lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
lg 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud järgmistel juhtudel: 1) tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; 2) riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; 3) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; 4) muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel.
lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et liiklusjärelevalvet võib teostada liiklusalase politseioperatsiooniga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik ning § 9 lg 6 sätestab, et varjatud liiklusjärelevalve käigus tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral ei kohaldata lõike 4 nõuet, vaid kiirusmõõturi lugem teatakse koos andmetega sõiduki margi, värvuse ja sõiduki registreerimisnumbri kohta eemal asuvale politseiametnikule, kes peatab kiirust ületanud sõiduki ning alustab väärteomenetlust. Nimetatud määruse § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 06.12.2017 loeb kohus tuvastatuks, et 06.12.2017 mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus kaebuse esitaja juhitud sõiduk Rapla suunas, B.D juhtis sõidukit Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeetril 06.12.2017 kell 16.10 kiirusega 77 km/h +- 3 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras mõõteseadmega Stalker II MDR nr AS005417 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-17/00206). Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja politseiametnik Tiina Trofimova. Rapla politseijaoskonna patrulltalituse juht Margus Kaldma esitas kohtule Rapla politseijaoskonna politseinike mõõtepädevuse nimekirja, mille kohaselt on T.Trofimova läbinud mõõtekoolituse. Margus Kaldma kinnitas teatises, et mõõtepädevus antakse peale vastava koolituse läbimist ja seda kinnitab ka koolituse osalejate nimekiri. T.Trofimova on läbinud lineaar-, alkoholi- ja kiirusemõõtmise koolitused ja tal on vastavateks mõõtmisteks pädevus olemas. Mõõtepädevus ei aegu. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga leidis tõendamist, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes, mõõtja sõiduki asukoht: parklas, kiirusemõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud. Mõõtmise ajal ei kasutatud video- ega helitehnikat. Mõõtmise hetkel mõõdetaval teelõigul liikus Rapla suunas ainult üks sõiduk. Mõõtmise ajal ei kasutatud videoja helitehnikat. Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokolli 06.12.2017 kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ning mõõtetulemus on jälgitav
Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse koostamisel tuginenud olemasolevatele tõenditele, s.o kiirusemõõturi kasutamise protokollile 06.12.2017, menetlusaluse isiku ütlustele. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on ekslikult tehtud märge, et kaebuse esitaja juhitav mootorsõiduk lähenes pärisuunalisel rajal. Kuid antud eksimus ei ole oluline, kuna sellest ei muutu kaebuse esitaja juhitud mootorsõidukil mõõdetud kiiruse suurus. Mõõtetulemuse protokolli koostamine ei ole nõutav Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 alusel. V™S § 31 lg 1¹ sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga, millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud, väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus leiab, et kuna antud juhul videotehnikat ei kasutatud, siis on tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused ja kiirusemõõturi kasutamise protokoll 06.12.2017, millega on tõendamist leidnud, et väärteo toimepanemise aeg on 06.12.2017 kell 16.10, väärteo toimepanemise koht on Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeeter, väärtegu pandi toime selliselt, et sõiduk Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx sõitis 50 km/h tsoonis kiirusega 77 km/h +- 3 km/h. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll on vormistatud 06.12.2017 kell 16.10 riikliku järelevalve käigus pädeva kasutaja Tiina Trofimova poolt. B.D on kiirusemõõturi protokolliga tutvunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga 06.12.2017. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole videotehnika mittekasutamisega rikkunud V™S sätteid. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteoasjas täpsustanud, millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik on rikkumise toime pannud. Samuti leidis kohtuistungil kiirusemõõturi kasutamise protokolliga tõendamist, et politseiametnik mõõtis 06.12.2017 kell 16.10 just B.D juhitud mootorsõiduki Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirust, kuna teisi sõidukeid 06.12.2017 kella 16.10 ajal Tallinn-Rapla-Türi mnt 60.kilomeetril ei sõitnud. Menetlusalune isik 06.12.2017 oma rikkumisele vastu ei vaielnud. Nimetatud tõenditega on ümber lükatud kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema sõiduki kiirus oli ainult 55 km/h. Kaebuse esitaja väide on paljasõnaline ega ole mitte millegagi kohtuistungil tõendamist leidnud. Kohtuistungil leidis tõendamist kiirusemõõturi kasutamise protokolliga 06.12.2017, menetlusaluse isiku 06.12.2017 ütlustega, kiirmenetluse otsusega, et 06.12.2017 kell 16.10 Tallinn-Rapla-Türi 60.kilomeetril juhtis B.D mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg nr xxxxxx kiirusega 77 km/h +- 3 km/h tsoonis, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h ning seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. B.D rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani sellega toime liiklusseaduse §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus vastab V™S §-s 74 toodud nõuetele. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse lõpposa järeldused vastavad tõendamise asjaoludele ning kohtuistungil ei leidnud tõendamist väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist V™S § 150 järgi. Kohus leiab, et väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 263 lg 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet. Seega Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseinik T.Trofimova oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 06.12.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel V™S § 74 lg 1 toodud nõudeid. Kohtuvälise menetleja 06.12.2017 otsus nr 2700,17,002614
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.