lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 eurot. V™S § 74 lg 1 p 15 alusel tuleb menetlusalusel isikul tasuda ekspertiisikulud summas 413 eurot. 14.06.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1469457 kohaselt 15.10.2015 kell 03.30-15.00 Tallinnas Linnamäe tee 49 K.E juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teiste isikute vara ning tagurdas otsa pargitud sõidukile VW, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXja Swedbank Liising AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, rikkudes
lg 1, 49 lg 1, 169 lg 4 p 4,5 ja 169 lg 5 nõudeid ning pannes sellega toime
Kaebuse sisu 29.07.2016 esitas K.E kohtule kaebuse, milles taotles väärteoasjas nr 2315,15,010361 tehtud otsuse tühistamist, Volkswageni juhi tunnistamist vastutavaks sõidukitele tekitatud vigastuste eest ja temale tekitatud kahjude ja kulude hüvitamist. Kaebaja leiab, et sõidukite vigastuste ja eritunnuste tekkimine ei olnud võimalik antud sündmuskohas ja antud situatsioonis. Kaebaja ise teostas väärteoasja materjalide analüüsi ning asus seisukohale, et sõidukite vigastused ja eritunnused ei ole tekitatud Volkswagenile Subaru liikumise tõttu, vaid on tekitatud Subarule Volkswageni liikumise tõttu. Kohtumenetlus ja kohtuotsuse põhjendused 26.09.2016 ja 12.10.2016 toimunud kohtuistungitel kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja leidis, et ekspertiisi tulemused ei kirjelda reaalset olukorda. Kaebuse esitaja ei tea, kes 15.10.2015 kasutas tema autot, aga väga suure tõenäosusega tema ise. Kaebaja leidis, et Volkswageni esimese ratta kumm ja Subaru tagumine nurk ei saanud omavahel kontakteeruda, sest see on võimalik ainult siis, kui autod on külg küljega koos. Seega ta ei tea, kuidas tema sõidukile märk „XXXX“ peale tekkis, väikese kõksakaga ei ole võimalik jätta jälge. Samuti arvas, et ei ole võimalik saada niivõrd selget jäljendit küljele, kui autod liiguvad. Kaebaja arvab, et kahjustused on tekkinud Volkswageni liikumisest, mis tagurdas nurka pidi sisse, siis keeras ratta paremale poole välja, puudutas sellega põrkeraua kohta, keeras tagasi ja sõitis minema. Tema sõiduki tagumisel stangel esinevad kraapejäljed on juba varasemast ajast, palju neid avarii tagajärjel tuli juurde, ta ei oska öelda. Kuna Subaru tagastange on tehtud plastikust, ei saa see stange teha kraapse metalli sisse. Tema autol esinenud vigastused on ka tänapäeval parandamata, sest nad ei ole sellised, mis nõuaksid parandamist. Samuti kaebaja taotles teha uurimiseksperimenti, kuna tema hinnangul ekspertiisivastus ei vasta tegelikkusele. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et K.E kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna isik on väärteo toime pannud. Kaebaja taotlus uurimiseksperimenti teostamiseks ei ole põhjendatud, kuna ei ole teada sõidukite asendid, liikumistrajektoorid, hakkavad mängima rolli asfaldi kõikumised ja autode koormused. Kohtuvälise menetleja hinnangul autode vahel kontakti toimumine on tõendatud eksperdi arvamusega ja tunnistaja XXXX ütlustega, väärtegu toimepanemine K.E poolt on täielikult tõendatud. Kohtuliku arutamise järeldused V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega 2 (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tunnistaja XXXX, kohtuvälise menetleja esindaja ja eksperdi Jaan Marmori ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 15.10.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja LÕ nr 2255 aktist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Tallinnas, Linnamäe tee 49 õuealatee parklas, kus toimus kokkupõrge seisva sõidukiga. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt Swedbank Liising AS-le kuuluv sõiduk Subaru reg.nr XXXX sõitis otsa pargitud sõidukile VW Passat ja põhjustaja lahkus sündmuskohalt. Sõiduautol Volkswagen parema esiratta koopal on värvikahjustus ja mõlk. Sõidukil Subaru on kahjustatud parempoolne tagumine nurk. Vaatluse hetkel on valge aeg, ilmastik selge. Teekate on kuiv ja korras. Sündmuskoht fotografeeritud, mõõtmisi ei teostatud. - Fotod sõiduautost Volkswagen reg.nr XXXX, millest nähtuvad sõiduki paremal esikoopal esinevad kahjustused (mõlk ja värvikahjustused). - If P&C Insurance AS 20.10.2015 päring liiklusõnnetuse kohta (XXXX) koos 09.11.2015 PPA vastusega, et kindlustuses on registreeritud juhtum 15.10.2015 Tallinnas, Linnamäe tee 49 toimunud liiklusõnnetuse kohta; politsei vastusest nähtub, et antud juhtumi kohta on alustatud väärteomenetlust nr 231515010381 ning seda ei ole lõpetatud. - Fotod sõiduautost Subaru Legacy reg.nr XXXX, millest nähtuvalt sõiduki tagumise stange parema nurga kumerusel paistavad nühkejäljed, mis on iseloomulikud kontaktile teise objektiga. Kahjustused nii sõidukil Volkswagen, kuid ka sõidukil Subaru asuvad kõrgusel 60-70 sm. Subaru taga stangel on näha „tembeldatud“ number „XXXX“. - Eesti kohtuekspertiisi instituudi 18.02.2016 ekspertiisiaktis nr XXXXtoodud eksperdiarvamus, mille kohaselt uuritavatel sõidukitel esinevate vigastuste alusel saab väita, et antud juhul toimus kontakt sõiduauto VW Passat reg.märk XXXX parempoolse külje esiosa ja sõiduauto Subaru Legacy reg.märk XXXX parempoolse taganurga vahel. Toimunud kontakti ajal sõiduauto Subaru Legacy reg.märk XXXX liikus tagurdades. Ekspertiisiakti uurimusliku osas on kirjeldatud uuritud digifotosid ja põhjalikult kirjeldatud uuringu tulemusi. - 14.06.2016 menetlusaluse isikuna K.E seletas, et jääb oma ütluste juurde, mis ta andis 14.06.2015, mil ta tunnistajana teatas, et (K.E oli tunnistajana üle kuulatud ka 09.11.2015, kuid neid ütlusi ta ei kinnitanud). - Menetlusaluse isiku K.E väärteoprotokollis nr AB1469457 märgitud ütluste kohaselt . - Menetlusaluse isiku K.E 29.06.2016 vastulause, millest nähtuvalt ta ise tegi alternatiivse ekspertiisi ja selle käigus selgus, et EKEI ekspert ei ole oma järelduste tegemisel arvestanud kõiki sellest juhtumist teada olevaid asjaolusid. Ta leidis, et kontakteerumiseks Volkswageni esirehvi küljega mõlemad sõidukid pidid paiknema peaaegu paralleelselt, „tolmutempel“ „XXXX“ võis tekkida Volkswageni juhi tegevuse tagajärjel ning XXXX skaalas (või XXXX astmik XXX madalamal astmel olev plastik ei saa jätta kriimustusjälgi metallist Volkswageni esiratta koopal. Samuti Volkswageni omanik ekslikult märkis ülekuulamisprotokolli kellaaja. Lähtudes eeltoodust K.E leidis, et enne kella 15:00 Volkswageni juht, parkides oma sõidukit kusagil mujal Linnamäe 49 hoovis (või lähiümbruses), parkis oma autot ettevaatamatult ning tekitas kontakti kõrvalseisva sõidukiga, milleks osutus Subaru, sattudes sellest paanikasse ja peale rooli keeramist algul paremale ja seejärel vasakule (millega jättis oma rehvi selge jäljendi Subaru külje tolmusele pinnale), otsustas lahkuda sündmuskohalt. Tuletades meelde iidset printsiipi, et parim kaitse on rünnak ja mäletades, et öösel jättis oma sõiduki sama Subaru lähedale ning et Subarul on vahetevahel „rohelised lehed“ peal, otsustas esitada politseile süüdistuse Subaru vastu. 3 - Karistusregistri väljavõttest nähtub, et K.E puuduvad kehtivad karistused. - Tunnistaja XXXXpoolt mobiiltelefoniga sündmuskoha tehtud fotod, millest nähtuvad sõiduki Subaru reg nr. XXXXvigastused. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja XXXXütluste kohaselt 15.10.2015 öösel kella 03:00 paiku tema parkis oma auto nii, et Volkswageni kõrvalistuja poolne külg oli Subaru tagaosaga vastakuti, jättis enda sõiduki aknale oma telefoninumbri juhtumiks, kui tekib vajadus eest ära sõita. Subaru peal oli vahtraleht. Arvab, et ei takistanud Subaru väljasõitu, kuna see sõitis välja. Hommikul kella 10:00 või 11:00 paiku märkas, et kõrvalistuja poolne külg on vigastatud ja helistas politseisse, viimane tegi vigastustest fotod. Ka tema oma mobiiltelefoniga tegi fotod, millised edastab kohtule. Paar päeva hiljem märkas hoovis sedasama Subarut ja helistas politseisse, viimane tuli kohale ja vaatas Subaru üle. Tema sõiduk on nüüd kindlustuse poolt parandatud. Kohtuistungil ekspert kinnitas, et sõidukite vahel toimus blokeeruv kontakt, millest Subaru taga stangel jäi number „XXXX“, mis on täpselt samasuguse kujuga, mis on Volkswageni esirattal. Ekspert selgitas, et sõiduk ei pea liikuma sirgjooneliselt, ta võib liikuda mööda kaart, aga ikka tekib blokeeruv kontakt. Suuremad kahjustused Subarul puuduvad, sest kokkupõrgetel plastik vajub sisse ja siis tuleb uuesti välja, milletõttu Subarul deformatsiooni ei ole, kumerused on tugevamad. See on tehniliselt absoluutselt seletatav, et stange võtab pärast kontakti uuesti esialgse kuju ja sinna ei jää mingeid jälgi. V™S § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas 15.10.2015 oli kaebuse esitaja isikuks, kes põhjustas liiklusõnnetuse ning kas ta oli liiklusõnnetusest teadlik. Kohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud otsuse 3-1-1-20-15 p-s 39, et väärteoprotokollis on vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Väärteoprotokollis on kirjeldatud K.E-le süüks arvatud süütegu: „ “. Rikkumise kirjeldus on piisavalt selge ja arusaadav, kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga protokolli kättesaamist ja pani ka märkuse juurde, et ei nõustu rikkumisega. Alates väärteoprotokolli koostamisest 14.06.2016, st süüdistuse esitamisest, oli kaebajal piisavalt aega selleks, et veenvalt põhjendada, miks ta ei ole talle süüks arvatud 15.10.2015 liiklusõnnetust põhjustanud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud 15.10.2015 sündmuse kohta tõendeid või alibit, mis oleksid kontrollitavad. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et teadis juhtunust juba 16.10.2015.a. (kui tuli kiri kindlustusest, seejärel ka politseist), st järgmisel päeval ja tal oli piisavalt aega välja selgitada, kes pereliikmetest (kui mitte tema) autot kasutas. Kohtuistungil kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid kinnitamaks asjaolu, miks ta ei saanud liiklusõnnetuses osaleda. Tema väited liiklusõnnetuses mitteosalemise kohta on paljasõnalised ja on kohtu hinnangul tingitud eesmärgist vabaneda vastutusest. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast, kui süüdistatav otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui tõendeid ei esitata või ei looda võimalust nende väidete 4 kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu lahend 3-1-185-07 p 9.1). Esitades väite vastupidiste asjaolude – ehk Volkswageni juhi poolt tema sõiduki Subaru sissesõitmise kohta, pidi K.E seda ka tõendama, selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kaebuse esitaja poolt vastulauses toodud väited, et hoopis sõiduauto Volkswagen põhjustas liiklusõnnetuse on asjakohatud, sest on vastuolus eksperdi vormis antud arvamusega ning ei põhine faktilistel asjaoludel: Volkswagen ratta rehvi on number „XXXX“, mille jäljend/peegelpilt leiti Subaru tagastange nurga kumerusel, selle tekkimise viis on eksperdiarvamusega ühemõtteliselt kindlaks tehtud ja teadaolevalt ükski auto ei liigu külg ees, st et kokkupõrge leidis aset selliselt, et Subaru liikus tagastangega vastu Volkswagen ratta külge, mitte vastupidi. Kohus suhtub kriitiliselt kaebuse esitaja väidetesse, et tunnistaja XXXXise oli süüdi kahju tekitamises ja põhjendamatult esitas kaebuse politseisse. KarS § 320 lg 1 kohaselt tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluse andmine on karistatav, XXXXoli kohtu poolt hoiatatud ja andis samasisulisi ütlusi, mida ta kohtueelse uurimise käigus andis. Segadust tekitas esialgses seletuses märgitud kellaaeg (tl 3), kuid kohtuistungil seletas XXXX, et helistaski politseisse mitu korda. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja XXXXütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused haakuvad ka ekspertiisiaktiga ning kohtuistungil eksperdi Jaan Marmor’i poolt avaldatud seisukohaga, et justnimelt mootorsõiduk Subaru Legacy reg.nr XXXX tagurdas otsa pargitud sõidukile Volkswagen reg.nr XXXX. Kohus ei nõustu kaebaja kriitikaga ekspertiisiakti ja selles sedastatud eksperdi arvamuse kohta. Ekspertiisiaktis on fikseeritud fakt, et eksperdile esitati CD-plaat fotodega ja liiklusõnnetuse materjalid. Ekspertiisiks esitati digitaalsed fotod, fotosid oli võimalik vajadusel suurendada, et võrrelda liiklusõnnetuses tekitatud vigastusi, ekspertiisi tulemust on põhjalikult motiveeritud. Ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse näol on tegemist ühe tõendiga, mida kohus hindab kogumis koos teiste tõenditega. Antud juhul toetab eksperdi arvamus tunnistaja XXXXütlusi selle kohta, et tema sõidukisse Volkswagen võis sisse sõita ainult mootorsõiduk Subaru, mille taga oli Volkswagen pargitud 15.10.2015 öösel. Toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel oli põhjustatud varaline kahju mootorsõidukitele Volkswagen ja Subaru – täpsemalt saadud vigastused on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja jäädvustatud fotodel. Seega kohtuväline menetleja jõudis õigesti järeldusele, et antud juhul on tegemist
Kohus leiab, et sündmuse asjaolusid arvestades pidi kaebaja aru saama, et põhjustas liiklusõnnetuse. Tunnistaja XXXXütlustega on tõendatud, et 15.10.2015 öösel parkimine Linnamäe tee 49 asuvas hoovis oli raskendatud, milletõttu ta parkis kahe sõiduki ette (tema tuttava sõiduauto Opel ja „vahtralehega“ Subaru ette). Hommikul kitsastes oludes manööverdav Subaru juht eksis valitud distantsiga ning tagurdas otse tema väljasõitu takistanud Volkswageni sisse ning pidi peatuma, kuna tegemist oli blokeeruva kontaktiga. Sõiduautol Subaru fikseeriti kraapejäljed ning kohus ei pea eluliselt usutavaks, et sõidukite vaheline kontakt ei olnud manööverdavale juhile märgatav, ta ju pidi peatuma. Antud juhul on kohtu arvates eluliselt usutav, et kaebaja tajus kontakti, kuna Volkswagen takistas tema väljasõitu, kuid nagu kaebuse esitaja ise märkis, ei uskunud ta, et sellise kontakti tõttu (nn. “ ) võisid tekkida mingisugused kahjustused. Kontrollimata teisel sõidukil esinenud kahjustusi, kaebaja lahkus, kuigi oleks pidanud veenduma, kas teisel autol on mingisugused vigastused või mitte. Märkimisväärne on asjaolu, et Volkswagenil asetses info omaniku telefoninumbriga, mida liiklusõnnetuse põhjustanud Subaru juht ei kasutanud. Kaebaja ütlused, et Subaru’l tekkinud vigastused on pärit varasemast ajast, ei ole tõsiselt võetavad. Subaru tagastange paremas osas olevad kraapejäljed nähtuvad politsei ja XXXX poolt tehtud fotodelt ning seega ei ole usutav, et kaebaja neid ei tuvastanud. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et keskmine mõistlik inimene on võimeline seostama enda käitumist tekkinud tagajärgedega, s.o. tema poolt juhitava sõiduki kontakteerumisega teise sõidukiga. Põhimõtteliselt oma vastulauses K.E tunnistab kontakti esinemist, kuid jääb uskuma XXXX skaalat, et plastik ei saa metalli kahjustada ja neda versiooni, et liiklusõnnetuse põhjustas Volkswagen. Samas ekspert põhjalikult ja ammendavalt 5 selgitas, kuidas täpsemalt kahjustused olid tekitatud ja kui vastupidavad võivad olla auto plastikust kumerused, mistõttu antud juhul XXXX skaalale viitamine on asjakohatu. Kohtu hinnangul on K.E-le süüksarvatavad väärteod seega tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 1 kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Tunnistaja XXXXütlustega, eksperdiarvamusega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sündmuskohal tehtud fotodega ja kohtuistungil antud eksperdi ütlustega on tõendatud, et väljasõiduks kaebaja pidi välja tagurdama ja selle tegevuse käigus sõitis sisse pargitud sõiduautole Volkswagen, tekitades viimasele kahjustused ning seega varalise kahju. Mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 5 kohaselt peab juht liiklusõnnetuse korral kui varalise kahju saaja ei ole teada, liiklusõnnetusest teatama ning tegutsema vastavalt politsei juhistele. Käesoleval juhul oli kaebajal seadusest tulenev kohustus teatada juhtunust politseile, isik seda ei teinud ning lahkus sündmuskohalt. Seega on kohtuväline menetleja kaebaja tegevuse õigesti kvalifitseerinud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub menetleja otsuses väljendatud seisukohaga selles, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi kaebaja aru saama, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Juhina peab kaebaja olema teadlik liiklusseaduses sätestatud juhi kohustustest. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja süü on tõendatud, tema poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik K.E, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 sätestatu kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebajale karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS §-s 63 lg 3 sätestatut, mille kohaselt mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, juhul kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine ettenähtud korras politseid teavitamata on kaks eraldiseisvat väärtegu. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud: isik oma tegu ei tunnista ning sellest tulenevalt ka ei kahetse. 6 Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kohtuväline menetleja K.E-le KarS § 63 lg 3 alusel
200 eurot ning
300 eurot. Kohtuväline menetleja on K.E-le määranud rahatrahvid alla sanktsioonide keskmise määra, mille suurused vastavad kaebaja süü raskusastmele ning piisavad eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes K.E süü ulatusest ning arvestades ka seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust K.E-le määratud karistust vähendada, kuna karistused on rikkumiste kaalukust arvestades juba niigi minimaalsed. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 11.07.2016 otsuse väärteoasjas nr 2315,15,010381- muutmata. V™S § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et ei esine alust menetluskulude (ekspertiisi tegemisega seotud kulude summas 413 eurot) riigi kanda jätmiseks. kohtunik / / 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.