Vastavalt 16.09.2016 koostatud väärteoprotokollile nr 20160916372701 (2302,16,013094) 16.09.2016 kell 21:54 Harjumaal, Maardus, Keemikute ja Nurga tn ristmiku juures liikudes Keemikute 42 suunas juhtis D.L mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,27+/-0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus D.L LS § 69 lg 3, § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime LS § 242 lg 1, §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles D.L-ile karistuseks LS § 201 lg 2, §
Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga või mõsta arest kandmiseks ositi. Ta seletas, et alates septembrikuust omab alalist töökohta ning kardab töökohta kaotada. 16.09.2016 soovis isa autot kõrvalmaja hoovist ümber parkida, oli tarvitanud õlut umbes 5 tundi tagasi, ei olnud kavatsust sõita kaugemale kui 150m. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (16.09.2016 kell 21:55) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati D.L-i isikusamasus. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (16.09.2016 kell 21:56), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena D.L alkoholijoove (0,230 mg/l). - Tõendusliku alkomeetri kasutamise mõõtetulemuse väljatrükk (16.09.2016) koos õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 16.09.2016 kell 22:17-22:20 D.L alkoholijoove (lõplik lugem 0,27 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,22 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Menetlusaluse isiku D.L ütluste kohaselt liikles sõidukiga Honda Civic reg.nr 359 MHY, ta on sõiduki kasutaja. Enne liiklemist kontrollis sõiduki seisukorda ja tahtis ümberparkida autot, sest sõber kasutas seda ja parkis vales kohas. Sõitis umbes 5 minutit ja marsruut oli 200 meetrit pikk. Saab rikkumisest aru ja tunnistab oma süüd. Palub karistada teda rahatrahviga, sest sai töökoha. Ülalpeetavaid pole. Märkusi politsei tegevuse kohta ei ole. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati D.L sõiduki juhtimiselt 16.09.2016, 31.10.2015 ja 25.07.2014. - - Tunnistaja Sander Kullamaa ütluste kohaselt täites teenistusülesandeid 16.09.2016 kell 21:54 Harju Maakonnas, Maardus, Keemikute ja Nurga tn ristmiku juures nägi Keemikute 42 poole liikumas sõiduautot Honda Civic reg.nr XXXXja otsustas kontrollida juhi juhtimisõigust, kuna oli alust arvata, et sõidukit võib juhtida juhtimisõiguseta isik. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis D.L ik.XXX. Isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tundis alkoholilõhna juhi suust, indikaatorvahend näitas 0,23 mg/l. Samuti polnud isikul kaasas juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti. Toimetasid juhi tõendusliku alkomeetri juurde, selle näit oli 0,22 mg/l. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 19.09.2016 seisuga D.L juhtimisõigus peatunud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.L väärteokorras karistatud kuus korda, viimati 04.02.2016 Harju Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 järgi 12 päevase arestiga. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning D.L süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l. D.L käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §
D.L käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.L varem väärteokorras karistatud kuus korda mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja lg 2). Kohus leiab, et arvestades D.L-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. D.L puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Eelnevalt on D.L väärteokorras karistatud rahatrahviga, (kaks rahatrahvi asendati üldkasulikku tööga) ja arestiga, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist. Käesoleval ajal omab D.L töökohta ning kohus peab võimalikuks karistada teda arestiga, mille asendab üldkasuliku tööga, mida D.L peab täitma põhitöökohal töötamise kõrvalt. Kohus leiab, et aresti asendusena üldkasuliku töö tegemise kohustus suudab D.L mõjutada käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus mõistab D.L-ile LS § 201 lg 2, § 224 lg 1 § 242 lg 1 järgi põhikaristusena aresti 20 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: 2 Süüdi tunnistada D.L LS § 201 lg 2, §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata D.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.