4-15-8722/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-8722 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi R.K väärteoasi LS § 201 lg 1, § 203, § 234 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 25.09.2015.a. otsus väärteoasjas 2316,15,0109064 Kaebuse esitaja R.K, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: õpilane, XXX. Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur Väärteoprotokolli number AB1452425 väärteoasjas nr 2316,15,0109064 RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 lg 1, § 132 p 1, § 133 ja § 134 kohus otsustas:
2. Jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.
3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv – 175 trahviühikut ehk 700 eurot – tuleb R.K tasuda seitsmes osas. Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb seitsme kuu jooksul iga kuu
4. kuupäevaks tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 100 eurot. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates
6. novembrist
7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. Menetluse käik ja asjaolud 1.1.PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 25.09.2015.a. otsusega väärteoasjas 2316,15,0109064 karistati R.K selle eest, et 25.08.2015.a. kell 22:47 juhtis ta Tallinnas Endla 45 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud. Juhtides mootorsõidukit, sõidutas sõitjat, kes ei kandnud sõidu ajal peas kinnirihmatud motokiivrit. Rikkus MKM 03.03.2011.a. määruse nr 19 § 6 lg
9. LS § 201 lg 1, § 203 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistati R.K KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 eurot – kokku seega rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses ehk 700 eurot. 1.
10. Harju Maakohtusse saabus R.K kaebus nimetatud otsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et R.K: 1) palub tühistada otsus LS § 234 lg 1 osas põhjusel, et ta ei ole peatumismärguannet eiranud. Ta asus vasakpoolsel sõidurajal ja otsustas sõiduki peatada nõuetekohaselt sõidutee parempoolsel äärel. Ta otsustas, et kõige ohutum on sõiduk peatada Endla 45 (vahetus läheduses) asuvas tanklas. Olles peatamismärguandest ehmunud, kaotas ta sõiduki üle kontrolli ja kukkus, kuid – kui oleks tahtnud märguannet eirata, võinuks pärast kukkumist edasi sõita; 2) väidab, et talle ei antud väärteoprotokolli koostamisel võimalust ütlusi anda, millega rikuti tema õigusi, mis tulenevad V™S § 19 lg 1 p 4; seejuures ei olnud ta teadlik vastulause esitamise õigusest 15 päeva jooksul, mistõttu jäi vastulause ja kahetsuse avaldamisega hiljaks; 3) märgib, et on püsiva sissetulekuta isik, õpilane, varem karistamata ning et ta kahetseb juhtimisõiguseta ja registreerimata sõidukiga sõitmist ja seda, et kaassõitjal puudus kiiver; 4) palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. 1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et käesolevas asjas puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks; 3) viidatakse videosalvestisele, millega on tõendatud, et mootorratta juht ei peatunud, üritanud peatuda ega vähendanud kiirust enne kui kukkus; 4) põhjendatakse valitud karistusmäära, viidates Riigikohtu praktikale, samuti selgitatakse, et isiku, kes paneb teadlikult ja tahtlikult toime neli liiklusalast väärtegu, suhtumine on sedavõrd ohtlik, et teda tulebki karistada keskmisest karmima karistusega; 5) vaieldakse vastu Kaebuses esitatud väidetele vastulause esitamisse puutuvalt, märkides, et menetlusalune isik kinnitas oma allkirjaga, et on enda õigustest teadlik.
11. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2.
12. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt: 1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud eeskätt videosalvestisega (toimikus DVD-plaadil), millest nähtub järgmist: alates salvestise
13. sekundist on nähtav punase fooritule ees peatunud mootorratas, mis asub sõiduteel kolmandas sõidureas. Alates 10.-
14. sekundist on nähtav, et mootorratta kaassõitjal puudub kiiver ja mootorrattal registreerimismärk. Salvestise 14.sekundil antakse mootorrattale politseiautost peatumismärguanne (tulenevalt LS § 38 lg 1 tähendab see, et juhil tekkis kohustus sõiduk peatada sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal). Salvestise
15. sekundil sõidab mootorratas üle esimese ja teise sõidurea paremale tankla suunas, 23.sekundil sõidab mootorratas kiirust vähendamata läbi Statoili tankla ja võtab suuna paremale. Salvestise
16. sekundil on näha, et mootorratas on külili, tõenäoliselt kukkumise tagajärjel. Politseisõiduk peatub ja edasi on nähtav mootorratta juhi kinnipidamine. Puudub põhjendatud kahtlus, et salvestis vahendab just R.K-le süüks arvatud väärteo asjaolusid. Kohtu hinnangul on videosalvestisega, aga ka tunnistaja XXXütlustega (kelle sõnul eiras juht peatumismärguannet ja jõudis põgeneda ca 100 meetrit enne kui kukkus) ümber lükatud Kaebuse esitaja väited, nagu oleks ta soovinud üksnes leida võimalikult ohutut kohta peatumiseks. Juhi kohustus peatumismärguande saamisel on reguleeritud täpselt ning juhile ei ole jäetud otsustusruumi valida temale sobiv või temale ohutuna tunduv peatumiskoht. Videosalvestisest nähtuvalt oli mootorsõiduki juhil, s.o. R.K võimalus sõiduk peatada sõidutee parempoolse ääre lähedal, samuti vahetult enne tanklasse sisenemist või sealt väljumist. Videosalvestisest ei nähtu, et R.K oleks kiirust vähendanud. Seega jätab kohus R.K kaebuse LS § 234 lg 1 puutuvas osas rahuldamata; 3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on juba viidanud juhi kohustusele, mis tuleneb LS § 38 lg
17. Seda kohustust R.K eiras ja asjas kogutud tõendite põhjal puudub kahtlus, et ta eiras peatumiskohustust tahtlikult. Väited sellest, et peatumismärguanne juhti ehmatas, on paljasõnalised. Juhile, kes sõidab registreerimata sõidukiga, omamata juhtimisõigust, sõidutades kiivrita kaassõitjat, ei saa peatumismärguanne tulla sedavõrd ootamatuna, et tema edasist ebaadekvaatset käitumist saaks käsitleda tahtluse puudumisena või tahtlikku eiramist õigustava asjaoluna. 4) Tõendamist on leidnud ja õigesti on kvalifitseeritud ka teises R.K-le süüks arvatud väärteod, mille toimepanemist ei ole R.K vaidlustanud. Nii videosalvestis, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, tunnistaja XXXütlused kui ka R.K enda poolt väärteoprotokollis kajastamist leidnud ütlused kinnitavad üheselt, et R.K on rikkunud LS §§ 90 lg 1 p 1 (Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust), 76 lg 1 (Mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid), 33 lg 11 p 4 (juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei kasuta § 30 lõike 4 kohast turvavarustust, s.o. kinnirihmatud motokiivrit), samuti MKM määruse nr 19 § 6 lg 4 (Liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalidest nähtub, et R.K pani väärteod toime tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5) Karistuse määramisel on igati korrektselt arvesse võetud süü suurust ja isiku eripreventiivse mõjutamise väljavaateid, sh varasemate karistuste puudumist. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja korrektselt lähtunud LS § 234 lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast (s.o. 100 trahviühikut) ja kohaldanud sellest madalamat karistusmäära (s.o. – võtnud arvesse menetlusaluse isiku varasema karistatuse puudumist ja teo ehk oma süü tunnistamist), samuti on sanktsiooni keskmisest määrast (milleks on 100 trahviühikut) lähtutud LS § 201 lg 1 alusel karistuse määramisel. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas süü suurus väike – detailidesse laskumata on ilma kiivrita kaassõitja sõidutamine ja sellises olukorras politseisõiduki eest ära sõitmine sedavõrd ohtlik tegu, et kohtu hinnangul ei oleks ka sanktsiooni keskmisest raskema karistuse määramine (üldpreventiivsetel kaalutlustel) olnud antud juhul põhjendamatu, seda isegi vaatamata kahetsusele ja varasema karistatuse puudumisele. Küll peab kohus karistuse kontekstis vajalikuks kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja – arvestades Kaebuse esitaja vastavasisulist taotlust ja esitatud põhjendusi – määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa. 6) Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja; 7) Kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuses esitatud etteheited V™S § 19 tulenevate õiguste õigusvastase piiramise osas on kohtu hinnangul ainetud. Väärteoprotokollist nähtub, et R.K on andnud ütlusi, tunnistanud rikkumist ja väljendanud valmisolekut saata „kahetsuskiri“. Ta on protokolli allkirjastanud, sh andnud allkirja selle kohta, et on enda õigustega tutvunud. Seega leiab kohus, et Kaebuses esitatud etteheited väärteomenetluse läbiviimise õiguspärasusele ei ole põhjendatud. 8) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel. 2.
18. Eelöeldust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse sisuliselt muutmata, märkides vaid, et antud juhul esinevad alused KarS § 66 lg 2 kohaldamiseks. Anne Rebane Kohtunik