lg 1,2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuuliste maksetena selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti kuus ning 12. kuul 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.07.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009332 tehtud otsusega tuvastati, et Kadri – Madli H.R juhtis 03.07.2011.a. kell 07:33 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Ristiku tänaval mootorsõidukit BMW 318 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,31+/-0,05 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestas ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik Kadri – Madli H.R rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid pannes sellega toime väärteo, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes
lg 1 määras kohtuväline menetleja Kadri – Madli H.R-ile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses s.o. 680,00 eurot. KAEBUSE SISU Kadri – Madli H.R esitas 16.08.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada temale Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.07.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009332 tehtud otsusega mõistetud karistust. Kadri – Madli H.R põhjendab esitatud kaebust sellega, et tema rahaline seis ei võimalda sellist summat tasuda. Ta sai alles hiljuti tööle ja elab koos pensionärist emaga. Kadri – Madli H.R leiab, et määratud trahvisumma on antud rikkumise eest liiga palju ja tal puuduvad eelnevad kehtivad karistused. Kadri – Madli H.R avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 13.09.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 3217 (2316,11,009332) Kadri – Madli H.R kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja väljatrükist nähtuvalt tuvastati kaebajal lubatud alkoholipiirmäära ületamine ning menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,31 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,26 mg/l kohta. Seega on tegemist mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamisega väljahingatavas õhus. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel
sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (kahetsus). Isik, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada asjaolu, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks määratava rahatrahvi tõttu. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast 2 liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kadri – Madli H.R käitumises LS 224 lg 2 objektiivsete väärteotunnuste esinemine on tõendatud 03.07.2011.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati 03.07.2011.a kella 07.41 ajal menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga ehk mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,31 mg/l, laiendmääramatus +/0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,26 mg/l. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises vähemalt kaudse tahtluse. Arvestades asjaolusid, et mõõtevahend oli taadeldud ja mõõtmise teostas pädev mõõtja, mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat ning seega mõõtetulemus on jälgitav MõõteS § 5 lg 1 tähenduses ja vastavalt MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohane alus väärteomenetluses karistuse mõistmisele, kohtuvälisel menetlejal alus kahelda ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud Kadri – Madli H.R karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 680 eurot. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liiklusreeglite nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa menetlusaluse isikule väärteoasjas nr 2316,11,009332 tehtud otsusega määratud karistust kergendada. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on Kadri – Madli H.R tegu tõendamist leidnud: 03.07.2011.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti Kadri – Madli H.R 03.07.2011.a. kell 7:33 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 ning kontrolli tulemus oli positiivne. 03.07.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 03.07.2011.a. kell 07.45 mõõdeti Kadri – Madli H.R alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,31 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,26 mg/l. 3 03.07.2011.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik ülemkonstaabel Raul Annuka otsustas 03.07.2011.a. kõrvaldada Kadri – Madli H.R sõiduki BMW 318 registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, kuna Kadri – Madli H.R oli joobeseisundis. Kadri – Madli H.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Kadri – Madli H.R poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud Kadri – Madli H.R kahetsust varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise 12 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et Kadri – Madli H.R on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud vastulauses esitatuga ning Kadri – Madli H.R puhul ei kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist . Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.
lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kadri – Madli H.R on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et tema rahaline seis ei võimalda sellist summat tasuda, kuna alles hiljuti sai tööle ning elab koos pensionärist emaga. Kaebuse juurde lisatud Ekspresstoit OÜ ja Kadri – Madli H.R vahel 20.05.2011.a. sõlmitud töölepingust nähtuvalt töötab Kadri – Madli H.R alates 20.05.2011.a. eelnimetatud tööandja juures ning tema töötasu on katseajal 2,82 € (bruto) ning peale katseaja lõppu 3,20 € (bruto). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele
12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Kadri – Madli H.R kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.07.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009332 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid
sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134;
lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.