4-16-5612/13

4-16-5612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (RESOLUTIIVOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5612 (2316,16,006509) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker Väärteoasi D.M esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.07.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2316,16,006509 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): D.M (isikukood: XXX, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 28.
2. ja 01.11.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: D.M Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv, Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.07.2016 otsus D.M-ile määratud rahatrahvi suuruse osas. Mõista D.M-ile liiklusseaduse (LS) 221 lg 1 alusel rahatrahv 18 trahviühikut, s.o. 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, 2 arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
3. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 07.07.2016 otsusega nr 2316,16,006509 karistati D.M Liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 25 päevamäära ehk 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis D.M 14.06.2016 kell 08.05 Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase tulega. Sellega rikkus D.M LS § 58 lg 3 nõudeid.
5. D.M esitas otsuse peale kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et karistuse määramisel ei arvestanud tema selgitustega väärteoprotokollis, milles ta märkis, et ta ei ole süüdistusega nõus ja läbis ristmiku kollase tulega. Kaebaja väidab, et kui kollane tuli süttib ajal, mil autojuht on juba ristmikul, tuleb liikumist jätkata ja peatumine oli võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu. Kaebaja väitel ei olnud politseiauto ristmikul tema taga, vaid risti (Sitsi tänaval) ning sealt ei ole foori hästi näha. Politseiametnikud võisid eksida, sest kõrval olev auto jäi seisma, aga kaebaja sõitis edasi ristmikule. Videosalvestus selle sündmuse kohta puudub. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks on talle määratud karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga. Karistuseks määrati sanktsiooni keskmine määr, kuid kaebajal puuduvad 20-aastase juhistaaži jooksul varasemad karistused. Kohtuistungil, ka pärast tunnistaja ja menetleja ülekuulamist jäi D.M oma kaebuse juurde ning palus talle määratud trahvi tühistamist.
6. Kohtuväline menetleja leidis, et otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Tunnistaja L. Stepanovi ütluste usaldusväärses ei ole alust kahelda, kuivõrd kaebaja oli tunnistajale võõras ning tal puudub põhjus anda tema kohta valeütlusi, tunnistajat on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Üle on kuulatud ka menetleja, protokolli koostaja, kes on samuti näinud ristmiku ületamist foori punase tulega. Kaebaja ise on olnud oma ütlustes ebajärjekindel. Protokolli on ta kirjutanud, et liikus ristmikul foori kollase tulega. Kohtuistungil väitis, et alustas ristmiku ületamist vilkuva rohelise tulega. Samuti on kaebaja väitnud, et päike paistis ja foor oli talle halvasti näha. Eluliselt ei ole usutav asjaolu, et kaebaja kõrval liikuv auto seiskus põhjusel, et soovitas teha pööret paremale, Sitsi tänavale. Kõrval reas liikunud auto peatumise põhjuseks oli see, et fooris põles juba keelav tuli. Vilkuva rohelise tulega ei oleks ta peatunud, vaid sooritanud pöörde. Karistuse määramisel on menetleja võtnud lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra, tuvastanud süü suuruse ning arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Punase fooritule põlemise ajal ristmiku ületamise korral on isiku süü suurem kui kollase fooritule põlemise puhul. Seega on isiku süü keskmisest suurem, mis omakorda 3 tingib keskmisest suurema karistuse määramise. Kuna varasemad karistused isikul puuduvad, siis sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistus vastab kaebaja süü suurusele ning tagab ka karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmise. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133 ja
7. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/