) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, Kohtunik otsustas Süüdi tunnistada V.S KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) päevamäära ulatuses, so summas 4000 (neli tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi selliselt, et mõistetud rahaline karistus tasuda alates jaanuarist 2011.a. kuni 31.oktoobrini 2011.a. (kaasa arvatud) igakuuliselt vähemalt 400 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb kanda igakuuliselt Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank. Maksekorraldusele 1 märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: ``nimi, 1-10-16889, rahalise karistuse osamakse.“ Tähtaegselt osamakse tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus rahalise karistuse tasumata osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld V.S suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni, sh käibemaks 100 (ükssada) krooni riigituludesse vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks 600 (kuussada) krooni, sh käibemaks 20 % vandeadvokaat Toomas Liiva poolt süüdistatav V.S kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 39.40 krooni( kolmkümmend üheksa krooni, nelikümmend senti) riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning ning selgituse: ``nimi, 1-10-16889, menetluskulud``. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord
lg 6,7 alusel on süüdistataval õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutakse kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtumäärus saata V.S-ile, elukoht xxxx ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnale, Tallinna tn 28, Rakvere. 2 Kuriteo asjaolud OÜ-le Hannora kuulub Lääne-Virumaal Rakvere vallas Veltsi külas Veltsi Mõisakompleksi juurde kuuluva vana viinavabriku hoone, mida kasutatakse laona, kus hoitakse autode ja traktorite varuosi ning loomakasvatuses vajaminevaid tarbeid. Seal hoiti puitkastides erinevaid hammasrattaid, laagreid, käändtelgi, hülsse, kolve, kardaaniriste, polte ja muid metallesemeid ning suuremad varuosad olid pandud riiulitele. OÜ Hannora tootmisjuht Alari Kutsar tunnistab, et kõik esemed on uued ja kasutuskõlblikud. Viinavabriku hoone on kahekordne, alumise korruse akendele on pandud trellid, kuna aknaklaasid on puruks pekstud. Hoone uksed on suletud, eesmisel küljel olev uks on suletud tabalukuga ja Veltsi poe poole jääv uks on naeltega kinni löödud. Alari Kutsar käis viinavabriku hoones 20.07.2010.a., siis oli kõik korras. 09.08.2010.a. hommikul kella 09.00 paiku teatati Alari Kutsarile, et viinavabriku hoonesse on sissetungitud ja varastatud ära hulgaliselt metallesemeid, millised viidi autoga metallikokkuostu ning kolm puitkasti varastatud esemetega on viidud viinavabriku hoonest välja ja peidetud läheduses asuva Veltsi kauplusehoone juurde. Alari Kutsar sõitis kohapeale olukorda kontrollima ning nägi, et eesmine uks oli endiselt tabalukuga suletud, kuid tagumise Veltsi poe poole jääv uks oli lahti, aga ukse riivid olid terved, sellest Alari Kutsar järeldas, et hoonesse mindi sisse teisekorruse akna kaudu ja akna ette löödud laud olid eemaldatud. Vana viinavabriku hoone on madal ehitis ja teisele korrusele on lihtne ronida. Alari Kutsar nägi, et laoruumist oli hulgaliselt puitkaste koos nendes olevate varuosadega ära varastatud. Alari Kutsar tunnistab, et varastatud varuosade väärtus on 35 000 krooni, kuna kauplusest ostes maksab ainult üks hammasratas 350 krooni. Sündmuskohale tulnud politseitöötajatega koos käis Alari Kutsar Rakvere metallikokkuostuga tegelevas Vakaru Refonda OÜ-s ning tundis seal laoplatsil ära Hannora OÜ laost varastaud põllumajandustehnika metallist varuosad, koguseliselt oli mustast metallist erinevaid varuosi 700 kg, pronksist pukse koguseliselt 4 kg ja vasest traati koguseliselt 3 kg. Kõik laost varastatud esemed on OÜ Hannora tagasi saanud, sissetungimisega varalist kahju ei tekitatud ning OÜ Hannora tsiviilhagi ei esita. Kriminaalasja menetlemisel leidis tõendamist, et OÜ Hannora varuosade lattu tungis sisse ja varastas sealt erinevaid metallesemeid V.S ning toimetas laost varastatud esemed Jan Pikhofi poolt muretsetud transpordiga Rakveres asuvasse metallikokkuostu Vakaru Refonda OÜ. V.S tunnistab, et kuupäeva ta ei mäleta, kui ta läks tagumise ukse 3 kaudu, mis oli lahti Veltsis asuvasse vanasse hoonesse sisse ning tassis sealt välja umbes kümme puidust kasti erinevate metallesemetega ning pani need lähedal oleva vana Veltsi kauplusehoone taha. Järgmisel hommikul ta helistas Jan Pikhofile, et viimane tuleks Veltsi ja viiks poe juurde pandud metalli ära. Laadisid kastid metalliga auto peale, kolm kasti jäi poe juurde maha, kuna ei jaksanud enam tassida. V.S soovil anti metall kokkuostu Jan Pikhofi nimel. Viimane ei teadnud, et metallesemed on varastatud. V.S tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ning selgitab, et läks vargile seetõttu, et saada elamisraha, kuna tal ei olnud sellel ajal tööd. V.S soovib kriminaalasja lahendada käskmenetluses, kuna ta on käesoleval ajal tööga hõivatud ning ei saa tööajast osaleda kohtuistungil. Süüdistuse sisu V.S süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.07.2010.a. kuni 09.08.2010.a. kella 09.00-ni tungis Lääne-Virumaal Rakvere vallas Veltsi külas asuvasse Oü-le Hannora kuuluvasse Veltsi Mõisakompleksi vanasse viinavabriku hoonesse, mida kasutati laona ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mitmesuguseid erinevaid põllumajandustehnika varuosi (hammasrattad, hülsid, laagrid, käändteljed, kolvid, poldid, kardaaniristid jm) kogumaksumuses 35 000 krooni. Seega V.S, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada V.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) päevamäära ulatuses, so summas 4000 (neli tuhat) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2011.a. igakuuliselt vähemalt 400 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2011.a. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole, vargusega tekitatud varaline kahju on varastatud esemete tagastamisega hüvitatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on 4 selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Kohus V.S käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja leiab, et süüdistatav V.S pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Võttes arvesse, et süüdistatav V.S on süüteo toime pannud esmakordselt, ta on oma süüd tunnistanud, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tsiviilhagi kriminaalasjas puudub, V.S on asunud tööle, siis peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, so summas 4000 krooni, määrates selle tasumisele ositi kümne kuu jooksul. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on V.S puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ning
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 11.jaanuaril 2011.a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.