Kriminaalasi nr.1-09-9913 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.veebruaril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-9913 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 02.02.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks J.I isikukood xxx viibib Viru Vanglas Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.I on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.06.2010 kohtuotsusega nr 1-09-9913 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8,9, § 215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS§ 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2, § 76 lg 6 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuud ja 12 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.04.2009 ja lõpp 13.11.
- Kinnipidamisasutuses J.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 3 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Kinnipeetav ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ega ole hõivatud tööga. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. 1 Vanglas viibides on osalenud Riigikeele algtaseme kursustel.Vabaduses on töötanud ametlikult kuu aega xxx töölisena. On töötanud ka suulise töölepingu alusel ehitusel ja merel. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vabanades asub elama aadressil xxx xxx kus omab ka sissekirjutust. Enne vangistust täheldatud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist. Viru vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava puhul vabaduses töökoha puudumine, samuti J.I korduv kriminaalkorras karistatus ning isiku narkosõltuvus süvendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kindlust, et vabanemise korral isik suudab hoiduda nende taastarvitamisele asumisest kriminaalhoolduse järelevalve all, ei ole, sest isik on varem olnud kriminaalhooldusel. J.I-le on soovituslik rehabilitatsiooniprogrammide läbimine, maandamaks võimalikke eiske seoses narkootikumide tarbimisega enne vangistust. J.I puhul eksisteerib uue kuriteo toimepanemise risk. J.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.I on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud. Isikut on varasemalt vabastatud ennetähtaega Harju Maakohtu 14.02.2008 määrusega katseajaga kuni 08.06.
- Katseajal pani toime uued varavastased kuriteod. Antud asjaolu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ja katseaeg ei ole meede, mis tagaks J.I seaduskuuleka käitumise vabaduses. Kinnipeetav tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et J.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja alaline sissetulek. Süüdimõistetu ei ole läbinud ühtegi resotsialiseerivat sotsiaalprogrammi.J.I puhul peab kohus eriti tähtsaks sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooni programmi läbimist ja sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Arvestades, kuriteo iseloomu ja käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.I vabastamata temale Viru Maakohtu 09.06.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2 Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 30.03.2011 №oremreferent Liivi Õun 3