, § 246, § 245, § 2564, § 2565, § 248 lg.1 p.5, § 249, § §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 423, § 424 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada B.L KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 63 lg.1 kohaldades 1
lg.1 alusel saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Karistuse kandmise aja algust arvestada B.L-i saabumisest kinnipidamiskohta. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldatakse sundtoomist politsei vahendusel. Lisakaristus- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 6 kuuks- jääb kehtima Tartu Maakohtu 16.02.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-09-2249 määratud tingimustel. Tartu Maakohtu 17.11.2008.a. otsus rahalise karistuse osas jätta iseseisvaks täitmiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja B.L-ilt sundraha 218 eurot riigi tuludesse. Määrata vandeadvokaat Matti Reinsalu (Advokaadibüroo Matti Reinsalu – Keskväljak 10, pk 10, 72713 Paide) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.20 eurot. Mõista välja B.L-ilt 100.97 eurot riigi tuludesse kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud kaitsja õigusabi eest. Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-1666 sundraha ( menetluskulu). Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja (ühe kuu) jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega
lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. 2 Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde
lg.3 alusel lisatud
Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: varem korduvalt karistatud erinevate karistusliikidega, s.h. ka samaliigilise kuriteo eest. Palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse tegemise aluseks. Juhtimisõigus on ära võetud juba eelmise kohtuotsusega, see aeg kestab ja peaks jätkuma samadel tingimustel. B.L kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Ta saab aru, et muid karistusvariante ei ole. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes ennetähtaegselt. Varasema otsusega mõistetud rahatrahvi on osaliselt tasunud. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava B.L-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu kinnitab, et kokkulepe vastab süüdistatava vabale tahtele ja on seaduslik. Võimalikud karistuspiirid olid ära määratud varasemate karistusandmetega. Kaitsja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et B.L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 12.02.2012 kella 13.27 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Sadala alevikus Kooli tänaval juhtis mootorsõidukit Ford Transit´it reg nr 405 THR, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.75 mg/l kohta. Sellega pani B.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele B.L isikuna, keda on 16.02.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-09-2249 karistatud KarS § 424 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega koos lisakaristusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks ja 6 kuuks, juhtis 12.02.2012 kella 13.27 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Sadala alevikus Kooli tänaval mootorsõidukit Ford Transit´it reg nr 405 THR, olles alkoholijoobeseisundis, hoides eelnimetatud teoga kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Sellega pani B.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku § 424 ja § 329 järgi toimepandud kuriteo eest KarS § 63 lg 1 alusel taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda B.L-i kinnipidamiskohta saabumisest. 16.02.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-09-2249 lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta 2 aastaks ja 6 kuuks, jääb kehtima nimetatud kohtuotsusega määratud tingimustel. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 17.11.2008 a otsus rahalise karistuse osas jätta iseseisvaks täitmiseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole ja asjaolule, et isik on varem korduvalt karistatud, s.h. ka samaliigilise kuriteo eest ja ka viimati kandnud selle eest karistusena reaalset vangistust.Ehkki vangistuses käitumine võimaldas ennetähtaegset vabastamist, ei ole eelmisel karistusel olnud uute süütegude toimepanemist 3 ärahoidvat mõju. Seetõttu on reaalse vangistuse mõistmine põhjendatud. Eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 6 kuuks ei ole praeguseks kantud, mistõttu see karistus kestab edasi eelmisest kohtuotsusest tulenevalt. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kohtuistungil osalenud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 16 eurot. Lisandub käibemaksukohustus 3,20 eurot. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus vandeadvokaat Matti Reinsalu osalemise kohta (tl.31,32), millega on hüvitatud tasu ja kulud 43.37 eurot menetlustoimingul osalemise eest ja määrus (tl.38), millega on hüvitatud 38.40 eurot menetlustoimingul osalemise eest. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19,20 eurot tuleb määrata ja välja mõista tasu ja kulud riigi tuludesse süüdimõistetult.. Kokku taotletud õigusabi tasu tasu ja kulusid 100.97 eurot.
lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).
lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu.
lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega.
lg.2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ehk 218 euroni (
Kohus mõistab menetluskulud välja süüdimõistetud B.L-ilt. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.