KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011 Kriminaalasja number 1-10-16787 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.12.
- a otsus Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.I Süüdistatav ik xxx; xxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxx, ei tööta, asub vahi all Resolutsioon Jätta G.I apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 17.12.
- a otsusega mõisteti G.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Mõistetud karistust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust. 1
(3)Maakohus mõistis mõistis G.I süüdi kolmes varguse katse episoodis. Otsuse kohaselt püüdis G.I üritas poodidest varastada vastavalt 24 pakki närimiskummi, 3 pudelit viskit ja 2 pudelit konjakit. Mõistetud karistuse kohta märkis kohus otsuses, et kuna G.I puudub sissetulek ja varasemad karistused ei ole teda mõjutanud, tuleb kohaldada vangistust. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. G.I tarvitab narkootikume ja teda on varem karistatud kriminaalkorras 11 korral ning lisaks korduvalt väärteokorras. Sellest tulenevalt pidas kohus vajalikuks vangistuse reaalset kohaldamist.
- Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav apellatsiooni, milles palub mõistetud karistust vähendada nii palju kui võimalik. Apellandi sõnul põeb ta diabeeti. Maakohtus kinnitati talle, et ta saab vanglas menditsiinilist abi, kuid majanduskriisi tõttu pole apellandi väitel vanglas vahendeid ka elementaarsete medikamentide jaoks. Ta saab küll insuliini, kuid sellega paraku abi piirdub; vanglas endokrinoloogi ei ole. Vanglas oleku ajal peatub ka talle pensioni maksmine. Lisaks märgib G.I, et tema õigusrikkumised ei olnud rasked ja poed kahju ei kannatanud, kuna kaup tagastati rikkumata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
- Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes karistuse raskus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Apellandi peamine väide on see, et ta ei saa vanglas kvaliteetset arstiabi. Kohus sellest argumendist karistuse mõistmisel lähtuda ei saa. Vangistusseaduse § 53 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on vangla kohus tagada kinnipeetavatele arstiabi kas vangla siseselt või suunates kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde. Mis puutub väitesse, et toimepandud õigusrikkumised olid kerged ja ei toonud kannatanutele kaasa kahju, siis maakohus on mõistnud nimetatud tegude eest KarS §-s 56 sätestatud nõuetele ja üldisele kohtupraktikale vastava karistuse. KarS § 199 lg-s 2 kirjeldatud tegude eest on ette nähtud kuni 5aastane vangistus. Käesoleval juhul on 3 vargusekatse eest mõistetud 6-kuuline, s.o sanktsiooni 2
(3)alammäära lähedane vangistus. Ringkonnakohus leiab, et mõistetud karistuse muutmiseks alust ei ole. 5. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Malle Preimer 3
(3)