1-10-16796/15

(09230114235)Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kriminaalasi R.N-i süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Kristel Eliste Süüdistatav Kaitsja R.N, isikukood: xxx; elukoht: Xxx; kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: 17.01.2011.a. – 25.01.2011.a. vahistamine Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.N KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 17.01.2011.a. – 25.01.2011.a., s.o. 9 päeva eelvangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 21 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.02.2011.a. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.N-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot (6525 krooni); 1 Asitõend: - CD-plaadil olevad 3 videofaili jätta kriminaalasja toimiku juurde. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-16796, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 03.02.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU R.N-i süüdistatakse selles, et tema 29.08.2009.a. kella 08:30 ajal Tallinnas Xxx hoovis lõi KK’le ühe korra labidaga vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- haava parema kulmu piirkonnas. Süüdistusakti kohaselt, teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani R.N toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Süüdistatav R.N end KarS § 121 järgi inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja kohtuistungil vastates küsimustele selgitas, et elab Tallinnas Xxx kinnistul asuvas majas, kinnistu on tema ja KK kaasomandis. Kaasomandisse jäävas aias oli kokkuleppeliselt aed jagatud kaheks. Tüli põhjuseks olev õunapuu kasvas aia poolel, milline oli KKkasutuses, kuid süüdistatav pidas seda endale kuuluvaks, kuna ta oli istutanud selle ammu, ajal mil Kandima´d ei olnud veel antud kinnistu omanikud. Konflikt algas seetõttu, et süüdistatav ärkas katuselt kostva plekikolina peale, kuhu kukkusid õunad. Ta läks uurima, mis toimub ja nägi, et KKtühjendas õunapuud. Süüdistatav lubas helistada politseisse. Helistaski, kurtis, et võetakse õunu. Politsei ei saabunud. KKnaine koos koeraga tuli talle kallale ning tal rebiti käest mobiil. Talle tuli kallale ka KK, haaras ta kaenla alla, peksis teda rusikatega. Kui süüdistatav oli maha kukkunud nägi ta aial kõõluvat naabrimeest MK. Süüdistatav võttis labida, et end kaitsta, vehkis sellega. Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu KK seletas, et oma perega elab ta Tallinnas, Xxx asuvas majas, antud kinnistu kaasomanikeks on tema ja süüdistatav. №tariaalset 2 kasutuskorda ei ole fikseeritud, maa kasutuse aluseks oli suusõnaline kokkulepe, mille alusel oli krunt jagatud kaheks, piirile oli paigaldatud aed. Kuni 2009 aasta suveni olid suhted süüdistatavaga normaalsed. Probleemid algasid veearvete tõttu. Seejärel tekkisid tülid. R.N süüdistas kannatanut talle ja tema tütrele kallaletungis, faktiliselt mingit kallaletungi ei olnud, politsei kriminaalasja ei alustanud. Süüdistuse aluseks oleva sündmuse hommikul läks ta õunu korjama. Kuna süüdistatav arvas, et õunapuu kuulus talle, tuli ta KKkasutuses oleva aia poolele ja asus kannatanut takistama. Kannatanu üritas õunakorjamist jätkata, süüdistatav omakorda üritas teda lükata. Siis tõi süüdistatav labida ja lõi selle käepidemega teda pähe, sellega kaasnes ka ähvardus. Labida tõi süüdistatav garaažist. Löögi ajal oli kannatanu õunapuu all kükakil, korjas õunu, löögi tagajärjel kukkus istuli, tundis valu. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja EKKselgitas, et ta on kannatanu tütar ja nägi aknast konflikti pealt. Tema isa, kannatanu KKkorjas aias õunu, R.N väitis, et see on tema õunapuu ja neil tekkis sõnavahetus. Kuna varem on naabrite, R.N-iga, probleeme olnud ja nad oskavad osavalt jutuga sündmuste sisu moonutada, tõi tunnistaja fotoaparaadi ja filmis sellega sündmusi. Tema isa oli õunapuu all, kui R.N läks garaaži labidat võtma ja toonud labida, lõi ta sellega isale otsaette. Isal hakkas peast verd tulema. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja MKselgitas, et ta on süüdistatava ja kannatanu naaber, elab kõrval majas. 29.08.2009.a. ärkas ta naisega plekikolina peale ja nägi, et kannatanu korjas õunu plekk-nõusse, siis saabus R.N, läks kannatanu aia poolele. Toimus sõnelus. Kogu sõnavahetuse käiku tunnistaja ei jälginud, kuna vahepeal nad eemaldusid naisega sööma. Mingi aja pärast nägi ta jagelemist, mis seisnes selles, et kannatanu korjas õunu ja R.N püüdis teda takistada. Ta rebis kannatanul käest kaussi. Tunnistaja läks aia peale rahu sobitama. Hiljem nägi tunnistaja, et KK´l oli otsaesine katki. Pärast neid sündmusi nägi ta süüdistatavat, kes istus keldri trepi äärel ja helistas politseisse, väitis, et teda rünnatakse, faktiliselt sellel hetkel keegi teda ei rünnanud. Helistamise ajal oli süüdistatava nägu kriibitud. Tunnistajale tundus, et süüdistatava vigastused tekkisid ajal mil ta käis garaažis, see oli pärast KK´ga konflikti. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja MKselgitas, et ta on süüdistatava ja kannatanu naaber. 29.08.2009.a. hommikul nägi aknast, kuidas KKkorjas aias õunu, R.N hakkas teda keelama. Eelnes sõnelus, seejärel üritas R.N Kandima´d kausiga rünnata. R.N läks garaaži ja võttis sealt labida. Konflikt toimus Kandima´de aia poole peal. R.N lõi K ´d otsaette labidaga. Pärast labidaga ründamist läks süüdistatav koos oma tütrega garaaži, nad viibisid seal 5-7 minutit. Enne garaaži minekut R.N-i näol vigastusi ei olnud. Garaažist tulles nirises tal mööda nägu verd. Tunnistaja nägi kuidas süüdistatav istus sündmuste järgselt keldri trepil karjus telefoni, et teda rünnatakse, mingit rünnakut aga sel hetkel ei toimunud. Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja LM selgitas, et ta on süüdistatava tütar. 29.08.2009.a. ärkas koos emaga plekk-katuselt kostuva müra peale. Nägi, et õunapuu oksad liiguvad – ta võttis fotoaparaadi ja suundus aeda. Nägi, et KKon õunapuu kallal, tegi fotosid. Süüdistatav keelas KK´l õunu korjata. KKhakkas neid õuntega loopima. Süüdistatav helistas politseisse. KKründas süüdistatavat, haaras tema pea kaenlasse ja tagus teda, rebis juustest, kui ema kukkus, lohistas ta teda mööda maad, ema karjus, KKsellele ei reageerinud. Seejärel läksid nad koos süüdistatavaga tuppa ja süüdistatav helistas taas politseisse. Ema läks garaaži, võttis labida, teatas politseile, et läheb kaitseb ennast ja oma vara ise. Süüdistatav ei löönud KK´d. Ta seisis puu all ja ütles KK´le, ärgu ta tulgu lähemale. Võib-olla sai KKlihtsalt labidavarrega pihta. 3 Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: kannatanu ülekuulamise protokolli lisa – fototabelit sündmuste päeval politsei poolt pildistatud kannatanu vigastusest, selle fikseeringust (tl 6-7) ning asitõendi vaatlusprotokolli. Samuti vaatles asitõendit – CD-plaadil kolmes videofailis sisalduvat 29.08.2009.a. Tallinnas Xxx aias toimunut (tl 8-9). Samuti lisas kohus kriminaalasja juurde ja avaldas kaitsja poolt esitatud foto antud kinnistu hoovist, millel on kujutatud kinnistule paigaldatud vaheaeda (tl 50). Poolte seisukohad Prokurör leidis, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritavates kuritegudes tõendamist leidnud. R.N-i käitumises ei ole võimalik rääkida enesekaitsest või hädaseisundist. R.N läks varasemast konfliktist tingituna puu all õunu korjavat kannatanut KK´d ründama. Löök kannatanu suunas oli tahtlik. Prokurör taotles R.N-i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning palus karistada teda vangistusega 3 kuud, millest KarS § 68 kohaselt tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva. Kanda jääb 2 kuud ja 22 päeva. Samuti palub prokurör kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid ning jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, allutades isiku 18 kuuks katseajale ning määrata talle ka käitumiskontrollnõuded. Kaitsja leidis, et süüdistuses ei ole esitatud sündmuse aeg õigesti. Kaitsja leidis, et kella 08:30 ajal ei löönud ega saanudki süüdistatav kannatanut lüüa. Süüdistuses esitatud kuriteo sündmus leidis aset tunduvalt hiljem. Kaitsja sõnul mitte ükski kõrvalseisja lööki ei näinud ning löök ei ole näha ka videosalvestuselt, vaid kannatanu kinnitab, et teda löödi. Tõendamist ei ole leidnud, et R.N oleks löönud KK´d labidaga - kannatanu sai pihta labidavarrega või käepidemega. Süüdistatava tegevuses ei olnud tahtlust ja eesmärki tekitada valu ja vigastusi. R.N oli hingelise erutuse seisundis ja ei andnud endale aru, kas ja kuidas ta peaks oma õiguste eest siis seisma. R.N tegutses heas usus, kaitstes õunapuud ja iseennast. Kaitsja taotles süüdistatava R.N-i õigeks mõistmist. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, hinnanud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava R.N-i ütlusi 29.08.2009.a. Tallinnas Xxx aias toimunud konflikti osas ja seda põhjusel, et süüdistatava ütlused on vastuolus kannatanu ja tunnistajate EKK, MK´u ja MK´u ütlustega. Eelnimetatud tunnistajate ütlused on kohtu jaoks usaldusväärsed, kuna need on omavahelises kooskõlas ja kokkulangevad ka kannatanu K Kütlustega, samuti kirjalike tõendite ja vaadeldud videosalvestustega. Tunnistajate M K´u ja MK´u näol on tegemist süüdistatava ja kannatanu naabritega, kel puudub igasugune huvitatus kalduda kõrvale objektiivsusest ja sündmusi ebaõigesti kajastada. Nii süüdistatav kui ka kannatanu on ka ise väitnud, et nende suhted naabrite K ´ga on normaalsed. Süüdistatav üritab oma ütlustes konflikti arengut selgitades ilmselgelt end õigustada ning tema motiiviks on soov vabaneda vastutusest. Samuti on kohtul alus pidada ebausaldusväärseteks süüdistatava tütre LP ütlusi, kuna need on oma sisult oluliselt erinevad eelnimetatud, objektiivsete tunnistajate K ´ute, tunnistaja E-KKja kannatanu ütlustest, 4 vaadeldud videosalvestisest ning kirjalikest materjalidest. Ilmselgelt on tunnistaja motiiviks kaitsta lähedast isikut – ema vastutuse eest. Süüdistatava R.N-i ja tunnistaja LP´i ütlused konflikti arengust sisaldavad ka omavahelisis vastuolusid. Nii on süüdistatav väitnud, et KKpeksis teda, kuid ta ei rääkinud kohtus midagi KKpoolt tema juustest rebimise ja maas lohistamise kohta. Tunnistaja LM aga väidab antud tegevust toimunud olevat. Ka süüdistatava ja tunnistaja R.N-i ütluste omavaheline vastuolu kinnitab nende ebausaldusväärsust. Süüdistatav väitis kohtus, et KKhaaras ta pea oma haardesse ja peksis teda ja ajal mil ta oli Kandima löökidest pikali maas, viibis aia peal tunnistaja MK. Tunnistaja LM´i ütluste kohaselt tiriti R.N-i ka juustest, lohistati mööda maad ja seejuures karjus süüdistatav valjuhäälselt appi. Tunnistajad K´ud, kes jälgisid antud sündmusi, sellist tegevust ei näinud ega kuulnud, samuti ei näinud seda tunnistaja E-KK, ka kannatanu eitab selle toimumist. Samuti on tunnistaja LM väitnud, et tema ema KK´d labidaga ei löönud, ta nägi kogu tegevust pealt ja saab seda kinnitada. Kannatanu, eelnimetatud tunnistajate (K , E-KK) ütlustest ja videosalvestusest nähtub aga süüdistatava poolt kannatanu löömine. Süüdistatav R.N väitis, et KK tuli talle kallale ja siis ta lõi teda (t.l. 60), kohtus toonitas ta pidevalt enesekaitsevajadust. Tunnistaja M K ja E-KKning kannatanu on andnud kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et süüdistatav käis garaažis, tõi sealt labida, kui süüdistatav kannatanule lähenes, käitus kannatanu KKrahumeelselt ning agressiivsus lähtus vaid süüdistatavalt R.N-ilt. Nende ütlustest nähtuvalt ajal, mil süüdistatav labida tõi ja sellega KKle lähenes, viibis kannatanu rahumeelselt õunapuu all. Ka videosalvestus kinnitas antud väiteid. Seega on süüdistatava ütlused tegelikkust mittekajastavad. Arvestades eelanalüüsitud vastuolusid, kohus süüdistatava R.N-i ja tunnistaja LM´i ütlusi tõendina ei arvesta. Kannatanu, tunnistaja E-KKja tunnistajate K´ute ütlustest tulenevalt oli konflikti tekke põhjuseks asjaolu, et süüdistatav üritas suusõnaliselt keelata KK´l õunte korjamist ning tunnistajate K´ute ja kannatanu ütlustest nähtuvalt hiljem üritas seda takistada ka füüsiliselt (tõuklemine, kausi rebimine). Asjaolu, et E-KKantud tõuklemise kohta ütlusi andnud ei ole, on selgitatav asjaoluga, et ta käis vahepeal võtmas fotoaparaati ning ei pruukinud seda ka näha. Kannatanu ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav teda labidavarrega vastu pead, sama kinnitavad tunnistajad E-KKja tunnistaja M K. Ka tunnistaja MKnägi kannatanul otsaees vigastust. Sama asjaolu nähtub vaadeldud videosalvestuselt (fail AVSEQ02), milliselt nähtuvalt lähenes süüdistatav rahumeelselt õunapuu all viibivale KKle, tehes labidaga korduvaid löögiliigutusi KKsuunas, mille järgselt kostus löögiheli ja KKkukkus. Nii kannatanu kui ka eelnimetatud tunnistajate, M Ku ja E-KK, ütlustest tulenevalt viibis KKõunapuu all, korjas õunu ning ei kujutanud endast mingit ohtu süüdistatavale. Sama nähtus videolindilt. Süüdistataval R.N puudus igasugune vajadus enesekaitseks, ta ei tegutsenud hädakaitseseisundis ega viibinud hädaseisundis. Kuna nii kannatanu kui ka eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt tekkis süüdistatava löögist kannatanule pea piirkonda tervisekahjustus, mida kinnitab ka fototabel (tl 6-7) ning kannatanu tundis oma ütluste kohaselt valu, on R.N-i tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kuna kannatanu ja eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtuvalt süüdistatav R.N käis labidat garaažist toomas, lähenes rahumeelsele kannatanule ning videolindilt nähtuvalt tegi korduvaid löögiliigutusi labidaga tema suunas, omas ta otsest tahtlust K. Kandima tervise kahjustamiseks. Kaitsja väide süüdistatava põhjendatud kaitsetegevusest ei ole asjakohane, käesoleval juhul ei oleks see eeldanud vajadust garaažist labida toomiseks ja rahumeelse KKründamiseks. 5 Ka on oluline märkida, et nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest nähtuvalt oli kaasomandis oleva maa kasutus suusõnaliselt kokku lepitud ning paigaldatud ka piirdeaed (foto tl 50) ja õunapuu, milline oli konflikti allikas, asus KK kasutuses oleva aia poolel. Süüdistatav oleks pidanud eemalduma konflikti asukohast ja ootama politsei saabumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõendite usaldusväärsuse hindamisel omab käesoleval juhul tähtsust ka järgnev asjaolu: kuna süüdistatav ja kannatanu ise on kinnitanud, et nende suhted olid konfliktsed ning ka varem oli kaasatud konfliktidesse politsei, üritasid mõlemad pooled oma tegevust jäädvustada, et tagada hilisemalt tõendite esitamist. Ka antud konflikti puhul kinnitasid kannatanu ja tunnistaja E-KK, et sündmus jäädvustati fotoaparaadi abil videolindile. Antud videosalvestus esitati ka sündmuse järgselt kohale saabunud politseile. Samuti väitis kohtus tunnistaja LM, et ta võttis konflikti tekkimisel aeda kaasa fotoaparaadi ja pildistas. Kohtule esitati tutvumiseks fotod, mis aga kajastasid vaid õunapuid, piirdeaeda, ei sisaldanud kuupäevi ega kajastanud konflikti, mistõttu kohus ei pidanud neid asjasse puutuvaks ega käsitlenud tõendina ja tagastas (va piirdeaeda kajastav foto). Juhul kui oleks aset leidnud pikemaajalisem füüsiline konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel, mille käigus oleks KKpeksnud R.N-i, oleks ilmselt tunnistaja LM sellised tõendid ka jäädvustanud. Süüdistatava kaitsja väitis järjekindlast, et kannatanu KKoli füüsilise konflikti algataja, milline asjaolu aga tõendamist ei leidnud. Kaitsja soovis kohtule esitada tõendina teatist kannatanul terviserikete olemasolust 29.08.2009.a. Sellesisulise taotluse esitas ta esmakordselt eelistungil ja hilisemalt kohtuistungil kohtulike tõendite uurimise ajal (tl 64 pö). Kuna kaitsja ei esitanud taotlust KrMS § 227 lg 1 nõuete kohaselt ning kohtus ilmnes antud teatise mitteolulisus käesoleva süüdistuse sisu aspektist, ei pidanud kohus vajalikuks teatist tõendina kaasata. Tunnistajad K´ud andsid ütlusi selle kohta, et nad nägid kuidas ilma vigastusteta R.N sisenes pärast KK´ga tekkinud konflikti oma garaaži koos tütrega, vigastusi tal ei esinenud ja väljus sealt, omades näol vigastusi. Ei ole välistatud antud vigastuste kunstlik tekitamine. Ka nähtub nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest ja videosalvestustelt, et süüdistatav jooksis õunapuude all ringi. Selline tegevus võib samuti tekitada pisivigastusi (oksakriipeid). Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et KKoleks süüdistatavat vigastanud. See asjaolu ei nähtu ei kannatanu, ei tunnistajate K ega ka mitte tunnistaja E-KK ütlustest ega videosalvestiselt. Tunnistajad K´ud väitsid kohtus, et nad nägid süüdistatava ja kannatanu konflikti järgselt kannatanut oma keldri trepil istumas ja politseisse helistamas ning kuulsid, kuidas süüdistatav väitis telefonis, et teda rünnatakse. Faktiliselt mingit rünnakut samaaegselt ei toimunud. Seega iseloomustab süüdistatava tegevust konflikti ajal teatud teatraalsus, samuti soov näidata tehiolusid teises valguses. Ka kohtus käitusid nii süüdistatav kui ka tunnistaja R.N teatraalselt (pikad mõttepausid, pidev vee tarbimine ütluste andmise ajal, üliemotsionaalsus). Kaitsja kohtulike vaidluste käigus märkis, et süüdistuses fikseeritud sündmuse kellaaeg on ebaõige. On ilmselge, et kuna kannatanu, tunnistajad ei fikseerinud konflikti täpset toimumisaega, politsei saabus sündmuskohale hiljem, puudub võimalus löögi toimumisaja täpseks määratlemiseks. Ka videofail ei sisalda konkreetset ajamääratlust. Antud asjaolu ei muuda aga süüdistuse sisu ega hinnangut toimunule. Kaitsja väide süüdistaval hingelise erutuse seisundi esinemise kohta labida kasutamisel on paljasõnaline ja ei baseeru kogutud tõenditel. Süüdistatav R.N ei haaranud labidat mitte eelnevalt tekkinud ja arenenud konflikti ajal spontaanselt, vaid nähtuvalt eelanalüüsitud tõenditest käis seda garaažis toomas, tema tegevus oli teadvustatud ja suunatud. Süüdistatavale on omane emotsionaalsus ja teatraalsus, antud asjaolu ei ole aga seostatav hingelise erutuse seisundiga. 6 Ka kaitsja väide selle kohta, et ei löödud labida teraga, mistõttu süüdistus on ebaõige, ei ole kohane, kuna leidis tõendamist löök labidavarrega, milline on samuti labida osa. II Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid - isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huve. Isik on toime pannud otsese tahtlusega II astme kuriteo, ta end süüdi ei tunnista, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav R.N ei tööta, on varem karistatud väärteokorras rahatrahviga, milline on tasumata (tl 24). Kohus leiab, et antud isiku karistamine rahalise karistusega on ebaotstarbekas, kuna isik ei oma sissetulekut ning varasem rahatrahv on tasumata. Kohus leiab, et arvestades süüdistataval antud kriminaalkaristuse esmakordsust ja isiku süüd ning asjaolu, et kannatanu on käesolevaks ajaks tervenenud, on võimalik karistada süüdistatavat minimaalse vangistusega, milline on võimalik jätta tingimuslikult kohaldamata. Kuna süüdistatava ja kannatanu sõnul on nendevaheline suhe jätkuvalt konfliktne, võib katseaja määramine järgneda võiva karistuse hirmus tagada isiku hoidumise uutest kuritegudest. III Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lõikele 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha. Kuna R.N kuulub süüdimõistmisele teisele inimesele füüsilise valu ja tervisekahjustuse põhjustamise eest, siis tuleb temalt välja mõista menetluskuluna sundraha 1,5 palga alammäära - 417,03 eurot, kuna tegemist on II astme kuriteoga. IV Asitõend CD-plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi ei esitatud. Merle Parts Kohtunik 7