimetada 2 arestimajja. Ta keeldus alkomeetrisse puhumast ja ei saanud aru, mida talt nõuti. Otsustati toimetada ta kainenemisele. Tunnistaja Rxxx Sxxx ütlustega on tõendatud, et oli reidil koos Annika Kivimägiga väljakutsel xxx, kus päästeameti hoone juures oli agressiivne ja alkoholijoobes mees. Isikult oli tunda alkoholilõhna. Mees väitis, et soovib abi kuid midagi täpsemalt selgitada ei osanud. Kohus leidis, et U.Mäeotsa enda ütlustega on tõendatud, et tema poolt väljakutsutud kiirabi saabus kohale, kuid ei osutanud temale abi vaid käskis välja magada ja ise traumapunkti tulla järgmisel päeval. Urmas Mäeots traumapunkti ei pöördunud, seega on alusetu arvata, et päästeameti töötajatele 18.09.2010 intensiivse ja konkretiseerimata nõude esitamine abi s.o kiirabi või politsei kutsumine oli põhjendamatu. E.D enda ütlustele tuginedes soovis ta temaga kakelnutega ise arved klaarida. Silmnähtavaid vigastusi, mis vajasid vältimatut arstiabi ei tuvastanud meditsiinitöötajad ega ka kohalesaabunud politseipatrull. Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Urmas Mäeotsa( E.D) kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 12.10.2010 otsus väärteoasjas nr 2440,10,008179, millega E.
alusel määrati rahatrahv 30 trahviühikut s.o 1800 krooni ehk 115,04 eurot tuleb jätta muutmata. Kohus leidis, et nii kohtueelse kui ka kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega on tõendatud, et Urmas Mäeotsa käitumine väärteo toimepanemisel on kvalifitseeritud õigesti s.o § 262. Avaliku korra rikkumine Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kohus juhindub Riigikohtu 18.09.2003 otsuses 3 -1-1-102-03 väljendatud seisukohtadest: Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu (nt lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine). Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist… Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Kohus arvestab ka Riigikohtu 04.12.2007otsuses 3-1-1-82-07 toodud juhiseid: KarS § 262 ei ole blanketne koosseis ning seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhtudel lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest. Kohus leidis eeltoodud kohtulahenditele tuginedes, on Urma Mäeotsa käitumises väärteo toimepanemisel KarS § 262 järgi on aset leidnud just õigusvastane käitumine, mida iseloomustab teatud intensiivsuse piiri ületav rünne teiste isikute s.o xxxs valvesolevate päästetöötajate rahu häirimine intensiivse rünnakuga J.Nxxx vastu füüsilise vägivalla ähvardusega, mille täideviimises ei olnud alust kahelda. Samuti ähvardusega materiaalsete väärtuste (aknad ) rikkumisega ning faktiliselt sõiduauto tagumises jalgadega. U.Mäeotsa alkoholijoobes olek on tõendatud tunnistajate A.Kivimägi, Jxxx Nxxx ja R.Sxxxi ütlustega, mis 3 viitavad isikult tulenevale alkoholilõhnale, tasakaalu säilitamise raskustele ja silmade punetusele. Seega oli U.Mäeotsa eeltoodud käitumine päästetöötajaid häiriv ja rikkus nende rahu, kuna menetlusalune isik ähvardas rikkuda hoone aknaid ja sõiduautot, oli füüsilises kontaktis päästetöötaja J.xxx haaranud tema kaelast ja ähvardas teda vägivallaga. Politseiametnike poolt kasutatud meetmed s.o Urmas Mäeotsa toimetamine arestimajja kainenemisele oli õiguspärane isiku enda turvalisuse huvides ja ohu ennetamiseks. Kohus leidis, et puuduvad U.Mäeotsa süüd välistavad asjaolud ja ta on väärteo toimepanemises süüdi ja seega tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtunik Loretta Pikma Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 23.07.2011 №oremreferent Liivi Õun 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.