← Eesti

1-09-7681/36

Obsah (5)§ 200§ 64§ 65§ 74§ 76

Kriminaalasi nr 1-09-7681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 märts 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 28 märtsil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-76

§ 200

lg 2 p 8 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks on

§ 64lg 1 alusel mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.08.2007.a otsusega mõistetud 1

(3)karistuse ärakandmata osa, mis 2 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.12.2008.a ja lõpeb 02.03.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 31.01.2011.a. Tartu Vangla edastas 28.01.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2011.a seisuga on N.G kandmata karistusaeg 11 kuud 3 päeva vangistust. N.G on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 05.12.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 02.08.2007.a Harju Maakohtu poolt KarrS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 4 kuud vangistust, millest koheselt kuulus

§ 74

lg 2 alusel kandmisele 1 kuu vangistust; 3 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 1 aasta 11 kuud. Harju Maakohtu 06.11.2008.a määrusega pikendati katseaega 5 kuu võrra. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja ka vangla ei toeta N.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et N.G ei ole võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegselt vabastada tuleks neid isikuid, kes ei ole vanglas toime pannud rikkumisi, on osalenud sotsiaalprogrammides. N.G ise arvab, et tema programme ei vaja ja pole neis ka osalenud. Teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. N.G ise leiab, et ta on piisavalt vangistusest ära kandnud ja leiab, et teda võiks vabastada. Vabanedes asuks ta elama ema korterisse ja tööd saaks tuttava kaudu ehitustöödel. Viimati vangistusse tulles sai ta teada, et on haige, mistõttu on ta otsustanud loobuda narkootikumidest ja ka vanast tutvusringkonnast. Ta soovib jätkata õpinguid vabaduses ja luua perekonna. Kaitsja leiab, et N.G tuleks vabastada enne tähtaega. Kaitsja ei nõustu kriminaalhooldaja arvamusega, et korteris, kuhu süüdimõistetu kavatseb elama asuda, ei ole võimalik elada. Kaitsja leiab, et kui korter vajab remonti, siis N.G saabki seda vabanemise järgselt tegema hakata. Süüdimõistetu ema, kes töötab taluniku juures, saab aidata teda ka vajadusel töö leidmisega. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt, on väga noor inimene ja ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, mistõttu tuleks ta vabastada.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.G on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja hetkel kannab vanglakaristust kuritegude eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Kohus märgib, et ei ole õige kinnipeetava ja tema kaitsja väide, et isik kannab esmakordselt vangistust. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et ta on ka varem viibinud vangistuses. Kuigi eelnev vangistus oli vaid üks kuu, võiks olla ka see küllaldane aeg selleks, et isik saaks teha järeldused, millised on võimalikud tagajärjed, kui ta jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Vaatamata sellele, et kohus pidas võimalikuks ta edasiselt karistuse kandmisest vabastada, ei kasutanud süüdimõistetu talle antud võimalust, 2

(3)vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Eelnevast nähtub, et kriminaalhooldus ei olnud piisav hoidmaks isikut uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, neist kolmel korral on rikkumiste raskus olnud selline, et karistuseks on määratud kartser. Viimane karistus määrati alles kolm kuud tagasi. Kinnipeetav ise on ennastõigustav, leiab, et karistused ei ole määratud õigesti, kuid vaidlustanud neid ei ole. Kohus leiab, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et N.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.