järgi kokkuleppemenetluses ja karistati 5-kuulise vangistusega.
lg.1 alusel arvati B.I karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus kandmisele 4 kuud 27 päeva vangistust.
lg.4 ja §65 lg.2 järgi liideti mõistetud karistusele 4 kuud 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti B.I-le 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg.1 alusel asendati mõistetud vangistus 7 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga ulatuses 237 tundi, täitmistähtajaga 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi B.I järgima
lg.1 p.1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 23.01.
lg.6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada B.I üldkasuliku töö sooritamise tähtaega aega 3 kuu võrra. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt
lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS §427 lg. 1,
lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2 Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust teha üldkasulikku tööd ja kontrollnõuet ilmuda registreerimisele, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetul on üldkasuliku töö tunnid enamjaolt täidetud ja katseaja lõpuni ei ole jäänud enam palju aega, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb B.I-le anda võimalus harjumuste ja elustiili muutmiseks. Süüdimõistetule on selgitatud katseajal kehtivaid reegleid ja tal tuleb teha pingutusi nendest kinnipidamiseks. Sealjuures arvestab kohus, et isik on pere ainus toitja ning katseaja pikendamine annaks võimaluse sooritada viimased tegemata üldkasuliku töö tunnid. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada B.I-le määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.04.2016. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.