4-16-6463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. novembril 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 4-16-6463 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk
§ 69
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. 1
(4)4-16-6463 Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
§ 69
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Antud määruse ärakirjad edastada F.S-ile, Maksu-ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud Maksu- ja Tolliameti 27.04.2015 üldmenetluse otsusega karistati F.S-i väärteoasjas nr 930015000766 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 12.05.
- Samuti karistati F.S-i Maksu- ja Tolliameti 03.06.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930015001090 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 18.06.
- Maksu- ja Tolliamet esitas 06.09.2016 Viru Maakohtule avaldused nimetatud rahatrahvide asendamiseks arestiga. Avalduste kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 27.03.2015 trahviotsusega nr 930015000766 ja 03.06.2015 trahviotsusega nr 930015001090 määratud rahatrahvide asendamise arestiga. Trahviotsused on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt loetud kättetoimetatuks. Võlgnikul on maksuhalduri ees 05.09.2016 seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 400 eurot ja rahatrahvi nõue summas 600 eurot. Rahatrahvid ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu: võlgnikul puudub registervara. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 30.01.2015 ja arestimise tulemusena laekumisi ei ole olnud. Lisaks on üleval kohtutäituri arestinõue summas 10 126,67 eurot ja elatisnõue summas 4 734,64 eurot. Maksukohustuslaste registri andmetel puudub võlgnikul 05.09.2016 seisuga ametlik sissetulek. Maksuhalduril ei ole õnnestunud võlgnikuga kontakti saada, kuna antud kontaktnumbrid ei ole kasutusel. Varasema trahvi osas on maksuhaldur võlgnikuga kontakti saanud, võlgnik lubas trahvi tasuda, kuid ei ole seda siiani teinud. Seisuga 05.09.2016 ei ole võlgnik trahvi hakanud tasuma. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Maksu- ja Tolliameti 06.09.2016 avalduse nr 13-13/01163-4 tahviotsuse sisu kattub 06.09.2016 avalduse nr 13-13/01163-5 trahviotsuse sisuga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil F.S teatas, et rahatrahvid on tasumata ning ta nõustus tegema üldkasulikku tööd. 2
(4)Kohtu seisukoht 4-16-6463 Kohus, vaadanud läbi esitatud taotlused ning kuulanud ära võlgniku selgitused, leiab, et 06.09.2016 taotlused nr 13-13/01163-5 ja nr 13-13/01163-6 on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kohus leiab, et 06.09.2016 taotlus nr 13-13/01163-4 ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, sest kohtule on esitatud kaks sama sisuga avaldust rahatrahvi asendamiseks arestiga (avaldused 13-13/01163-5 ja 13-13/01163-4). Kohus on seotud kohtuvälise menetleja avaldusega ning ei saa topelt asenduskaristust mõista kohtuvälise menetleja sama otsuse järgi, vaatamata sellele, et avaldustele on lisatud erinevad kohtuvälise menetleja otsused. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlused 06.09.2016 taotlused nr 13-13/01163-5 ja nr 1313/01163-6 võlgnikule F.S-ile määratud rahatrahvide asendamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahve tasuda. Kohus on seisukohal, et F.S-ile Maksu-ja Tolliameti 27.04.2015 üldmenetluse otsusega mõistetud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ja 03.06.2015 üldmenetluse otsusega mõistetud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (
§ 72lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 25 päeva.
Kuna F.S on nõus tegema üldkasulikku tööd ning
§ 69
lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb F.S teostada 25 tundi üldkasulikku tööd.
§ 69lg 3 alusel, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 kuud. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 3
(4)