lg 2 p 8 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning karistuseks on
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel kandmisele 1 kuu vangistust; 3 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 1 aasta 11 kuud. Harju Maakohtu 06.11.2008.a määrusega pikendati katseaega 5 kuu võrra. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja ka vangla ei toeta N.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et N.G ei ole võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegselt vabastada tuleks neid isikuid, kes ei ole vanglas toime pannud rikkumisi, on osalenud sotsiaalprogrammides. N.G ise arvab, et tema programme ei vaja ja pole neis ka osalenud. Teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. N.G ise leiab, et ta on piisavalt vangistusest ära kandnud ja leiab, et teda võiks vabastada. Vabanedes asuks ta elama ema korterisse ja tööd saaks tuttava kaudu ehitustöödel. Viimati vangistusse tulles sai ta teada, et on haige, mistõttu on ta otsustanud loobuda narkootikumidest ja ka vanast tutvusringkonnast. Ta soovib jätkata õpinguid vabaduses ja luua perekonna. Kaitsja leiab, et N.G tuleks vabastada enne tähtaega. Kaitsja ei nõustu kriminaalhooldaja arvamusega, et korteris, kuhu süüdimõistetu kavatseb elama asuda, ei ole võimalik elada. Kaitsja leiab, et kui korter vajab remonti, siis N.G saabki seda vabanemise järgselt tegema hakata. Süüdimõistetu ema, kes töötab taluniku juures, saab aidata teda ka vajadusel töö leidmisega. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt, on väga noor inimene ja ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, mistõttu tuleks ta vabastada.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. N.G on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja hetkel kannab vanglakaristust kuritegude eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Kohus märgib, et ei ole õige kinnipeetava ja tema kaitsja väide, et isik kannab esmakordselt vangistust. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et ta on ka varem viibinud vangistuses. Kuigi eelnev vangistus oli vaid üks kuu, võiks olla ka see küllaldane aeg selleks, et isik saaks teha järeldused, millised on võimalikud tagajärjed, kui ta jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Vaatamata sellele, et kohus pidas võimalikuks ta edasiselt karistuse kandmisest vabastada, ei kasutanud süüdimõistetu talle antud võimalust, 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.