1-10-6709/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 29.november 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-6709 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Tatjana Derkatš T.T (T.T) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 10.juuni 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.T Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav T.T (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Jugans Grossmann Harju Maakohtu otsus 10.juunist 2010.a. T.T suhtes tühistada osaliselt ja nimelt T.T-le KarS prg.65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha uus o t s u s, millega: 1) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 10.juuni 2010.a. kohtuotsusega mõistetud 4 kuulist vangistust 16.12.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 2 kuud ja 19 päeva vangistusest seisuga 9.juuni 2010.a. ärakandmata karistuse, s.o. 4 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda vangistus 4 kuud RESOLUTSIOON ja 4 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 10.juuni 2010.a. Karistus lugeda kantuks. 2) Ajavahemik 14.

2. a kuni 15.10.2010., s.o. 2 päeva, lugeda ebaseaduslikult vahi all viibitud ajaks, mille eest on T.T õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 3) Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4) Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 1.Harju Maakohtu
3. juuni 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati T.T KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi süüdi ja karistati 6 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 16.12.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 2 kuud ja 19 päeva vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti vangistus 6 kuud 19 päeva, valiti tõkendiks vahistamine ja karistusaja alguseks loeti 29.03.2010.a. Kohtuotsusega mõisteti T.T-lt J. K. S. kasuks välja 24 800 krooni ja riigi tuludesse 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu 1080 krooni.
4. T.T tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda karistati 16.12.2009 KarS § 199 lg 2 p 7,
5. 9 alusel, 20.02.2010 kella 10:55-11:00 paiku tungis vasaku esiukse luku lõhkumise teel Tallinnas, XXX-XXXXXX XX/XX maja juurde pargitud väikekaubikusse Peugeot Boxer reg nr XXX XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna küljest „MIO“ autonavigaatori C520, CD-raadio koos esipaneeliga ning „Apple Mac Book Pro“ sülearvuti koos sülearvutikotiga. Vargusega on tekitatud kannatanule varalist kahju kokku 24 800 krooni.
6. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav üksnes karistusaja pikkust. Apellatsiooni motiivide kohaselt viibis ta faktiliselt alates 26.03.2010 Kolde puiesteel asuvas politseijaoskonnas vahi all, mistõttu palub karistusajast maha arvata 3 päeva.
7. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 31.augustist 2010.a. jäeti T.T apellatsioon, kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei pidanud apellandi väidet põhjendatuks kuna kriminaaltoimikus sellekohased tõendid puudusid.
8. Süüdistatava kaitsja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. 3.11.2010.a. määrusega tühistas Riigikohus tallinna Ringkonnakohtu määruse 31.augustist 2010.a. ja saatis kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium pidas vajalikuks nõuda välja kriminaalasja nr-1-09-19187 toimiku T.T ja tema kaitsja väidete õigsuse kontrollimiseks. Kontrolli tulemina
9. oktoobril 2010 ilmnes, et T.T oleks pidanud kinnipidamiskohast vabanema juba 2 päeva pärast - seega
10. oktoobril
11. Arvestades ühelt poolt KrMS § 390 lg-st 2 lähtuvaid Riigikohtu pädevuspiiranguid määruskaebemenetluses, millest tulenevalt ei oleks määruskaebuse esemeks olevat küsimust saanud kahe päevaga (seega
12. oktoobriks 2010) lõplikult lahendada ning soovides samas vältida T.T vabadusõiguse rikkumist, lähtus kriminaalkolleegium KrMS §-st 392, peatas
13. oktoobri
14. a määrusega kohtuotsuse täitmise T.T suhtes alates
15. oktoobrist ja vabastas ta sellest kuupäevast karistuse kandmisest. Riigikohus märkis, et jõustus Harju Maakohtu
16. aprilli
17. a kohtumäärus, milles oli 3 päeva võrra eksitud T.T-lt vabaduse võtmise aja märkimisel jõustus selle määruse tegemisest 10 päeva möödumisel, sest lisaks kohtunikule ei märganud eksitust tähtaegselt ka T.T ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann. Kui lähtuda KrMS § 408 lg-st 1, siis ei peaks seda kohtumäärust saama põhimõtteliselt vaidlustada (seega ka mitte muuta) muul viisil kui vaid teistmismenetluse tulemina. Viidates KrMS prg.-le 413 märkis Riigikohus, et ei ole võimalik loogiliselt põhjendada, miks ei peaks täitmiskohtuniku kohustus laienema ka kriminaalasja arutavale kohtunikule, kel tuleb asuda erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi liitma. Puudub alus teha etteheiteid Harju Maakohtu poolt
18. juuni
19. a lühimenetluses tehtud kohtuotsusele, sest lühimenetluses ei tõstatanud keegi sealhulgas ka mitte süüdistatav ega tema kaitsja - varasemas kohtulahendis märgitud ja liitmisele kuuluva karistuse kandmise algusaja väärast märkimisest selles kohtulahendis. Küll aga oleks ringkonnakohus, vaadates läbi T.T poolt Harju Maakohtu
20. juuni
21. a otsuse peale esitatud apellatsiooni, pidanud välja nõudma kriminaalasja nr 1-09-19187 kriminaaltoimiku ja kontrollima T.T väidete õigsust. Kolleegium leidis, et selliseid - vabadusõiguse rikkumisele viitavaid apellandi väiteid ei saa ilma nende õigsust kontrollimata tunnistada ilmselt põhjendamatuteks. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör oli selles toodud väitega nõus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud apellatsiooni väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega, tuli alljärgnevatele järeldustele.
22. Kohtukolleegium leiab, et vastuvaidlematult on tõendatud, et Harju Maakohtu 16.12.2009.a. kohtuotsuse täitmisele pööramisel on eksitud kuupäevaga, millisest peaks algama täitmisele pööratud 2 kuu ja 19 päeva arvestamine. Nimelt, Riigikohus on tuvastanud, et tegelikult oli T.T kinni peetud 26.märtsil 2010.a. ja sellest kuupäevast algas ka Harju Maakohtu 16.12.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata ja täitmisele pööratud karistuse kandmine.
23. T.T kandis karistust 26.märtsist 2010.a. kuni 15.oktoobrini 2010.a. Riigikohtu 3.novembri 2010.a. määruse alusel kuulus T.T vanglast vabastamisele 15.oktoobril 2010.a. Kohtukolleegium leiab, et tegelikul kandis T.T ajavahemikul 26.märts
24. kuni 15.oktoober 2010.a. 6 kuud ja 20 päeva e. 1 päev üle temale maakohtu otsuse järgi mõistetud karistusest. Kuidas arvestatakse vabaduse võtmisel vangistuse päevi, selle kohta on Riigikohus oma seisukoha välja öelnud juba oma eelmise sajandi lõpuaastatel tehtud otsustes 31-1-46-97 22.04.1997.a. ja korranud seda korduvalt ( nr.3-1-1-69-97 10.juunist 1997.a.; 3-1-1-55-97 13.05.1997.a.) ning kohaldanud seda ka jätkuvalt näiteks 17.juuni 2002.a. kohtuotsuses nr. 3-1-3-5-
25. Ehk siis Riigikohus on üheselt väljendanud seisukoha, et vangistuse päevade arvestamisel ei ole mõõtühikuks mitte astroloogiline päev vaid kalendripäev. Samas on kohtukolleegiumile teada, et vangla arvutab käesoleva ajani vangistuse tähtaegu ebaõigesti. Nimelt, kui vangla poolt teostatava arvestuse kohaselt saab 1 päev vangistust kantuks alles järgmisel kuupäeval ja järgmisest kuupäevast hakkab vangla arvutama ka mõistetud karistuse päevi, kuid, aastaid, siis Riigikohtu ülalviidatud kohtuotsustes väljendatud seisukohast lähtudes saab 1 päev kantuks selle kuupäeva lõppedes, mil isik vahi alla võeti või karistust kandma asus. Vanglad põhjendavad jätkuvalt oma arvestusmeetodit KarS prg. 67 kommentaarile viidates. Kohtukolleegium peab siinjuures veel vajalikuks märkida, et samas küsimuses on 2007.a. mai kuus pöördunud õiguskantsler justiitsministri poole soovitusega õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks (http://www.oiguskantsler.ee/public/resources/editor/File/08_Soovitus_Justiitsmini steeriumile__igusp_rasuse_ja_hea_halduse_tava_j_rgimiseks__mai_2007.pdf kättesaadav Õiguskantsleri koduleheküljel ) ja juhtinud ministri tähelepanu sellele, et vanglad ei arvesta karistuse tähtaegu õigesti ja et 1.09.2006.a. algava 5-kuuline karistus ei saa lõppeda 1.02.2007.a. Kohtukolleegium on samuti seisukohal, et kui vangistusena mõistetud karistusmäär algab kinnipidamise momendist ja kuudes ning aastates mõistetud karistuste puhul on samuti mõõtühikuks vastavalt kalendrikuu ja kalendriaasta ( kirjas ka KarS prg.67 kommentaaris), siis on selge üks – ühes kalendrikuus ei ole kahte ühesuguse numbriga kuupäeva ja ühes kalendriaastas ei ole ühesugust kuupäeva. See on tuvastatav pilguheiduga kalendrile ja seda ei pea eraldi kellelegi tõendama. Seega peab ühekuuline tähtaeg lõppema järgmisel kuul üks päev enne sama numbriga kuupäeva saabumist, mida kannab karistuse kandmise alguskuupäev e. antud juhul sai T.T maakohtu otsusega mõistetud ja arvestusega, et T.T oli vabadus võetud 26.03.2010 (mitte 29.03.10) liitkaristusest 6 kuud täis 25.septembril 2010.a., mitte 26.septembril 2010.a. ja edasi päevade kaupa lugedes lõpeb 19 päeva 14.oktoobril .2010.a. mitte 15.oktoobril 2010.a., mil T.T Riigikohtu määruse alusel vabastati Nagu nähtub Riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu 185 SE seletuskirjast on muudatusettepanek KrMS prg. 171 lg 2 täiendamiseks teise lausega tinginud just eelviidatud õiguskantsleri poolne tähelepanu juhtimine valitsenud ebaõigele ja ebaselgele olukorrale. Eeltoodu väljendab kohtukolleegiumi seisukohta vangistuse tähtaegade arvestamise osas, kuid arvestades, et Riigikohus ei vaadanud käesolevas kriminaalasjas tehtud maakohtu otsust läbi sisuliselt ja saatis kriminaalasja sisuliseks arutamiseks ringkonnakohtule, peab kohtukolleegium vajalikuks alljärgnevalt väljendada oma seisukoha maakohtu otsuses KarS prg. 68 lg 1 sätete ebaõigele kohaldamisele ka muus osas, kui seda on vaid kolme vangistuse päeva arvestamata jätmine.
26. Käesolevas kriminaalasjas T.T suhtes tõkendit ei ole kohaldatud kuna ta viibis vangistuses seoses teises kriminaalasjas temale mõistetud karistuse kandmisega. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsusega on maakohus ebaõigesti arvestanud liitkaristuse kandmise aja algust ja sellega kohaldanud ebaõigesti KarS prg. 68 sätteid. Õigustatud on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva lugemine ka liitkaristuse kandmise aja alguseks vaid juhtudel, kui liitkaristus mõistetakse KarS prg. 65 lg 1 alusel. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse puhul on see aga kohtukolleegiumi arvates välistatud. Ajavahemikul 26.märts 2010.a. kuni 9.juuni 2010.a. kandis süüdistatav karistust teises kriminaalasjas ja see ajavahemik mõjutab liitkaristust ainult niivõrd, kuivõrd see lühendab ärakandmata karistusaja pikkust. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa on kõrvuti uue kohtuotsusega mõistetud karistusega KarS prg. 65 lg 2 alusel moodustatava liitkaristuse summa üheks liidetavaks. Kohtukolleegium peab õigeks olukorras, kus käesolevas asjas tõkendit ei olnud, lugeda nii nagu seda kohtupraktika on tunnistanud, karistuse kandmise aja alguseks teise kohtuotsuse tegemise kuupäev ja KarS prg. 65 lg 2 alusel liitmisele kuuluv ärakandmata karistus arvutatakse just selle kuupäeva seisuga. Antud juhul olnuks siis 9.juuni 2010..a seisuga( 10.06.2010 arvestatakse juba liitkaristuse kandmise aja alguseks) kandmata eelmise kohtuotsusega täitmisele pööratud karistusest arvestusega, et T.T kandis seda 26.märtsist 2010.a. 4 päeva (alates 26.märtsist kuni 25.maini on kaks kuud ja seejärel 26.-ndast maist kuni 9.juunini on 15 päeva). Seisuga 10.juuni 2010.a. tulnuks T.T ära kanda liitkaristus 4 kuud ja 4 päeva. Ülaltoodud kolleegiumi seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-55-05 väljendatud seisukoht. Nii märgib Riigikohus viidatud otsuse p.-s 13, et olukorda, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsus tema karistamise kohta vangistusega, ei saa lugeda eelvangistuseks KarS § 68 lg 1 mõttes isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse režiimil. Seega, kui T.T-le liitkaristuse mõistmisel oleks õigesti kohaldatud KarS prg. 68 lg 1 sätteid, oleks temal tulnud nagu öeldud 10.juuni 2010.a. seisuga ära kanda liitkaristus 4 kuud ja 4 päeva. Neli kuud oleks täis saanud 9.oktoobril 2010.a. ja veel 4 päeva 13.oktoobril 2010.a. T.T kandis karistust kuni 15.oktoobrini, seega kandis ta 4 kuud ja 6 päeva. Kui sellele karistusele liita eelmise kohtuotsusega ärakantud karistus e. 2 kuud ja 15 päeva, mida T.T kandis ajavahemikul 26.märts 2010.a. kuni 9.juuni 2010.a. on kahe kohtuotsuse järgi ära kantud 6 kuud ja 21 päeva, mis ületab aga 2 päeva võrra eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse ja vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse summa (6 kuud ja 19 päeva). Seega viibis T.T kaks päeva ebaseaduslikult vahi all ning tal on õigus tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-le
28. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4;338 p.2; 340 lg 2 p.6;342345 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse. Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla