400 eurot.
V™S § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti M.S-ilt välja menetluskulud – ekspertiisitasu summas 413 eurot. 17.03.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469466 kohaselt 21.08.2015 kell 12:00 Tallinnas, Laikmaa tn Gonsiori 2 juures M.S juhtis mootorsõidukit Honda CR-V reg.nr.XXXX, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising ASile. Lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseid teavitamata, kui kahju saaja ei olnud teada. Rikkus
lg 3 ja § 169 lg 5 ning sellega pani toime
Kaebuse sisu 27.04.2016 esitas M.S kohtule kaebuse, milles paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. Kaebajat süüdistatakse varalise kahju tekitamises 21.08.2015 kell 12:00 A.Laikmaa tn Gonsiori tn 2 juures, Tallinnas. Kaebuse esitaja ennast süüdi ei tunnista, kuna tema ei ole osalenud nimetatud vahejuhtumis. Oma kaebuses ta leiab, et uurimismaterjali kaustas olevad fotod peavad olema dateeritud kuupäevaga 08.10.2015, aga mitte kuupäevaga 25.09.
Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXXütluste kohaselt ta on beeži värvi BMW reg.märk XXXXomanik. Kaebuse esitajat tema ei tunne. Sündmuse päeval oli ta Türgi restoranis ja kui auto juurde tagasi läks, nägi naaberfirma töötajat, kes just pani tema auto peale mingit paberit. Sai teada, et teine auto sõitis tema autole sisse ning sõitis minema. Paberil oli kirjas auto registreerimisnumber. Kutsus politsei välja, ootas seda umbes tund-poolteist, autot ei liigutanud. Isikut, kes pani paberi kojamehe vahele panna, ei tunne. Talle öeldi, et paberil märgitud numbriga auto sõitis tema autole sisse, kui väljus parkimiskohast. Kokkupõrke tulemusena saadud vigastused tekkisid kindlasti sel päeval ja sel kellaajal, ei ole neid veel parandanud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXXi (võtmete valmistamise töökoja töötaja) ütluste kohaselt eelmise aasta augustis Kaubamaja Laikmaa poolses autoparklas must Honda CR-V sõitis teiste autode vahele - seal kus ei olnud parkimiskohta. BMW oli Hondast vasakul pool ja teine auto oli paremal pool. Juht istus autos, kuna ei saanud autost väljuda. Tunnistajal tekkis huvi ning tema hakkas seda autot jälgima. Siis tuli kõrvalauto juht, must Honda CR-V tagurdas sirgelt välja, kõrvalt auto juht läks 3 sisse ja Honda sõitis uuesti tagasi. Kõrvalt auto tagurdas välja ja sõitis minema. Honda juht tagurdades keeras rattaid ja vigastas stange nurgaga BMW-l mõlemad uksed, mille tagajärjel BMW kõikus. Honda juht tuli välja, läks kahe auto vahelt läbi, viskas midagi Kaubamaja prügikasti, istus autosse ja sõitis minema. Tunnistaja kirjutas Honda numbri valgele märkmepaberile ja pani BMW klaasipuhastaja vahele. Kirjutas Honda tagumise numbri üles, sest autode esinumbreid oma töökoja aknast ei näe. Honda numbrit nägi tagant siis, kui auto oli välja tagurdanud. Ei saa väita seda, et Honda juht oli kaebuse esitaja, sest hoolega ei vaadanud teda. Kirjalikke tunnistusi politseile andis Kaubamaja juures. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Artur Toomi ütluste kohaselt ta töötas e-sigareti poes mis asub Kaubamajas sees. Eelmise aasta augustikuus nägi kui üks auto sõitis parklas teisele autole otsa. Auto sõitis sisse, tagurdas, sõitis jälle ja mõne minuti pärast see inimene (kaebuse esitaja) läks poodi, tuli tagasi ja sõitis minema. Kannatanu auto oli vasakul pool. Heledam auto sõitis tumedama auto sisse, aga võib värvid ka segamini ajada, sest mäletab ainult, et üks oli tumedam ja teine heledam. Võis ka autode mudelid segamini ajada, kuid tema hinnangul mõlema asjaosaliste autod olid sedaanid. Kohtuliku arutamise järeldused V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt V™S §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (Riigikohtu otsus nr 3-1-116-06, p 14.2). KrMS § 60 lg 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-73-08, p 8.1). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-45-11, p 9). Väärteoprotokolli kohaselt M.S rikkus
lg 5 sätteid, millega pani toime
lg 1 sätestatud väärteo.
lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole 4 teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Oma 08.04.2016 otsuses kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü
MS § 7 lg 3 sätestatud kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohtuväline menetleja lõpetas
lg 1 alusel alustatud menetlust V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteokoosseisu puudumisega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et M.S-ile
Hinnates kõiki uuritud tõendeid kogumis kohus leiab, et M.S süü
lg 1 kohase väärteo toimepanemis on tõendatud – menetlusalune isik M.S juhtis mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet (
lg 3) ning riivas pargitud sõidukit, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju Swedbank Liising AS-le (
Väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjeldus on selge ja arusaadav, kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga protokolli kättesaamist, seega ta pidi aru saama, milles teda süüdistatakse. Ka juba 14.09.2015 tunnistajana ülekuulamisel oli teadlik M.S, mille kohta ütlusi annab – 21.augusti sündmuse kohta, seega ei saa ta väita, et 7 kuu (väärteoprotokolli koostamisel 2016.märtsikuus) möödumisel ei suuda koguda tõendeid, kus viibis 21.augustil 2015.a. Alibi esitamisel peab süüdistatav tõendama, et ta viibis süüteo toimepanemise ajal mujal ega saanud seega viibida süüteo toimepanemise kohas. Alibi puhul lasub tõendamiskohustus süüdistataval, kes peab tõendama, et ta täitis andmete säilitamise kohustuse, st süüdistatav esmalt kaitseb ennast ja seejärel kohtuväline menetleja peab selle versiooni ümber lükkama. Alates esmakordsest tunnistajana ülekuulamisest 14.09.2015 ja menetlusaluse isikuna ülekuulamisest 17.03.2016 oli kaebajal piisavalt aega selleks, et veenvalt põhjendada, miks ta ei saanud talle süüks arvatud 21.08.2015 liiklusõnnetust põhjustada. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt tema ei meeldi kaubanduskeskustes käimine ning tema sõidukil on palju vigastusi, mille tekkimisest tema ei ole teadlik. Selline suhtumine võib tuleneda asjaolust, et liikuda linnamaasturiga Honda CRV kaubanduskeskuste parklates on suhteliselt keeruline gabariitide tõttu. Kaebaja teadlikult väldib kaubanduskeskuste juures parkimist ning autol esinevad kahjustused kinnitavad, et tema ei tunne oma sõiduki gabariite. Selline kaebuse esitaja käitumismuster selgitab, miks ta võis liiklusõnnetuse põhjustada ja seda mitte märgata. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, ehk kohtuvälisel menetlejal ja käesoleval juhul menetleja ametnik, kes fikseeris rikkumise, on kasutanud kõiki võimalusi tõendite kogumiseks. Kaebuse esitaja omakorda ei ole esitanud ühtegi kontrollitavat tõendit, mis kummutaksid 21.08.2015 toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid. Kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, aga tema täpselt ei mäleta, kus ta oli ja mida ta tegi 21.08.2015.a. Samas ta on kindel selles, et keegi teine temale kuuluvat mootorsõidukit musta värvi Honda CR-V reg.märk XXXX sellel päeval kasutanud ei ole. AÕS § 68 lg 3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus, et M.S on mootorsõiduki Honda CR-V reg.märk XXXX seaduslik omanik. Selletõttu kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et on tuvastamata, kes sõidukit juhtis. Puuduvad tõendid selle kohta, et sõiduk oli varastatud või ajutiselt M.S tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. M.S ise eitas, et sõidukit võis kasutada keegi tema tuttav või sugulane. Teadaolevalt mootorsõiduk, kui kõrgendatud ohu allikas ei saa teostada linnasõite ilma juhita ning sõiduki omaniku kohustuseks on tagada, et reisid saaksid toimuda vaid omaniku nõusolekul. Kui sõiduki omanik ise väidab, et tema kasutas sõidukit, kohtuväline menetleja ei pea tõendama vastupidist. Seega käesoleval juhul menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et 21.08.2015 mootorsõidukit juhtis Honda CR-V reg.märk XXXX omanik M.S. 5 Käesolevas väärteoasjas on vaidlus ka selle üle, et kas 21.08.2015 sündmuses on osalenud kaebuse esitaja poolt kasutatav sõiduk Honda CR-V reg.märk XXXX. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Liiklusõnnetuse toimumine ja selle põhjustamine Honda CR-V reg.nr XXXX poolt on tõendatud nii tunnistaja XXXXütlustega ja asjas kogutud kirjalikke tõenditega. Tunnistaja XXXXütlused kinnitavad liiklusõnnetuse toimumist. Ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-100-15, p 16). Kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitsja märkis, et nii tunnistaja XXXX kuid ka tunnistaja XXXX taju sündmusest võib olla ekslik. Kohus ei nõustu sellise seisukohaga, sest tunnistaja ütluste usaldusväärsus sõltub mitte ainult võimekusest sündmusi tajuda, vaid ka võimekusest seda meelde jätta ning vajadusel taasesitada. Tajumine on keeruline protsess, milles eristuvad algne jäädvustamine, informatsiooni edasine töötlemine, mälestuste rekonstruktsioon jne. XXXXei mäleta millist värvi ja tüüpi oli liiklusõnnetust põhjustanud sõiduk, kuid kinnitab, et nägi avarii toimumist. Tema ei läinud sündmuskohale kontrollimaks, kas sõidukitel tekkisid mingid vigastused, samuti talle ei jäänud meelde mootorsõidukite numbrid ja margid. Kohtu hinnangul XXXXvõis teha järeldusi avarii toimumisest siis, kui kohale saabus politsei ning tema läks sündmuskohale. E-sigaretipoe sündmuskohale avanev vaade ei ole niivõrd hea, kui XXXX(võtmete valmistamise) töökojast, seega piiratud vaatevälja tõttu XXXXvõimalus sündmuse asjaolusid näha võis puududa. XXXXpoolt kohtuistungil antud ütlused olid pealiskaudsed, ta oli kergesti mõjutatav asjaosaliste poolt ning mitu korda muutis antud ütlusi sõidukite värvuse ning mudelite osas. Ka isiku käitumine sündmuskohal ning ütluste andmisel kohtuvälise menetleja juures näitab, et temal puudusid konkreetsed teadmised sündmuse detailide ja asjaolude, samuti sõidukit markide kohta, ta võis oma ütlusi ka hiljem konstrueerida. Selletõttu kohus leiab, et tunnistaja võis küll olla 21.08.2015 toimunud liiklusõnnetuse tunnistajaks, kuid tema ei suuda piisaval tasemel taasesitada mälestusi sündmuse kohta. See aga ei tähenda, et kogu tema ütlusi tuleb tõendite hulgast välja arvata. Vastupidiselt XXXXütlused on järjepidevad, kindlad ja üksikasjalikud. Tunnistaja oskas selgelt ja arusaadavalt väljendada, mida ta mäletab sündmuse kohta, mis ei läinud vastuollu sündmuskohal tema poolt antud ütlustega. Sündmuse päeval, s.o. 21.08.2015 oli tegemist taasiseseisvumispäevale järgneva suvise päevaga (reede) ja lõunaajaga, mis ei pidanud klienditeeninduses olema eriti sündmusterohke aeg. Seetõttu on inimlikult arusaadav, miks XXXXvõis viibides oma töökohal jälgida tänaval toimuvaid sündmusi. Nagu isik ise tunnistas, musta värvi Honda CR-V sõitis kahe sõidukite vahele ja selle juht ei saanud sõidukist väljuda. Tegemist kindlasti ei olnud tavapärase juhtumiga ja tunnistaja võis sellele veidi rohkem tähelepanu pöörata. Edasine sündmuste käik näitas, et toimuva jälgimine ei olnud kohatu ning XXXXsai 21.08.2015 Kaubamaja juures toimunud liiklusõnnetuse tunnistajaks. Eesmärgiga aidata kannatanut XXXXfikseeris liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki numbri paberile, jättis sinna oma andmeid ja pani selle BMW kojamehe vahele. Must Honda CR-V on üsna prestiižikas auto, mis eristab seda teiste sõidukite hulgast ja selle parkimine võis tekitada huvi. Samuti Honda-le kuuluv reg.märki XXXX ei ole niivõrd keeruline meelde jätta, number on primitiivne ja lihtsasti loetav. Kaebuse esitaja kaitsja kahtleb, et mootorsõiduki number läks õigesti kirja, kuna tunnistaja vaatas numbrit läbi oma töökoja akna, parkivate sõidukite vahelt, olukorras kus väidetav kahju tekitanud sõiduk liikus. Sõiduki mudeli ja värvuse kohta vaidlus puudub, see oli musta värvi Honda CR-V. Oma seisukoha kinnitamiseks kaitsja esitas fotod, mis oma olemusest ei vasta tunnistaja XXXXütlustes kirjeldatud olustikule, sest väärteo toimepanemise ajal sõidukid paiknesid teistmoodi 6 ja nende vahel oli lünk. Omakorda fotol nr.2 avanev vaatepilt just kinnitab seda, et sõidukite puudumisel tunnistajal oli võimalus näha registreerimisnumbrit. Parklast sõiduteele liikuva mootorsõiduki kiirus ei saanud olla suur, sest juht pidi veenduma, et tema manööver ei ohusta teisi liiklejaid. LÕ nr 1810 skeemil on näha, et Laikmaa tänava teise (kõige parema) rea laius on 3,7m ja see lõpeb kahekordse pidevjoonega, mida ei tohi ületada. Mootorsõiduki Honda CR-V reg.nr XXXX pikkus on 4520 mm (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf), mis ei luba teostada väljasõitu kiiresti. Samuti tunnistajal oli võimalus muuta oma asukohta, eesmärgiga näha sõiduki registreerimisnumbrit, sest ta sai aru, et Honda lahkub sündmuskohalt. Asjaolu, et LÕ nr 1810 kohta tehtud fotol nr 5,6 ei ole näha tumedat laia värviriba ei tähenda, et seda seal ei olnud. Nii BMW sõiduki omanik kuid ka erinevad kohal käinud patrullpolitseinikud võiksid seda maha pühkida, eesmärgiga tuvastada sõiduki reaalsed vigastused ja selletõttu fotodel värviriba puudub. Kohtuväline menetleja esitas kohtuliku arutamise käigus täiendavad fotod XXXXpoolt kirjutatud sedelist, mis olid tehtud 21.08.2015 sündmuskohal politseiametnike poolt. Tutvudes esitatud fotodega selgub, et sedelil puuduvad mingisugused parandused või täiendamised ja sõiduki number on kirjutatud kindla ja selge käekirjaga. Andmete fikseerimisel XXXXei teadnud, et asi läheb niikaugele (kohtusse) ja sündmuskohalt lahkunud sõiduki juht hakkab oma süüd eitama. XXXXkäitumine oli tavapärane, tunnistaja käitus eesmärgiga aidata kannatanut kahju tekitaja tuvastamisel. On arusaamatu kaitsja seisukoht, et tunnistaja võis eksida numbriga ja märkida sedelile midagi muud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ilmastik oli selge, fotodelt nähtub päikesepaisteline ilm. Kohtuistungil tunnistaja veenvalt kinnitas, et ta kirjutas üles sõiduki registreerimisnumbri, sest ta nägi seda hetkel, kui sõiduk välja sõitis. Ka tunnistaja XXXXütlused riimuvad XXXXütlustega sedeli jätmise ja selle leidmise osas. Lähtudes eeltoodust kohus peab XXXXütlusi asjas usaldusväärseteks. Tegemist on isikuga, kes andis ütlusi faktiliste asjaolude kohta, mida ta ise vahetult tajus. Ei ole mingit alust kahelda tunnistaja XXXXütlustes. Tunnistaja ütlusi kinnitab liiklusõnnetuse toimumise kohta tehtud eksperdiarvamus (03.03.2016 ekspertiisiakt nr 15E-LT0115), mille kohaselt sõiduauto BMW reg.märk XXXX paremal küljel olevad vigastused võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Honda CR-V reg.märk XXXX vasaku esiosa detailidega. Ekspertiisiks esitati sündmuskoha fotod andmekandjal ning seetõttu oli fotosid võimalik vajadusel suurendada, et võrrelda liiklusõnnetuses tekitatud vigastusi. Ekspertiisiaktis on samuti fikseeritud fakt, et eksperdile esitati CD-plaat fotodega ja liiklusõnnetuse nr 1810 materjalid. Kohus märgib, et ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse näol on tegemist ühe tõendiga, mida kohus hindab kogumis koos teiste tõenditega. Antud juhul toetab eksperdi arvamus tunnistaja XXXXi ütlusi selle kohta, et sõiduautode BMW reg.märk XXXX ja Honda CRV reg.märk XXXX vahel toimus kontakt. Ekslik on kaebuse esitaja väide, et otsus põhineb ainult ühe tunnistaja ütlustel: süü on tõendamist leidnud tõendite kogumiga. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et paljudel sõidukitel on esiosa kriimustatud ning gabariitidest väljapoole ulatuvad osad põhjustavad ühekõrguseid samadel tasapindadel olevaid kahjustusi, sõltumata sellest millise sõidukiga need on tekitatud. Seetõttu kahtluste kõrvaldamiseks kohtuväline menetleja pidi teostama värvide ladestuste keemilist ühendamist või kokku viimist ekspertiisi teel (värviekspertiis). Nii kaebuse esitaja kuid ka tema kaitsja ei olnud rahul, et 15.09.2015 pildistati sõiduki tagaosa ning 08.10.2015 sõiduki esiosa, ehk menetleja ei teadnud, kus kahjustused paiknevad. Kaitsja asus seisukohale, et tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest, tuleb vastuolud ja küsitavused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reopõhimõtte). Kohtuvälise menetleja esindaja seletas kohtuistungil, et menetleja Helen Roos seletuste kohaselt esimesed fotod mingil põhjusel ei salvestunud mälukaardile, kohtu hinnangul selgitus on eluliselt 7 usutav, sel põhjusel kutsutigi M.S välja teist korda. Kaebuse esitaja sõiduki vaatlus teostati 08.10.2015, lisatud fotodel tõepoolest on märgitud kuupäev „25.09.2015“, kuid ei ole vaidlust, et fotografeeritud on just kaebuse esitaja autot. KrMS § 268 lg 5 esimene lause sätestab, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Antud juhul kohtumenetluse käigus kohtule olid esitatud tõendid, mis kogumis ja koosmõjus kinnitavad väärteoprotokollis märgitud rikkumise faktilisi asjaolusid. Ei ole eluliselt usutav kaitsja versioon, et juhuslikult asjaga seotud Honda CRV-l reg.nr XXXX on samad kahjustused, millised esinevad ka paljudel teistel autodel. Tõenäoliselt seda väidet ei ole võimalik kontrollida, sest selliste kahjustuste tuvastamiseks tuleb omavahel võrrelda kõik juhuslikult välja valitud sõidukid, milleks antud juhul vajadus puudub, sest rikkumine on leidnud kinnitamist teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil kohtuväline menetleja selgitas, et sõiduk on üle vaadatud 8. oktoobril, tuvastati vigastused ning neid fotografeeriti. Siinkohal selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et esimesed fotod ei salvestunud mälukaardile. Kuna väärteotoimikus on ainult üks sõiduki Honda CRV reg.nr XXXX vaatlusprotokoll koos fotodega, siis puudub vajadus tuvastada, kas temale kuuluv sõidukit oli ka varasemalt pildistatud. Kaebaja süü tuvastamisel tuleb lähtuda konkreetsest tõendist, mis asub toimikus ja mida oli ka kaebuse esitajale õigeaegselt tutvustatud. Mis puudutab värviekspertiisi tellimist, siis KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. Kuna M.S-ile inkrimineeritud süüteo toimepanemine on piisavalt tõendatud väärteomenetluses kogutud tõenditega, siis kohtu hinnangul värviekspertiisi teostamiseks eriteadmisi vajavat uuringut ei olnud otstarbekas läbi viia. Juba 14.09.2015 koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollis M.S märkis, et tema ei ole osalenud Laikmaa tänaval toimunud liiklusõnnetuses. Seega ta ei saa väita, et enne 17.03.2016 väärteoprotokolli koostamist tema ei teadnud talle esitatud süüdistusest midagi. Kahetsusväärselt liiklusreeglite rikkumised on saanud süstemaatilisteks ja tavapärasteks sündmusteks ning karistusi nende eest tihtipeale peetakse ebavajalikeks ning üleliigseteks. Reeglina korrakaitseorgani huviorbiidi kõigepealt sattub sõiduk ning alles pärast seda tuvastatakse selle juht, mistõttu see mingil määral tagab anonüümsuse ja karistamatuse liikluses. Käesolevas väärteoasjas algusest peale oli teada liiklusõnnetust põhjustanud mootorsõiduki mark ja number. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud 21.08.2015 liiklusõnnetuse toimumine kell 12:00 Tallinnas, Laikmaa tn Gonsiori 2 juures, milles osales M.S-ile kuuluv mootorsõiduk Honda CRV reg.nr XXXX, mida juhtis mootorsõiduki omanik M.S ise. Kohtu hinnangul on M.S-ile süüksarvatav väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
Tunnistaja XXXXi ütlustega, ekspertiisiarvamusega ja liiklusõnnetuse aktis sisalduva infoga on tõendatud, et kaebaja sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit BMW reg.märk XXXX, põhjustades sellega varalise kahju Swedbank Liising AS-le. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, on kvalifitseeritav
S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kui isik paneb teo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3), siis ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat takistaval viisil. Kohus asub seisukohale, et
M.S ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab, samas teadmata süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks 8 liiklusõnnetus saabumata olnud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü on tõendatud, tema poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik M.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus oma otsuses nr 3-1- 1113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isiku. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud: isik oma tegu ei tunnista ning sellest tulenevalt ka ei kahetse. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja M.S-ile
S § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. Kohtuväline menetleja on M.S-ile määranud rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, mille suurus vastab kaebaja süü raskusastmele ning on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes M.S süü ulatusest – liiklusnõuete täitmata jätmise pani toime hooletusest ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust M.S-ile määratud karistust vähendada, kuna karistus on rikkumise kaalukust arvestades juba niigi minimaalne. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.04.2016 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,013106 - muutmata. KrMS § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et ei esine alust menetluskulude (ekspertiisi tegemisega seotud kulude), s.o 413 eurot riigi kanda jätmiseks. Samuti menetlusaluse isikuna enda kanda jääb kaitsjatasu. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.