xxx, isikukood xxx, Kaebuse esitaja kodakondsuseta, elukoht xxx Argo ABERMANN Kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva maantee esindaja piiripunkti peainspektor Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektor Argo ABERMANNI 22.09.2015 otsus väärteoasjas nr.930015001741/2 R.M karistamise osas
summas 340 (kolmsada nelikümmend) eurot – jätta muutmata. R.M kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 23.11.2015. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti vaneminspektor Jxxx Kxxx koostas 22.08.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.930015001741 R.M kohta järgmises. xxx mille roolis oli R.M. Valides rohelise koridori, andis isik mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Reisijat teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida, mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. Reisija esitas välismaalase passi nr.xxxx PPA piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale viies piiriületus kalendrikuu jooksul.
lg,1, 2; §41 lg.1, 2 ning §42 lg.1, 2 alusel teostati sõiduki, pagasi ja reisija läbivaatus (veoki läbivaatuse akt nr.15-12.15/00/7763), mille käigus avastati 136 sigaretti Bond ning 5 sigaretti Tekel2001. Sigaretid olid pakendamata ja asusid autos isiku käekotis. Kõik avastatud sigaretid ei olnud isiku poolt mingilgi viisil deklareeritud. 141 sigaretti peeti kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi tekstis ATKEAS) §57 lg.1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit, 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat. Toimetades üle Euroopa Liidu tolliterritoori umi piiri Eestisse 141 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, neid peites, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes, pani R.M toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona
deklareeritava kauba toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes. Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva maantee piiripunktipeainspektor Argo Abermanni 22.09.2015 otsusega väärteoasjas nr.930015001741 määrati R.M-ile
summas 340 €. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendava asjaoluna arvestas otsuse tegija omakasu. Sama otsusega 136 sigaretti Bond ja 5 sigaretti Tekel2001 konfiskeeriti. R.M esitas 01.10.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus. Kaebuse kohaselt oli selle esitaja ostnud Venemaalt sigarette enda tarbeks ja nende müügiga ei tegele. Ta oli need valmis deklareerima, aga need konfiskeeriti. Kaebuse esitaja leidis, et kergendavaid asjaolusid ei ole arvestatud, selline juhtum on tal esmakordne. Vastuseks Viru Maakohtu 12.10.2015 puuduste kõrvaldamise määrusele esitas kaebuse esitaja teistkordselt esialgse puudustega kaebuse, lisades vaid, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 2 Maksu- ja Tolliamet oma 20.10.2015 kirjalikus vastuses nr.930015001741/3 palus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kirjaliku vastuse kohaselt valis menetlusalune isik Euroopa Liidu tolliterritooriumi ületamiseks rohelise koridori. Sellise käitumisega deklareeris ta, et ei oma tollis deklareerimisele kuuluvat kaupa. Kuna isikuga kaasasolev kaup ületas seaduses ettenähtud piirnormi, puudus isikul õigus kaupa deklareerida rohelise koridori valimisega. Kontrolli käigus tuvastatud sigaretid tuleb lugeda ebaseaduslikult imporditud tubakatoodeteks. Väärteoprotokollis on fikseeritud menetlusaluse isiku ütlused, et ta tõi sigaretid Venemaalt, kuna Eestis on need kallid. Üldmenetluse otsuses ei ole väidetud, et menetlusalune isik tegeleb Venemaalt toodud sigarettide müügiga, vaid on viidatud, et Vene Föderatsioonist salakaubana Eestisse toimetatud sigarettidelt jäävad maksmata aktsiisi- ja käibemaks Eestis. Seega oli omakasu kohaldamine karistuse määramisel raskendava asjaoluna täiesti põhjendatud. Karistust kergendavate asjaolude ammendav loetelu on sätestatud KarS §57, milles ei ole nimetatud seaduse rikkumist esimest korda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et R.M kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt esitatud parandatud kaebusest, et ta palub asi läbi vaadata kirjalikus menetluses (t.l. 32). Maksu- ja Tolliamet oma 29.10.2015 vastuses nr.6-4/01956-5 (t.l. 38) Viru Maakohtu 29.10.2015 päringule nr.4-15-8222 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. 3 Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt toimetas R.M üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 141 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik pani nimetatud väärteo toime. Nagu nähtub 22.08.2015 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.930015001741, on vastavalt ATKEAS §57 lg.1 lubatud vähemalt 18 aasta vanusel reisijal kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, menetlusalune isik tõi aga 141 sigaretti. Maakohtule esitatud kaebuses kinnitas menetlusalune isik, et pani väärteoprotokollis sätestatud teo toime ja t õi tõepoolest 141 sigaretti üle piiri. Kaebuses kinnitas ta ka, et oli valmis nimetatud sigaretid koheselt deklareerima, kuid need konfiskeeriti. Menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemine on lisaks menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka Veoki läbivaatuse 21.08.2015 aktiga nr.15-12.1-5/00/7763. Selle kohaselt saabus 21.08.2015 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba sõiduk Volkswagen registreerimismärgiga 991AVH, mille roolis oli R.M. Valides rohelise koridori, andis isik mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Reisijat teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida, mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. Reisija esitas Eesti passi nr.VD0001038. PPA piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale viies piiriületus kalendrikuu jooksul.
lg.1, 2; §41 lg.1, 2 ning §42 lg.1, 2 alusel teostati sõiduki, pagasi ja reisija läbivaatus, mille käigus avastati 136 sigaretti Bond ja 5 sigaretti Tekel2001. Sigaretid olid pakendamata ja asusid autos oleva käekoti sees. Kõik avastatud sigaretid ei olnud isiku poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. 141 sigaretti peeti kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos. Maakohus peab eelnimetatud Veoki läbivaatuse akti usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo tõendamisel. Rikkumine on tuvastatud vastavalt ettenähtud nõuetele. Maakohtule esitatud kaebuses selgitab menetlusalune isik, et oli valmis kaupa deklareerima, kuid see konfiskeeriti. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ülalnimetatud Veoki läbivaatuse aktist nähtub, et menetlusalune isik valis oma sõiduautoga sõiduautode terminali rohelise koridori liiklusriba. Sellest nähtub üheselt, et menetlusalune isik tahtis teadlikult anda mõista, et deklareerimisele esitatavat kaupa tal ei ole. Asjaolu, et peale deklareerimata sigarettide avastamist oli menetlusalune isik neid valmis deklareerima, ei vähenda kuidagi tema süüd ega tee väärtegu olematuks. Maakohus leiab, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud väärteoga. 4 Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik toimetas üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 141 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendavaks asjaoluks luges kohtuvälise menetleja esindaja omakasu. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.6 võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme sama paragrahvi lõigetes 1, 2, 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud korras kohtuväline menetleja. 5 Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.2 võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja 22.09.2015 otsusest väärteoasjas nr.930015001741, et 136 sigaretti Bond ja 5 sigaretti Tekel2001 kuuluvad Karistusseadustiku §83 lg.2, 6 alusel konfiskeerimisele. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise osas tuleb samuti jätta muutmata. Konfiskeerimist on kohaldatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse väide selle kohta, et menetlusalune isik ei tegele sigarettide müügiga ning väärteootsuses nimetatud sigaretid ostis ta enda tarbeks, ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et Vene Föderatsioonist salakaubana Eesti Vabariiki toimetatud sigarettidelt jäävad vabariigile tasumata aktsiisi - ja käibemaks, mis omakorda toob menetlusalusele isikule kaasa maksusoodustuse ehk omakasu. Kaebuse väide selle kohta, et tegemist oli esmakordse rikkumisega, ei ole kohtuvälise menetleja poolt ümber lükatud, kuna kohtuvälise menetleja materjalidele ei ole lisatud Karistusregistri väljavõtet. Samas ei anna see väide alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Nagu käesolevas kohtuotsuses ülalpool märgitud, on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Seega leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on muuhulgas arvestanud ka seda, et menetlusalune isik on sellelaadse väärteo toime pannud esmakordselt. Selle eraldi rõhutamine ei ole vajalik ja selle maakohtus teistkordne arvestamine ei ole põhjendatud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus R.M karistamise osas
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.