OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskond Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata L.T kaebus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,17,009399 väljamõistetud menetluskulu osaliseks tühistamiseks. Jätta Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,009399 muutmata. Rahatrahv ja menetluskulud tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele, kohustuslik on märkida viitenumber 10220175187165. Kohtuotsuse ärakiri saata L.T-le ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonnale. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaevatava otsuse sisu L.T karistati kohtuvälise menetleja 08.12.2017.a otsusega väärteoajas nr 2317,17,009399
lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema omandas tuvastamata ajal ja kohas ning valdas 07.10.2017.a. Tallinnas aadressil Vilde tee 78-6 ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet – metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), sisaldavat pulbrit, massiga kokku 0,59 g, milles MDMA sisaldus oli mitte vähem, kui 94% ehk 0,46 g. Oma tegevusega rikkus L.T otsuse kohaselt
lg 1 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu 22.12.2017.a. esitas L.T Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsusele, millega muuhulgas mõisteti temalt välja menetluskuludena ekspertiisi tegemisega seotud kulu 420 eurot. Kaebusest nähtuvalt ei ole L.T nõus tasuma täielikult menetluskuluna ekspertiisi (akt nr 17E-AN1240) teostamise kulu 420 eurot. Nimelt ei ole ta nõus tasuma nende ainete/asjade ekspertiisikulusid, mis pole narkootilised ained, kuna eelnevalt oma tunnistustes mainis, et tegemist ei ole narkootiliste ainetega, vaid kofeiiniga. Sellest tulenevalt taotleb menetluskuludest maha arvata osa ekspertiisitasust 2x84 eurot, s.o 168 eurot. 03.01.2018.a. määras Harju Maakohus L.T kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil 17.01.2018.a. 04.01.2018.a. teavitas L.T maakohut, et unustas kaebuses märkida, et ei soovi kohtus osaleda, kuna viibib välismaal tööl kuni veebruari alguseni. Kohus tõlgendas seda kui sooviavaldust kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht 08.01.2018.a. saabus Harju Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et L.T suhtes koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,17,009399 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Kohtuväline menetleja viitab kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lõikele 1, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral 1 menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd L.T karistati
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis on ta kohustatud hüvitama narkootiliste ainete ekspertiisi teostamisega seotud kõik menetluskulud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud L.T poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Otsustamaks L.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. 2 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seadus (
) § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käitlemise all mõistetakse muu hulgas ka omamist ja valdamist. Vastutuse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise eest ilma arstliku ettekirjutuseta näeb ette
lg 1.
lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud L.T enda ütlustega väärteoprotokollis. L.T tunnistas ained enda omaks ja kahetseb. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 17E- AN1240 on ekspert andnud arvamuse, et pakendis Vilde-11 olev beež kristalne aine massiga 0,41g sisaldab 94% – metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), pulbris sisaldub 0,32 g MDMA-d ja pakendis Vilde12 olev beež kristalne aine massiga 0,17g sisaldab 96% MDMA-d, pulbris sisaldub 0,14g MDMA-d. Narkootilise aine ekspertiisis uuritud ained on leitud L.T elukohas aadressil Xxxxtema kasutuses olevast magamistoast. See on tõendatud 07.10.2017.a. läbiotsimisprotokolliga kriminaalasjas nr 17230101815 ja L.T 12.10.2017 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele nähtub, et MDMA ühekordseks narkootilist joovet tekitavaks annuseks on 0,14 g ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavaks annuseks on 1,4 g. Kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud narkootilise aine MDMA-d koguseks kokku 0,46 g, siis L.T omandas ja valdas narkootilist ainet väikeses koguses. Kohus on tuvastanud
§- le 151 lõikele 1 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning kuivõrd teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade 1 materjalidest ei nähtu, vastutab L.T
Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ja kergendava asjaoluna on arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib menetlusalusele isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul on L.T-le määratud karistus alla sanktsiooni keskmist määra ning on seega võrdlemisi leebe. Karistus vastab toimepandule ning kohtu hinnangul puudub alus selle muutmiseks. L.T ei vaidlustagi temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, vaid vaidlusaluseks küsimuseks on menetluskulude tasumine 420 euro ulatuses. V™S §2 ja §38 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude lahendamisel kohaldada kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna menetlusalusele isikule määrati rahatrahv narkootilise aine omandamise ja valdamise eest, siis tuleb temal ka hüvitada menetluskulud. Asjaolu, et menetlusalune isik 3 tunnistas, et läbipaistva soonkinnisega kilekotis ja plastpurgis „Kofeiini tabletid“ on kofeiin, mida kinnitas ka hilisem ekspertiis, ei ole tähtsust. L.T andis kriminaalasjas ütlusi 12.10.2017.a., kuid menetleja on määranud ekspertiisi juba 10.10.2017.a., s.o enne kui menetlejale sai teatavaks, et Xxxxleitud osad ained ei ole keelatud, vaid on tegemist kofeiiniga. Siinjuures on oluline märkida, et menetleja peab kontrollima kõiki asjaolusid, s.h ka kahtlustatava (menetlusaluse isiku) ütlusi ja ei saa teha valikuliselt ekspertiisi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Kohtu hinnangul ei esine antud väärteoasjas selliseid asjaolusid, mis tingiks menetlusaluselt isikult väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L.T puuduks võimalus menetluskulusid tasuda. Kaebuse esitaja ankeetandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul ka töökoht, seega omab ta sissetulekut. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse menetluskulu 420 euro väljamõistmise osas muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 38 ja KrMS § 180. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.