1-11-5413/9

Kriminaalasi nr. 1-11-5413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2011.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Günter Koovit Kaitsja Merike Allikmäe Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav V.K, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati 23.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 1 a 6 k., elukoht xxx Süüdistus KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista V.K KarS § 199 lg 2 p. 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista vangistus 2 kuud ja 20 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.02.2011.a. otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse (2 kuud ) võrra ja mõista liitkaristuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista V.K-lt riigituludesse: 1) sundraha 417.03 eurot, 2) kaitsjatasu 115.06 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-5413 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS V.K süüdistatakse selles, et tema, olles 23.02.2011.a Harju Maakohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, viibides 19.03.2011.a. kella 12.25 paiku Tallinnas aadressil Kadaka tee 76F asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Säästumarketi kaupluse müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 6 „Gillette“ varutera maksumusega 4,85 € tk kogumaksumusega 29,10 € ja möödus kaubaga kassarivist, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni peale kassarivi läbimist. Seega V.K isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s o KarS §199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OTSUSE MOTIIVID Kohtumenetluse algul tunnistas süüdistatav end süüdi talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus ta enda täiendavat ülekuulamist ei soovinud, kuigi kohtueelses menetluses ta oma süüd ei tunnistanud. Kohtueelses menetluses on tunnistajana üle kuulatud Akadeemia Säästumarketi kaupluse töötaja Ilja Beljajev. Tunnistaja ütluste kohaselt viibis 19.märtsil 2011.a. lõuna paiku kaupluses halli jope ja halli mütsiga ning tumedate teksadega noormees, kelle õlal oli must kott. №ormees võttis paki žilette Gilette ja läks kassast mööda kasti juurde, kus asusid tühjad karbid. Seal pani ta paki žilette ühte tühja karpi ja püüdis väljuda sellega kauplusest. See tal ei õnnestunud, sest oli kinni peetud. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka turvakaamera lindistuse vaatlusprotokoll, mille kohaselt kell 12:19:15 võtab noormees riiulilt eseme ja hoiab seda käes. Kell 12.19:24 lahkub riiuli juurest ja suundub mittetöötava kassa poole, hoides paremas käes valget värvi eset. Kell 12:19:25 noormees möödus mittetöötavast kassast, hoides paremas käes valget värvi eset. Kell 12.19:26 liigub noormees, hoides paremas käes valget värvi eset, kasti juurde, kus tühjad karbid. Kell 12:19:30 võtab vasaku käega tühja karbi ja suunab oma parema käe karpi. Edasi tõstab ta kaste nagu midagi otsides ja lõpuks suundub ühte karpi käes hoides kaupluse välisukse poole. Seega kinnitavad tõendid kogumis V.K süüd ühe paki žiletiterade Gilette varguse katses. Tal ei õnnestunud kaupa kauplusest välja viia, kuid ometi tegi ta kõik endast oleneva selleks, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist – võttis 2 riiulilt žiletiterad, väljus müügisaalist mittetöötava kassa kaudu, mis tõendab tema kavatsetust kauba eest mitte maksta. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti varguse katsena. V.K on kriminaalkorras kuus korda karistatud varavastaste kuritegude eest. Juba 01.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti ta süüdi varguste süstemaatilises toimepanemises. Peale seda on varguste toimepanemine jätkunud ja täiesti õigustatult saab tema kohta öelda, et varastamine on tema elustiil. Seega on ka käesoleva kriminaalasja raames arutatav kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 9- § 25 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §-s 56 nimetatud asjaolusid. V.K süü kuriteo toimepanemisel ei ole suur, sest ta püüdis varastada kaupa, mille maksumus ei olnud suur ja kuriteoga seoses Rimi Eesti Food AS materiaalset kahju ei kandnud. KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega ja kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et V.K on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Tal puudub ka kindel töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse, et süüdistatava süü ei olnud suur ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga miinimumilähedase vangistuse mõistmises. Kuna kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu 23.02.2011.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Mis puutub vangistuse asendamisse üldkasuliku tööga, mida taotles kaitsja, siis see on üks põhikaristuse individualiseerimise viisidest ja nagu karistusest tingimisi vabastamise puhul peab ka siin olema kohtul kujunenud veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ja suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. V.K suhtes kohtul sellist sisemist veendumust ei tekkinud. Kohus on juba ühel korral asendanud vangistuse üldkasuliku tööga (Harju Maakohtu 01.06.2010.a.otsus), mis aga ei õigustanud end, sest V.K ei teinud üldkasuliku töö tunde ära, ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde ja pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo. Karistusregistrist nähtuvalt pöörati seoses eeltoodud asjaoludega Harju Maakohtu 21.10.2010.a. määrusega vangistus täitmisele. 23.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega anti talle taas kord võimalus jääda vabadusse, arvestades, et isik oli läbinud metadoonravi ja käis anonüümsete narkomaanide ühingus. Kuid nagu juba otsuses öeldud, oli varastamine muutunud V.K elustiiliks, mistõttu ta ka seekord ei õigustanud kohtu usaldust. Üsna katseaja alguses pani toime järjekordse varavastase kuriteo. Kohtu seisukohalt V.K ei ole isikuks, kelle suhtes saaks asendada mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Arvestades tema negatiivset suhtumist eelmiste kohtuotsustega antud võimalustesse pääseda reaalsest vangistusest ja juba katseaja algul uue kuriteo toimepanemist, ei ole põhjendatud tema suhtes liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, vaid V.K tuleb vangistus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 3