lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks. 2. Täpsustada otsuse täitmise korda
S § 66 lg 2 alusel määrata, et T.S-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 86 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155213130. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa 15.10.2015 otsusega nr 2315,15,008921 karistati T.S-i
lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. 22.09.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1465781 kohaselt 22.09.2015 kell 21:42 LagediAruküla-Peningi teel, Lagedi alevikus, Harjumaal suunaga Mihkli sauna 1 poole juhtis T.S mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,57 mg/l+-0,05mg/l. Eeltoodust tulenevalt rikkus T.S
lg 3 ning pani toime
Kaebuse sisu 27.10.2015 esitas T.S kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta vaidlustab 15.oktoobril 2015.a väärteoasjas 2315,15,008921 tehtud otsuse mõistetud lisakaristuse osas. Menetlusalune isik on oma veast aru saanud ja kahetseb. Kaebuse esitamise põhjuseks on töökoha säilimise soov, sest igakuiste kohustuste tõttu töötuks jäämine ei ole võimalik. Kaebaja töö seisneb autojuhtimises ning mõnd aega tagasi juhtunud selja trauma tõttu on ainuke võimalik. T.S palub lisakaristusena rakendada mõnda muud karistust. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Väärteoasjas koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku organismis lubatud alkoholi piirmäära ületamine. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,57 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ja tulemuseks saadi 0,52 mg/l. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul oli ka alkoholisisaldus niivõrd suur, et see ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamatuks ja menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist. Lisakaristuse määramisse puutuvalt menetleja leidis, et antud juhul on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud T.S-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on T.S-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.S sõiduki juhtimiselt 22.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Mazda 323F reg.nr XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (22.09.2015 kell 21:42), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena T.S alkoholijoove (0,64 mg/l). - Tunnistaja Anu Metsaorg ütluste kohaselt 22.09.2015 kella 21:42 paiku märkas kahtlase sõidustiiliga mootorsõidukit Mazda 323 reg nr XXX, mille peatati siniste ja punase tule märguandega kell 21:42 aadressil Mihkli Sauna 1, Lagedi alevik, Rae vald. Kontrollimisel selgus, et juht on T.S-ik XXX. Avatud aknast oli tunda alkoholi lõhna, esmane kontroll indikaatorvahendiga 0,64 mg/l alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus. Juht liikus mööda Lagedi-Aruküla-Peningi teed Mihkli sauna suunas, oli sõidukis üksi. - Menetlusalune isik T.S andis ütlusi, et sõitis poodi, juhtis sõidukit Mazda 323F reg.nr XXX ja oli eelnevalt õlle joonud. Kuna kogu elu ja töö on seotud sõiduki juhtimisega, menetlusalune isik palus jätta alles juhtimisõigus. Oma rikkumisest sai aru ja kahetseb. 2 - - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (22.09.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 22.09.2015 kell 22:29-22:33 T.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,57 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,52 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on T.S 1 kehtiv väärteokaristus (KarS § 262 järgi). Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning T.S süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik T.S juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,52 mg/l. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis avaldanud, et ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud (õlut). T.S käitumine sisaldab
224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik T.S, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati T.S-i
224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete 3 kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1122-13 p 9). T.S süü
Süü suurusele viitab asjaolu, et T.S väljahingatavas õhus oli
lg-s 2 sätestatud vahemiku üle keskmise määra alkoholisisaldus (alkoholi sisaldus 0,52 mg/l). Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on samuti määratud
Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul T.S-i süü suurust.
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui T.S-i praeguses asjas. Nii on võimalik ületada alkoholi lubatud piirmäära veel suuremas ulatuses, samuti on
lg-s 2 sätestatud tegu toime pannes võimalik ohustada, häirida või takistada liiklust või ohustada inimeste elu, tervist, vara või keskkonda (Riigikohtu lahend nr 31-1-59-15 p 13). Kohus on seisukohal, et 15.10.2015 otsus väärteoasjas nr 2315,15,008921 tuleb tühistada
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 5 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole T.S varem liiklusalaste süütegude, sh mootorsõiduki juhtimine eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus selgitab, et hoolimatu suhtumine oma teosse ei saa väljenduda ainult alkoholi tarvitamise faktis eneses. Üldteada alkoholi tarvitanud isiku enesekontroll on pärsitud, mistõttu ta tihtipeale käitub täiesti mõistmatult ja impulsiivselt, s.o. alkoholi tavapärane mõju organismile mitte hoolimatus. Hinnates isiku hoolimatu suhtumist tuleb pöörata tähelepanu tema käitumisele enne ja pärast rikkumise toimepanemisest. Käesoleval juhul T.S on saanud aru oma teo ohtlikkusest ning siiralt kahetses. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 15.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 2315,15,008921 – T.S-ile
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 5 kuuks.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot osas täpsustab kohus otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 10 kuu jooksul. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.