Obsah (4)

§ 175§ 181§ 268§ 179

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2010, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-19245 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

§ 175, 179, 180, 181 lg 1, 309 lg 2, 313, 314, 318, 319 lg 1,2 O T S U S T A S: U.R Kar

S § 320 lg 1 järgi õigeks mõista 25.07.2007 kuriteoepisoodis tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. U.R KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada 08.09.2008 kuriteoepisoodis ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, so 5550 krooni riigituludesse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6525 krooni sundraha; - 210 krooni, so ½ kaitsjatasu adv K.Vedro osalemise eest kohtueelses menetluses; - 71.40 krooni toimikust koopia tegemise kulu. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Rahaline karistus ja menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. U.R-i poolt kantud õigusabikulud jätta pooles ulatuses riigi kanda.

§ 181

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest U.R-ile (a/arve nr xxxx xxxx) ½ tema poolt kogusummas 6000 krooni kantud õigusabikuludest, so valitud kaitsjale makstud tasust 3000 (kolm tuhat) krooni. Õigusabikulude hüvitamise osas saata otsus täitmiseks Rahandusministeeriumile. Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 12.11.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 29.11.
2. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu U.R süüdistatakse selles, et tema 25.07.2007 kell 9.00 Rakvere linnas Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 07259000733 andis tunnistajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et 02.06.2007 Sõmeru poe juures oodates sõpru, väljus poest pärast seda, kui tema sõbrad ja sealhulgas ka M L olid juba poest väljunud, temale tundmatu meesterahvas. Kui meesterahvas oli poest väljunud, küsis M.L, miks mees oli teda tõuganud. Konkreetselt ei oska U.R öelda, kuidas rüselus laguse sai, kuid tema arvates lõi tundmatu mees M.L ja seejärel läks rüseluseks. - 08.09.2008 Rakvere linnas Rohuaia 8 asuvas Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-07-14568 andis U.R tunnistajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et V V rõndas esimesena M.L 02.06.2007 Sõmeru alevikus Põllu 3 asuva kaupluse juures, lüües selja tagant enda taga olevat M.L käega vastu nägu. U.R-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi, kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütluste andmisena. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused U.R end KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, seletades, et rääkis nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus sündmustest nii, nagu tema neid mäletas. U.R-i poolt 25.07.2007 teadvalt antud valeütluste süüdistuse episoodis loobus 2 prokurör süüdistusest, taotledes süüdistatav selles kuriteoepisoodis õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna U.R-i poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, „konkreetselt ei oska ma öelda kuidas rüselus alguse sai, kuid arvatavasti tundmatu mees lõi Marekit ja siis läkski rüseluseks“ ei ole tõlgendatavad teadlikult ja tahtlikult antud valeütlustena, sest on avaldatud oletuse või arvamusena sündmuste käigu kohta, mis ei välista sündmuse toimumist ka muul viisil, moonutamata tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Seega, kuna ei ole täidetud KarS § 320 objektiivne külg, kuulub U.R selles kuriteoepisoodis õigeks mõistmisele. U.R-i süü Rakvere kohtumajas kohtuasjas nr 1-07-14568 tunnistajana teadvalt valeütluste andmises 08.09.2008 kohtuistungil on asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud tema allkirjaga hoiatusest valeütluste andmise eest /tl. 35/; U.R-i tunnistajana antud ütlustega Viru Maakohtu istungil 08.09.2008 /tl.44-45/; Viru Maakohtu kohtuistungi protokolli koopiaga /tl.36-50/; Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsusega /tl. 5-9/; Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2009 otsusega /tl. 4-7/; U.R-i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega /tl. 61-62/. Kohtuistungil 30.09.2010 andis U.R ütlusi, et
3. aasta juulis, kui toimus intsident M L ja V V vahel, siis vist oli V alustaja. Kinnitab, et nägi sündmusi umbes paari meetri kauguselt, kuid ei jälginud toimuvat pingsalt, kuna kuulas autos raadiot. Ei pidanud toimuvat oluliseks ning teda see ei huvitanud. Peale politseis käiku arutasid sündmust, kuid omavahel midagi kokku ei leppinud. Kohtus andis ütlusi enam kui aasta möödumisel nendest sündmustest ning ei mäletanud enam täpselt, mis juhtus. Lihtsalt mäletas seda, mida mäletas. U.R-i poolt 08.09.2008 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema jäi 02.06.2007 autosse, kui kaaslased L, A ja R Sõmeru alevikus Põllu 3 asuvasse kauplusse sisenesid. Ta nägi kauplusest väljumas V ja kohe selle mehe järel väljusid ka L, A ja R. V hakkas poest eemale minema ja L järgnes talle, L ütles midagi V ja seejärel viimane pööras ringi ja lõi L vastu nägu. Ta läks koos oma sõpradega lähemale, nägi, et kaks meest maadlesid pikali maas, L oli kulm ja suu lõhki, V visuaalseid vigastusi polnud ülekaalu polnud kummalgi pool, appi nad ei läinud, rüseleti kuni 10 minutit ja seejärel mõlemad lahkusid omal jalal. Kuulis hiljem, et poes oli mingi tõuklemine olnud. U.R-i ütlused on vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mil ta avaldas, et ei oska konkreetselt öelda, kuidas rüselus alguse sai, kuid möönis, et V võis lüüa L esimesena. Kahtlustatavana ülekuulamisel 10.06.2009 antud ütlustes, jäi U.R oma 08.09.2008 kohtuistungil antud ütluste juurde, kuna need olid tema hinnangul tõesed. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, so tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus. Tegu loetakse lõpuleviiduks üksnes siis, kui ülekuulatavat on enne ülekuulamist hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb otsese tahtlusega, st ta on teadlik, et annab valeütluse. Ei oma tähtust, kas valeütlused on antud kellegi kasuks või kahjuks. 3 KarS § 320 järgi vastutavad kuriteo täideviijatena ainult kannatanu ja tunnistaja. U.R oli kriminaalasjas tunnistaja. Seega oli ta KarS § 320 nõutud kuriteo subjektiks - erilise isikutunnusega isikuks. U.R-ile selgitati Viru Maakohtu 08.09.2008 istungil tunnistaja õigusi ja kohustusi ning teda hoiatati allkirja vastu selle eest, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja on õigustest ja kohustustest aru saanud. Seda tõendab kohtuistungi protokoll. Seega on täidetud ka KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue - U.R oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Ütluste andmine kohtuistungil tunnistajana ja isikuna, keda on enne tunnistajana ütluste andmist kohtuistungil kohtu poolt kui tunnistajat isikliku allkirja vastu hoiatatud KarS § 318 järgi ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja KarS § 320 järgi teadvalt valeütluste andmise eest, on teadlik ja tahtlik tegevus. Tunnistaja U.R andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et rünnet alustas V V. Nimetatud teadvalt valeütlused olid kantud soovist vabastada M L vastutusest tema poolt toimepandud süüteo eest. Viru Maakohtu 04.11.2008 kohtuotsusega mõisteti M L süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema, 02.06.2007.a. kella 20.00 paiku Sõmeru alevikus Põllu tn 3 asuva kaupluse läheduses tülitas kauplusest väljunud VV Vt ning seejärel ründas kannatanut, lüües jalaga VV Vt kaela ja rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, misjärel jätkas maas lamava VV V peksmist rusikate ja jalgadega. Peksmisega põhjustati VV Vle kaela ja rindkere põrutused. Kohtuotsusega tuvastati, et ei M Li ennastõigustavaid, ega ka tema tutvusringkonda kuuluvate isikute, sh U.R-i ütlusi kaupluses ja hiljem väljas toimunu kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Kohtu hinnangul leidis tõendamist asjaolu, et konflikti algatajaks ja ründavaks pooleks oli M L ning puuduvad vähimadki usaldusväärsed tõendid selle kohta, et M L oleks olnud hädakaitseseisundis ning et tal oleks tekkinud vajadus või õigus ennast kaitsta. M Li süü KarS § 121 järgi luges kohus tõendatuks kannatanu VV ning tunnistaja A Oi ütlustega, samuti VV V patsiendikaardiga. Seoses asjaoluga, et kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud K A, D M, R R, U.R-i ja M S ebausaldusväärsetes ütlustes esinesid kohtu hinnangul KarS § 320 järgi kvalifitseeritava kuriteo - valeütluste andmine - tunnused, edastas kohus

§ 268lg 6 alusel sellekohase teate politseile.

20.02 2009 otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse M Li süüdimõistmises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on nimetatud kohtuotsuses seisukohal, et Viru Maakohus on tõendite analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele L süüs kannatanu suhtes toimepandud vägivallateos, tuginedes konkreetsetele tõenditele, so kannatanu V, tunnistaja O ütlustele ning kannatanu patsiendikraardile. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas U.R andis kohtus valeütlusi teadvalt. Selleks on vajalik tuvastada, et tema tegutses otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.R-i kaitsja viited selle kohta, et tegemist on inimliku mitte mäletamisega ning et tema mälu võis mõjutada sündmuste hilisem arutelu kaaslastega, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tuleb pidada tavaliseks, et inimene ajapikku unustab eriti enda jaoks ebaolulise sündmuse üksikuid detaile, U.R ka ise möönab, et sündmus ei olnud tema jaoks oluline ning et ta rääkis nii eeluurimisel kui kohtus asjast nii, nagu ta seda mäletas. Peale politseis käimist nad arutasid samas sündmuses osalenud tuttavatega juhtunut ning igaüks sai oma arvamust avaldada, kuid tema väitel neil mingit kokkulepet ütluste 4 sarnaseks andmiseks ei olnud. U.R-i kindlasõnalist väidet, et VV V ründas M Li esimesena, so eksimist lööja isikus, ei ole alust tõlgendada mitte inimese mälu eripärana, vaid tahtliku valeütlusena, so tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisena. See ei ole ei arvamus ega oletus, vaid U.R-i tõsikindel väide, et rüselus sai alguse just VV V tegevusest. Ei saa välistada olukorda, kus isik ei pea teatud asju oluliseks ja sellepärast ei mäleta neid hiljem, kuid käesoleval juhul on süüdistatava mälupilt muutunud aja jooksul täpsemaks ja konkreetseks teadmiseks. Samas, U.R oli enda sõnul tavalises elulises situatsioonis - ta istus autos ja kuulas muusikat ning ootas poodi läinud tuttavaid. Situatsioon ja sel õhtul toimunud sündmused olid tema jaoks ebaolulised. Kahtlemata on tegemist situatsiooniga, mille üksikasjad aja jooksul ununevad, mitte ei tekita uusi konkreetseid detaile ja fakte sündmuse käigust mälupilti juurde sündmusi seejuures olulisel määral moonutades. U.R-i esialgsete ütluste kohaselt ei osanud ta konkreetselt öelda, kuidas rüselus alguse sai, kuid arvatavasti tundmatu mees lõi M ja siis läkski rüseluseks. Kriminaalasjas M Li süüdistuses on kohus tuvastanud tunnistajate U.R-i, K A, D M, R R ja M S teineteisega kattuvate ütluste ebausaldusväärsuse ja mitte kokkulangevuse teiste tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas hindab kohus süüdistatav U.R-i poolt 08.09.2009 kohtuistungil antud ütlusi otsese tahtlusega antud teadvalt valeütlustena, st ta moonutas teadlikult ja tahtlikult Sõmeru poe juures toimunud sündmusi, eesmärgiga vabastada M L kriminaalvastutusest. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et U.R-i tegevuses KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi ning U.R-i poolt toimepandus puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. U.R on varem kohtulikult karistamata. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt, kuid määratud väärteotrahvid on tasutud. Ta töötab, omades regulaarset sissetulekut. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega, kuna karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka süüdistatavat ühiskonnast isoleerimata. Kohus leiab, et süüdistatav U.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus. IV Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

§ 175

lg 1 p 5 alusel mõistab kohus välja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõistab kohus välja kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest. Kuna kohus mõistab U.R-i ühes kuriteoepisoodis õigeks, siis

§ 181

alusel jätab kohus pool menetluskuludest riigi kanda, mõistes välja ½ kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasust, so 210 k krooni ning riigieelarve vahenditest kuulub U.R-ile hüvitamisele ½ tema poolt kantud õigusabikuludest, so valitud kaitsjale makstud tasust, so 3000 krooni. 5 Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2010. a. №oremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 6