KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2015, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-8515 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.11.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K (ik xxx) apellatsioon RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 03.11.
- a otsus A.K karistamises LS § 201 lg 2 järgi 4-päevase arestiga ja saata väärteoasi Harju Maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus kuulutas 03.11.2015 kohtuotsuse lõpposa, mille kohaselt karistas kohus A.K LS § 201 lg 2 järgi 4-päevase arestiga. A.K kohtuotsuse kuulutamise juures ei viibinud ja talle saadeti otsuse ärakiri postiga. Väljastusteate kohaselt sai A.K kohtuotsuse ärakirja kätte 06.11.
- a.
- 10.11.
- a esitas A.K maakohtule kirjaliku pöördumise, milles palub asendada arest üldkasuliku tööga või jätta see tingimisi täitmisele pööramata. 1
(3)- Harju Maakohus käsitas esitatud pöördumist apellatsioonina ning edastas väärteotoimiku Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus on toimiku registreerinud 17.11.
- a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, jättes kohtuotsuse põhistamata. Sellest tulenevalt tuleb väärteoasi saata V™S § 143 lg 1 alusel tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Tallinna Ringkonnakohtule on edastatud menetlusaluse isiku A.K apellatsioon Harju Maakohtu 03.11.
- a otsuse peale. Nii ringkonnakohtule saadetud väärteotoimikus kui Kohtute infosüsteemis on maakohtu otsus üksnes nn. resolutiivotsusena, s.o kohtuotsus koosneb sissejuhatusest ja lõpposast, kuid sellel puuduvad põhjendused. Põhistamata otsuse põhjendatust ei ole võimalik apellatsiooni korras kontrollida. Väärteomenetluse seadustik (V™S § 110 ja § 113 lg 6) näeb ette, et kui kohtumenetluse pool teatab seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest oma soovist otsuse peale edasi kaevata, tuleb otsusele lisada põhiosa. A.K on saatnud maakohtule pöördumise, millest nähtub, et ta soovib maakohtu otsust vaidlustada (maakohus on käsitanud seda apellatsioonina ning edastanud selle ringkonnakohtule). Kuigi vastav pöördumine on maakohtus registreeritud 11.11.2015, kannab pöördumine 10.11.
- a kuupäeva ning selle toimikusse lisatud ümbrikul on 10.11.
- a kuupäeva kandev postitempel. Seega on A.K informeerinud maakohut oma soovist otsust vaidlustada 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Lisada tuleb aga, et kuna A.K ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamise juures, hakkas tema puhul viidatud 7-päevane tähtaeg kulgema otsuse ärakirja kättesaamisest (vt nt Riigikohtu 21.04.
- a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-35-15 ja 05.05.
- a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-43-15). Väljastusteate kohaselt sai A.K kohtuotsuse ärakirja kätte 06.11.
- a. See tähendab, et A.K on teavitanud oma soovist vaidlustada otsust talle mõistetud karistuse osas ilmselgelt tähtaegselt ning maakohus oleks pidanud koostama põhistatud kohtuotsuse. Kui apellatsiooniteade on tähtaegne, puudub maakohtul V™S § 113 lg-s 6 sätestatud õigus piirduda otsuse tegemisel üksnes kohtuotsuse sissejuhatuse ja lõpposaga ning kohus peab neile lisama ka V™S §-s 110 sätestatud kohtuotsuse põhiosa. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 1 p 7 mõttes. Riigikohus on asunud seisukohale, et kirjeldatud olukorras tuleb väärteoasi saata maakohtule V™S §-s 108 nimetatud küsimuste lahendamiseks ja otsusele V™S § 110 kohase põhiosa koostamiseks (Riigikohtu 21.04.
- a määrus väärteoasjas nr 3-1-1-35-15). Riigikohus selgitas ühtlasi, et maakohtu otsust saab apelleerida V™S § 137 lg-s 3 ettenähtud tähtaega järgides ning maakohtul tuleb pärast kohtuotsusele põhiosa lisamist teavitada menetlusosalisi, millal saab kohtuotsusega kohtus tutvuda. V™S § 137 lg-s 3 sätestatud apellatsiooni esitamise 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, ja see päev on kohtumenetluse pooltele teada. 2
(3)Ringkonnakohus märgib, et väärteomenetluse seadustikus ei ole erinevalt kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS § 341 lg 4) sätestatud võimalust saata kohtuasi madalama astme kohtule tagasi uue kohtuotsuse tegemiseks. Riigikohus on viidatud määruses tuginenud väärteoasja maakohtule otsuse põhiosa lisamiseks saatmisel tuginenud V™S § 174 p-le 7. Nimetatud säte annab Riigikohtule õiguse saata väärteoasi tagasi kohtule, kes on oluliselt väärteomenetlust rikkunud, täpsustamata, millisele kohtukoosseisule tuleb väärteoasi saata. Seega on võimalik nimetatud sätet tõlgendada nii, et väärteoasi on võimalik saata tagasi ka samale kohtukoosseisule. Apellatsioonimenetluses seevastu näeb väärteomenetluse seadustik üheselt ette, et olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise, tuleb saata väärteoasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus (V™S § 152). Ka V™S § 143 lg 1, millele tuginedes käesolev määrus on tehtud, näeb üheselt ette: „
(1)Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.“ Seega kirjutab seadus apellatsioonimenetluses üheselt ette, et väärteoasi tuleb saata arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Maakohtu otsuses põhiosa puudumine, kui see on nõutav, on vastavalt V™S § 150 lg 1 p-le 7 oluline väärteomenetluse õiguse rikkumine. Seda ei ole võimalik kõrvaldada muul moel kui ainult maakohtu enda poolt. Sellest tulenevalt tingib tuvastatud oluline menetlusõiguse rikkumine maakohtu otsuse tühistamise. See tähendab ühtlasi, et väärteoasi tuleb saata arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes V™S § 143 lg-le 1 ja § 150 lg 1 p 7 saadab ringkonnakohus väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Esitatud apellatsioonis taotleti maakohtu mõistetud karistuse muutmist. Selles sisaldus ka vastavalt taotlus tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, tuleb asuda seisukohale, et sellega rahuldas ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt. /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind kohtunik 3
(3)