4-16-5004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5004 (2303,16,000568) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi R.N-i 22.06.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2303,16,
- Kaebuse esitaja R.N , isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt R.N-i 22.06.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2303,16,000568 määratud rahatrahvi maksegraafiku alusel tasumise osas, muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsus väärteoasjas nr 2303,16,000568 muutmata. Kohustada R.N-i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 860 eurot (kaheksasada kuuskümmend eurot) 12 (kaheteist) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − 20.10.2016.a, summas 72 eurot; − 20.11.2016.a, summas 72 eurot; 1 4-16-5004 − − − − − − − − − − 20.12.2016.a, summas 72 eurot; 20.01.2017.a, summas 72 eurot; 20.02.2017.a, summas 72 eurot; 20.03.2017.a, summas 72 eurot; 20.04.2017.a, summas 72 eurot; 20.05.2017.a, summas 72 eurot; 20.06.2017.a, summas 72 eurot; 20.07.2017.a, summas 72 eurot; 20.08.2017.a, summas 72 eurot; 20.09.2017.a, summas 68 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2303,16,000568 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata R.N-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati R.N-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et R.N juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et R.N on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h tunnistaja 2 4-16-5004 ütluste, koopiaga sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (22.04.2016.a) ja Maanteeameti Liiklusregistri andmete väljatrükiga. Otsusest nähtuvalt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Oma sellise tegevusega rikkus R.N LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ ning LS § 90 lg 1 p 3 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja R.N-ile juhindudes KarS § 56 lg 1 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o summas 860 eurot. KAEBUSE SISU 22.06.2016.a esitas R.N kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2303,16,000568 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks ning rahatrahvi tasumiseks ositi 1 aasta jooksul. Kaebuse kohaselt, ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele ega väljakujunenud kohtupraktikale. Kaebajal puudus juhtimisõigus kuivõrd juhiload aegusid ning uute hankimine võttis kauem aega, sest oli vaja mõned dokumendid tõlkida soome keelde. Teos esinevat süü suurust ei saa pidada ebamõistlikult suureks, mis vajaks karistamist sanktsiooni keskmäärast rangema karistusega. Kaebaja märgib, et isiku käitumises ilmnenud ja talle omistatud süüteokoosseisu tunnust ei saa karistuse mõistmisel teist korda arvestada kergendava või raskendava asjaoluna. Seega karistuse määramine keskmäärast ülespoole üksnes seetõttu, et isikut on vähem kui kuu aega tagasi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, ei vasta välja kujunenud kohtupraktikale karistuse määramise osas. Süü suurus on rikkumise miinimummäära lähedale, kaebaja on puhtsüdamlikult kahetsenud, õiglane karistus oleks miinimummäära lähedane ehk sanktsiooni keskmäärast allapoole jääv. Kaebusest nähtub, et kaebaja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, rahatrahvi vähendamist ning võimaldada määratud rahatrahv tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.07.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. 3 4-16-5004 Juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-10 asunud seisukohale, et juhiloa kehtetus tingib juhtimisõiguse puudumise. Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et menetlusaluse isiku Maanteeameti poolt väljastatud juhtimisõigust tõendav dokument nr ET158856 kehtis kuni 09.02.2016.a. LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõidukijuhil lasub hoolsuskohustus taotleda dokumendi kehtivusaja möödumisel Maanteeametilt uue juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning, kes korduvalt väärtegusid toime paneb avaldab eripreventiivset mõju rahatrahv milline on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et R.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv 01.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2303,16,000568 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et R.N tunnistab, et ta juhtis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. R.N-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud ka järgmiste uuritud tõenditega: väärteoprotokolliga AB1455526, mille kohaselt rikkus R.N LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; tunnistaja Meelis Priks ütlustega, millest nähtuvalt puudusid 10.05.2016.a Toyota Corollat r/n XXXX juhtinud isikul R.N mootorsõiduki juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 10.05.2016.a LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt on R.N-i juhtimisõigus on peatunud alates 10.02.2016.a. 4 4-16-5004 Eelnev väljastatud juhiluba ET158856 kehtis kuni 09.02.2016.a. Kehtivad juhiload puuduvad; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 22.04.2016.a LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; vastulause R.N-ilt, mille kohaselt istus ta oma naise palvel auto rooli ja aitas tal laevalt maha sõita; vastulause R.N-ilt, mille kohaselt istus 10.05.2016.a oma naise palvel rooli, et aidata viimast Helsingi-Tallinn laevalt maha sõita. Sadama territooriumil peatas politsei ja koostas protokoll, kuivõrd juhiload olid kehtetud. Käesoleval ajal on uute juhilubade taotlus Soomes menetluses. R.N kahetseb, tunnistab oma süüd ning lubab tulevikus järgida seadust. Palub karistada minimaalse karistusega; karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt on isikul 1 (üks) kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ning väärteootsusega. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R.N juhtis 10.05.2016.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus on seisukohal, et R.N-i poolt toimepannud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/. Kohus leiab, et R.N pani väärteo toime kavatsetult, kuivõrd ta oli teadlik, et tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida, ometi otsustas ta seda siiski teha, riskides sedasi uue karistuse määramise võimalusega. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on kaebuses esitanud väite, et kohtuväline menetleja on oma otsuses arvestanud karistust raskendava asjaoluna eelmist, s.o vähem kui 1 kuu tagasi, toimepandud väärtegu. Kohus selgitab, et seadusest tulenevalt on keelatud karistuse määramisel arvestada topelt raskendavaid asjaolusid, kui süüteo koosseisulises tunnuses on kirjeldatud juba raskendavat asjaolu. Käesoleval juhul LS § 201 lg 2 nähtub, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi 5 4-16-5004 juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega on kooseisus raskendav tunnus juba olemas ning kohtuväline menetleja ei saanud arvestada eelmist karistust kui raskendavat asjaolu uue väärteo toimepanemise eest karistuse määramisel. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt isiku teos raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kaebaja selline väide on ennastõigustav ja paljasõnaline ning pole leidnud kinnitust väärteoasjas kogutud tõenditega. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja poolt eelnevalt (vähem kui 1 kuu tagasi) toime pandud samalaadne rikkumine, on kaebaja tegevust ja tema suhtumist kehtivasse korda ilmekalt iseloomustav tegu. Kaebajale määrati 22.04.2016.a toimepandud väärteo eest rahatrahv 120 eurot, kusjuures kaebaja pani ühe teoga toime kaks tegu, ületades kiirust ning juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Uue, samuti juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise pani kaebaja toime 10.05.2016.a, s.o 18 päeva pärast eelmist rikkumist. Kusjuures antud otsus jõustus uue rikkumise toimepanemise päeval. Kaebaja oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ometi otsustas ta teadlikult ja tahtlikult rikkuda uuesti kehtestatud norme. Kaebaja selline teguviis näitab tema üleolevat suhtumist Eesti Vabariigis kehtivatesse seadustesse. Seega ei saanud kohtuväline menetleja arvestada eelmist rikkumist raskendava asjaoluna, kuid isiku iseloomustamisel, tema hoiakute ja tema korduva teguviisi arvestamisel mängis see olulist rolli. Kusjuures oluline on märkida, et kui kaebaja paneb 1 aasta jooksul veel korda toime samalaadse teo, siis on tegu kvalifitseeritav kuriteona ning kaebajat ootab ees kuriteo eest määratav karistus, mis võib KarS § 4231 kohaselt olla rahalise karistuse või kuni üheaastane vangistus. Kaebaja on esitanud väite, et tema juhiluba aegus ning uue saamine osutus keerulisemaks, kuna asi on Soome Vabariigis menetluses. Kohus märgib, et kaebaja juhiluba aegus 09.02.2016.a. Esimese väärteo pani kaebaja toime 22.04.2016.a, s.o 2 kuud ja 13 päev peale juhiloa aegumist. Käesoleva väärteo pani kaebaja toime 3 kuud ja 1 päev peale juhiloa aegumist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud võimeline saama endale suhteliselt pika ajavahemiku jooksul uut kehtivat juhtimisõigus. Samas ei ole see asjaolu, isegi oluline, kas kaebaja juhtimisõigust menetletakse Soome Vabariigis või mitte. Kaebajal lasus alates 09.02.2016.a kohustus taotleda endale uut juhiluba. Kuivõrd Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, siis võimaldab Eesti Vabariigis väljastatud juhiluba juhtida mootorsõidukit Euroopas. Kaebaja ei täitnud alates 09.02.2016.a kui tema juhiluba kaotas kehtivuse oma kohustust taotleda endale uus juhiluba ning otsustas juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kaebaja ütluste kohaselt, palus ta abikaasa abi, kuivõrd viimane kartis laevalt ise maha sõita. Antud asjaolu ei oma tähtsust, on oluline see, et kaebaja teadlikult otsustas asuda juhtima mootorsõidukit. Kaebaja poolt esitatud vastuväited, miks ta oli sunnitud istuma rooli on kohtu hinnangul ennast õigustavad ning antud lootuses kohut eksitada ning tekitada kohtus haletsust, et saavutada see läbi endale kergem karistus. Kohus märgib, et ükski vabandus ei õigusta kehtivate seaduste rikkumist, oluline on arvestada liiklusalaste rikkumiste ohtlikust ja pidevust. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. LS § 201 lg 2 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et R.N süü on üle keskmise, peab ka rahatrahv olema üle keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 201 lg 2 alusel 215 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas asjaoluga, et isik teadlikult ja tahtlikult rikkus kehtestatud korda, samas arvestas kohtuväline menetleja õigustatult ka kaebaja eelnevat käitumist, mis iseloomustab tema suhtumist ja hoiakuid. LS 201 lg 2 võimaldab karistuseks määrata rahatrahvi või taotleda kohtult aresti määramist. Käesoleval juhul leidis kohtuväline mentleja, et aresti kohaldamiseks alust pole, samas on isiku süü üle 6 4-16-5004 keskmise, seega kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. Kaebaja on esitanud kohtule erinevaid tõendeid (sünnitunnistused, abielu tõend, tõend kohtutäiturilt). Kuigi need tõendid tõendavad isiku keerulist majandusliku olukorda, ei anna need alust vähendada kohtuvälise menetleja poolt mõistetud seadusliku ja põhjendatud karistust. Samas annavad need esitatud tõendid aluse määrata rahatrahv ositi tasumisele maksimaalse tähtaja jooksul, s.o 12 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et R.N-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7