KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-7826 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakoht

§ 201lg 1 eesmärk on just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see.

See, kui kohtutäitur on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest pärast TMS § 201 sätestatud tähtaegade möödumist, ei võta seega sissenõudjalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist KarS § 72 alusel. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS § 82 sätestatud tähtaegadest. 13. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud lahendis selgelt väljendanud,

§ 201lg 1 näol on tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve.

Sätte eesmärgiks on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt (st võimalikult kiiresti pärast otsuse täitmist, aga kindlasti enne karistuse täitmise aegumist) taotleda selle asendamist. Kolmeaastase tähtaja osas on ringkonnakohus nõustunud, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja maakohtu määrusega, leiab, et esimene kohtuaste on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et Viru Maakohus on jätnud alusetult läbi vaatamata PPA Ida Prefektuuri taotluse S.O asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustub kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 4-15-9605, mille kohaselt on TMS § 201 lg 1 eesmärk just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see, mistõttu ei ole välistatud PPA taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks pärast TMS § 201 lg 1 teatamiskohustuse rikkumist.
3. Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse S.O suhtes
4. detsembril 2013 ning teavitanud täitmise võimatusest
5. oktoobril
6. Kohtutäitur ei ole sellega järginud TMS § 201 lg-s 1 märgitud 3 aasta pikkust tähtaega ehk teavitas kolm aastat pärast väärteootsuse jõustumist (käesolevas väärteoasjas jõustus otsus
7. veebruaril 2013).
8. TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.
9. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 hinnanud, kas TMS § 201 lg 1 tähtaja rikkumine välistab rahatrahvi asendamise. Tartu Ringkonnakohus peab oluliseks välja tuua põhilisema, kinnitades,

§ 201

lg 1 kohustuse rikkumine ei too automaatselt kaasa asenduskaristuse võimaluse kaotamist.

1. Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid peab antud säte kaitsma, kas võlgniku või sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 näol on kohtu seisukohalt tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada karistuse võimalikult kiire ja tegelik täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist (st võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist, aga enne karistuse täitmise aegumist).
2. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. KarS § 82 lg 4 reguleerib otsuse täitmise aegumist. Selle kohaselt võib 3 3 täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises kesta maksimaalselt 4 aastat alates otsuse jõustumisest. Seega on olemas säte, mis üheselt näitab, millise tähtaja möödumisel süüdlane vabaneb täitmata karistuse kandmisest.
3. TMS § 201 tähtaegade seadmine näitab, et eesmärgiks on teha võimalikuks rahatrahvi asendamise õigeaegne otsustamine. Üheaastase tähtaja eesmärk on tagada, et nõue, mida ei ole võimalik täita, ei jää põhjendamatult kohtutäituri menetlusse seisma ja karistus kantakse ära võimalikult kiiresti otsuse jõustumisest. Kolmeaastase tähtaja eesmärgiks on tagada, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. 1-aastase tähtaja kõrval 3-aastane tähtaeg on kehtestatud eesmärgiga, et oleks võimalik karistuse täitmine enne otsuse täitmise aegumist.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esimene kohtuaste oleks pidanud Politsei- ja Piirivalveameti
5. oktoobri 2016 taotluse läbi vaatama. Selliselt toimimata jättes on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 150 lg 2 mõttes ja see toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 2 p 1, § 148 p 3, § 150 lg 2, § 194, § 196, § 198, § 211 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab selle Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ Tiit Lõhmus kohtunik 4 4