26.08.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 2315,15,008042 kohaselt 26.08.2015 kell 18:08 Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu-Leesi maantee (Leesikalda puhkemaja juures) liikudes Tapurla küla suunas juhtides mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr XXX F.T tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt ees sõitva juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Sellega rikkus F.
Kaebuse sisu 15.10.2015 esitas F.T kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, sest leiab, et talle määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ei ole õiglane. F.T ei ole 5 aastat ühtegi rikkumist toime pannud, töötab päästeametnikuna. Menetlusalune isik elab maal ning tal ei ole võimalik isegi tööle sõita, kui tal ei ole juhtimisõigust. F.T palub tühistada otsus nr 2315,15,008042 tema karistamises juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kuigi menetlusalune isik on varasemalt karistamata ei vastaks rahatrahv sellele ohule, mille F.T väärteo toimepanemisega kaasliiklejatele põhjustas. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas karistuse liigi ja määra valikul arvestatud asjaoluga, et F.T põhjustas oma käitumisega kõrgendatud ohu kaasliiklejatele ning tagajärjed jäid saabumata üksnes juhuse tõttu. Väärteotoimikule lisatud kriminaaltoimiku koopiatelt nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ületades olulisel määral lubatud alkoholipiirmäära ning lisaks eiras ta ka veel kohustuslikku peatumismärguannet. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud F.T kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on F.T poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusaluse isikuna F.T tunnistas rikkumist. - Tunnistaja Dmitri Lasberg ütluste kohaselt teostas ta liiklusjärelevalvet Harjumaal, Kuusalu vallas, Kuusalu-Leesi teel 26.08.2015.a ja märkas kell 18:08 vastu sõitva sõiduautot Suzuki reg.nr XXX, mis järsult pidurdas ning jätkas sõitma vingerdava sõidustiiliga Tapurla küla suunas. Sõiduki juht, kelleks osutus F.T (ik XXX), tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet. Tema kinnipidamisel kell 18:23 Hara teel juhi suust oli tunda alkoholi lõhna. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati F.T sõiduki juhtimiselt 26.08.2015, sest ta juhtis sõidukit Suzuki reg.nr XXX, kuigi oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (26.08.2015 kell 18:25), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena F.T alkoholijoove (1,030 mg/l). - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtub, et 26.08.2015 võeti F.T-lt Wismari Haiglas etanoolisisalduse proov ja uuringu läbiviimiseks võetud veres oli tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,62 miligrammi, laiendmäärusega ±0,06 mg/g. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt F.T kehtivaid kriminaalkaristusi ja väärteokaristusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning F.T süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet. F.T käitumine sisaldab LS § 234 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud 2 väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik F.T, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 234 lg 1 sätestab, et sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati F.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud karistuse alla LS § 234 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, ohustades kaasreisija ja teiste liiklejate turvalisust. Käitudes taolisel viisil F.T väljendas oma lugupidamatust korrakaitsjate suhtes, püüdes nendest põgeneda ja veel ka alkohoolijoobes. F.T käitus teadlikult, sest ta lootis, et politseisõiduk ei sõida talle järele. Tuleb märkida, et F.T on ise päästeteenistuja ehk korrakaitsja, kelle käitumine peab olema eeskujulik. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et arvestades menetlusaluse isiku seisundit ja ühiskonnaohtliku käitumist, tuleb kaebajale mõista tema teo raskusele vastav karistus. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse LS § 234 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra. Kohus on seisukohal, et karistuse määramine keskmises määras (juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) on käesoleval juhul põhjendatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 424 alusel) ja lisakaristusena oli ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. Samuti menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusalaste süütegude eest. Riigikohus on 13. detsember 2013 lahendis nr 3-1-1-122-13 sedastanud, et korduv nõuete rikkumine järeldab isiku allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks pole õiglane. Käesoleval juhul ne bis in idem põhimõte rikkumise tõttu F.T pääses karistusest KarS § 424 alusel tänu sellele, et talle oli määratud karistus just LS § 234 lg 1 alusel. Kaebaja seisukoht, et tema ei olnud 5 aasta jooksul karistatud ja elab maal ei saa olla iseseisvaks põhjuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise mitterakendamiseks. Kaebuse esitaja teadis juba enne väärteo toimepanemist, et juhtimisõigus on temale vajalik. Juhtimisõigus on riigi poolt antud õigus mootorsõidukit juhtida eeldusel, et isik täidab liikluseeskirjadest tulenevad kohustused. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama liiklusseaduse nõuetest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.09.2015 otsuse nr 2315,15,008042 – muutmata. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.