4-16-6447/6

4-16-6447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016,Tallinn Väärteoasja number 4-16-6447 (2316,16,009020) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2, § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik J.E, ik XXX, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. J.E süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 20 (kakskümmend) tundi.
4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 20 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 09.12.
6. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.10.
7. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1468872 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.08.2016 kell 15.10 peeti Tallinnas Vasara tänaval Kopliranna ja Sirbi tänavate vahel suunaga Sirbi tänava poole sõiduk, mida juhtis J.E, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,31 +/0,05 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Oli sadamas Koplis ja paluti auto ära viia Kopli 71 maja juurde. Auto segas ja sadamatööline palus auto ära viia. Sõiduk kuulub Jaanus Soonistele, kuid ta ei viibinud Tallinnas. Sõiduki võtmed olid laevas. Teist kedagi ei olnud. Teadis, et juhtimisõigust ei ole. Teadis ka seda, et oli eelnevalt natuke õlut tarvitanud. Oli meeles, et oli varem karistatud, kuid arvas, et teeb selle lühikese otsa ära. Trahv on tasumata, sest ei ole püsivat töökohta ja piisavat sissetulekut. Arest seab raskesse olukorda, on elukaaslane ja väike laps. Kas ei saaks üldkasuliku tööga asendada, tööd ei karda. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises ja karistamist arestiga, sest trahv on tasumata, seega ei ole trahv kui karistusliik sundinud uue süüteo toimepanemisest loobuma. Kuna isik on toime pannud kaks süütegu, seega on süü keskmisest suurem. Kuna isik on süüd tunnistanud, ei saa maksimumkaristust taotleda, seetõttu taotleb karistuseks 20 ööpäeva aresti. Kuivõrd on tegemist esmakordse aresti määramisega, siis jätab menetlusaluse isiku taotluse aresti asendamiseks kohtu otsustada. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 18.08.2016, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt andmebaasist J.E kehtivaid juhilubasid ei leitud, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 12.02.2015 ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati Tallinnas Vasara tänaval Kopliranna ja Sirbi tänavate vahelisel teelõigul suunaga Sirbi tänava poole sõiduk Renault Laguna registreerimismärgiga XXXXX, mida juhtis J.E. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud J.E puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peale selle tuvastati, et menetlusalust isikut on 12.02.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, so vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega juhtis menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles üheselt teadlik keelu rikkumisest. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
8. Vastavalt LS § 201 lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu ka see asjaolu, et teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria 2 mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 18.08.2016.a kella 15.50 kuni 15.54 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0051 (taatlemistunnistuse nr TTRC-16-00046). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,33 ja 0,31 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,26 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,26 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud määra alumises määras. Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel teise väärteo, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millistest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2015 aastal juba karistatud LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 300 eurot, milline on jäetud tasumata, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmise kergema karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 3 Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale määratud rahatrahve tähtaegselt tasuma. Menetlusalune isik on eelmise trahvi jätnud tasumata ning väärteoprotokolli kantud isikuandmete kohaselt menetlusalune isik ei tööta. Ka kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et püsiv töökoht ja sissetulek tal puuduvad. Seega puuduvad menetlusalusel isikul rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalune isik taotles mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole seni arestiga karistatud, võib esimesel korral aresti kohaldades asendada selle üldkasuliku tööga. Arvestades mõistetava aresti pikkust ja üldkasuliku töö tundide suhteliselt suurt arvu peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikema ajavahemiku, tagamaks üldkasuliku töö tõrgeteta tegemise. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4