lg 2 p 3, 4, 8 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui M.R 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 2 p 2 alusel kohustati M.R-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning
lg 2 p 1 alusel hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 15450 krooni katseaja jooksul igakuiste maksetena alates 2010.a märtsist, tasudes igas kuus vähemalt 750 krooni. Kohtuotsusega määrati M.R käitumiskontrolli teostamiseks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.03.2010.a. 03.08.2010.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande M.R-ina kohta, milles teeb ettepaneku pöörata M.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt on kriminaalhooldaja hinnang M.R-ina katseajale ebarahuldav, kuna kriminaalhooldusalune ei tee vajalikke pingutusi kohtu poolt
M.R ei heasta kuriteoga tekitud kahju (hüvitatud 1500 krooni, hüvitamata 13 950 krooni) ning ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta. 21.09.2010.a ja 28.09.2010.a kohtuistungitele ilmus süüdimõistetu joobeseisundis (vastavalt 1,03 mg/l ja 0,30 mg/l). Kohus lükkas asja arutamise edasi. 29.09.2010.a kohtuistungile M.R ei ilmunud, ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest kohtule ei teatanud. M.R andis pärast 28.09.2010.a kohtuistungit allkirja selle kohta, et on teadlik kohtuistungi toimumisest 29.09.2010.a ning kohustub ilmuma. Prokurör taotles kohtuistungil süüdimõistetu suhtes sundtoomise kohaldamist. Kohus kohaldas süüdimõistetu suhtes sundtoomist kohtuistungile Jõgeva kohtumajja 29.09.2010.a kella 12.00-ks. Politseiasutusel M.R-ina sundtoomist teostada ei olnud võimalik, sest süüdimõistetu ei viibinud oma elukohas ning ei avaldanud politseile ja hiljem ka kohtule telefoni teel oma asukohta. Kohus kuulutas M.R-ina tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. 01.10.2010.a tabati süüdimõistetu Tallinnas. 04.10.201.a kohtuistungil selgitas M.R, et oli jätnud istungile ilmumata, kuna tal olid endiselt alkoholi jääknähud ja ei tahtnud nii kohtusse enam tulla, kuna siis oleks jälle trahv määratud. Tallinnasse oli ta sõitnud, kuna tahtis ema juurde minna, et seal lõpuks kaineks saada. Oligi ühe päeva ema juures olnud ja siis linna sõitnud venna juurde ning seal oligi politsei ta kinni pidanud. Süüdimõistetu selgitas, et käesolevaks ajaks on ta kaineks saanud, tal on arestimajas kahel korral käinud kiirabi, kuna järsu alkoholist loobumisega on ta tervis halvaks läinud. Korra olevat krambid peale tulnud ja lisaks näinud ka nägemusi. M.R palus endale anda veel ühe võimaluse, et ta saaks minna tööle uuesti, et kahju edasi maksta. Ka tahab ta alkoholist täiesti loobuda ja selleks lubas ravile minna. M.R palus anda talle võimaluse näidata, et ta suudab muutuda. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud ettepaneku juurde, et karistus täitmisele pöörata. M.R-ina kriminaalhoolduse teostamine viimastel kuudel muutus järjest raskemaks ja ta ei täitnud enam kontrollnõudeid. Mitmel korral oli kahtlus, et ta on tarvitanud alkoholi, kuid kindlat tõestust selle kohta kriminaalhooldajal ei olnud. Käesolevalt on näha, et ta ei järginud nõuet mitte tarvitada alkoholi – ta ilmus kahele istungile alkoholijoobes ning teda polnud võimalik ka kodunt kätte saada. Kahju hüvitamise kohustust täitis ta vaid kahel korral, s.o kriminaalhoolduse alguses. 2
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada M.R-ina suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Kriminaalhooldaja ei pea edasise kriminaalhoolduse teostamist võimalikuks. M.R rikkus süstemaatiliselt talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta ise kinnitas kohtuistungil, et oli katseajal korduvalt alkoholi tarvitanud. Kahele kohtuistungile ilmus ta joobes, esimesel korral oli ta keskmises, teisel korral kerges joobes. Kolmandale istungile ei ilmunud üldse, kuna olevat samuti joobes olnud. Samal ajal andis ta kohtule korduvalt lubadusi, et tahab ennast parandada ja asub kohe alkoholiravile. Kuid tegelikkuses ta seda ei teinud. Ka ei täitnud ta rahalist kohustust, s.o ei tasunud kahjusid, kuigi oli ka sellesisulisi lubadusi korduvalt andnud ja lubanud igakuist makset isegi suurendada. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et teatud perioodil ei olnud süüdimõistetul tööd, mistõttu oli raskendatud selle kohustuse täitmine. Kuid samas esitas süüdimõistetu kohtule töölepingu, millest nähtus, et tal on alates 02.08.2010.a sõlmitud alaline tööleping. Vaatamata selle ei asunud ta kahjusid heastama. Peale selle asus M.R kohtust kõrvale hoidma. Teades, et tal pidi toimuma kohtuistung, ta ei ilmunud kohtusse ja ei avaldanud ka enda tegelikku viibimiskohta. Ta lahkus enda alalisest elukohast ja kui politsei temaga ühendust võttis, et sundtoomist teostada, ei avaldanud ka politseile enda asukohta. Nagu hiljem selgus, lahkus ta Tallinnasse. Kõiki ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kriminaalhoolduse teostamine ei ole edasiselt võimalik ja M.R-ile karistuseks mõistetud kuus kuud vangistust tuleb täitmisele pöörata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432 Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.