1-10-1196/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 8.september 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-1196 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Urmas Reinola ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus G.Z-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2; 199 lg 2 p 8, 9 järgi, lühimenetlus Harju Maakohtu otsus 14.mai 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.Z Prokurör Algis Sepp Süüdistatav G.Z (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Leelo Viil Harju Maakohtu otsus 14.maist 2010.a. G.Z-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada 2 üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 14.mai 2010.a. kohtuotsusega G.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.01.2010 kuni 25.01.2010, 11.02.2010 kuni 12.02.2010, 12.02.2010 kuni 13.02.2010, 18.02.2010 kuni 19.02.2010, 24.02.2010, so 9 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest, so alates 21.03.2010. G.Z mõisteti süüdi ajavahemikul 11.01.2010.a. kuni 14.03.2010.a. toimepandud 14-s varguseepisoodis, millistest enamus., s.o. 12 vargust on toime pandud kauplustest, s.h. üks sissetungimise teel, ühel korral pani G.Z toime varguse liinibussis ja ühel korral omasta ühiselamutoakaaslase vara. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega tingimusliku vangistuse mõistmist. Apellant märgib, et otsuses on õigesti kirjas, et reaalne vangistus ei ole teda muutnud ja vabanedes on ta vanade kommete juures tagasi. Nii see paraku oli, märgib apellant kuna tal ei olnud teist varianti ja võimalust kuigi ta väga üritas. Sel ajal ei olnud ta midagi veel kuulnud Lootuse külast. Nüüd aga avanes tal võimalus kohtuda Lootuse küla inimestega, kes nõustusid teda enda programmi võtma, teda aitama ja toetama, et temast saaks õiguskuulekas EV kodanik. Praeguseks ajaks on asjad nii kaugel, et Lootuse küla on nõus teda enda kasvatada võtma. Aasta pärast on elu edasi läinud ja enam ei pruugi olla selliseid võimalusi, kui praegu. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, ära kuulanud menetlusosalised , tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on oma otsuses põhjalikult motiveerinud G.Z-ile mõistetava karistuse liiki ja määra. Kohtukolleegium nõustub nende maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses üle korrata. Sisuliselt ei vaidlusta seda ka süüdistatav. Süüdistatav soovib, et temale mõistetud ja ärakandmata karistus jääks tal kanda tingimuslikult. Ka selles osas on maakohtu otsuses asjakohane seisukoht 3 võetud ja maakohus on põhjendanud nii seda, miks leiab, et G.Z on isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele, kui ka seda, miks ei pea veenvaks süüdistatava väidet, et vabaduses viibides asuks ta koheselt ennast ravima narkosõltuvusest. Apellatsioonikohtu poolt maakohtu otsuse tühistamiseks peavad olema seaduslikud alused ja apellatsioonikohus ei saa tühistada seaduslikku ja põhjendatud maakohtu otsust põhjendusel, et loodab, et süüdistatav asub ennast vabaduses viibides ravima narkosõltuvusest. Selline kohtu seisukoht oleks põhjendamatu olukorras, kus isikul on korduvalt olnud võimalusi ennast ravima hakata, kuid tema valib kuritegude jätkuva toimepanemise. Kohtukolleegium on veendunud, et G.Z on oma eelneva käitumisega tõestanud, et ta suudab vargustest hoiduda ainult vanglatingimustes. G.Z-i isoleerimisega ühiskonnast temale reaalse vangistuse mõistmisega on tagatud ka õiguskorra huvid ja seda vähemalt ajaks, mil G.Z viibib kinnipidamiskohas ning mida pikem on see aeg, seda pikem on ka ajavahemik, mil G.Z vargusi toime ei pane. Ka on G.Z sisuliselt ära kantud 6 kuud e. pool vangistusest ja tal tekib võimalus vabaneda ennetähtaegselt. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 14.maist 2010.a. G.Z-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Urmas Reinola Malle Preimer