Obsah (7)

§ 215§ 75§ 64§ 65§ 68§ 74§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu 22. detsember 2010 Ta

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, mis Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2009 määrusega asendatud üldkasuliku tööga 66 tundi ja määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
2. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutatud S.Z

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx x-x xxxxxx-xxxx xxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud S.Z-i kohta. Ettekandest nähtuvalt S.Z ei ole sooritanud talle määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde. Katseaja jooksul suutus S.Z teha üldkasulikku tööd vaid 8 tundi. Tegemata jäi 58 tundi. Vabandavad põhjused tööde mittetegemiseks puuduvad. Takistuseks tulid alkoholipruukimispäevad ja arestipäevad, mida S.Z kandis oma tasumata rahaliste karistuste eest. Lisaks tuli vahele ka toime pandud uus kriminaalasi, milles on talle esitatud süüdistus. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu 30. novembri 2010 otsusega nr 1-10-15803 on S.Z süüdi mõistetud

§ 215

lg 2 p 1, 2 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud;

§ 65lg 2 alusel on suurendatud S.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.

detsembri 2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud vangistuse võrra ja Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2009 määrusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 29 päeva vangistuse võrra ning mõistetud S.Z-ile liitkaristus vangistusena 8 kuud 29 päeva.

§ 68

lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvatud karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud S.Z-ile 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus

1. detsembril
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
5. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
6. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 427 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) lg 2 kohaselt Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise

§ 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

§ 74

(Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes registreerimiskohutuse mittetäitmisega. Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalune on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kohaldatavates meetmetes. S.Z-i suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu
2. novembri 2010 otsus, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 8 kuud ja 26 päeva. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 58 tundi üldkasulikku tööd, s.o 29 päeva vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb S.Z-i kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

1. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik