4-15-8939/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2015 Tallinnas, kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-8939 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi O.E väärteoasi liiklusseaduse (LS) 227 lg 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 17.10.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,15,016343 Kaebuse esitaja O.E, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: XXXOÜ. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 1 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: Liivalaia
2. Jätta O.E kaebus rahuldamata.
3. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda kiirmenetluse otsuses näidatud arveldusarvele kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuslik on märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 08.detsembrist
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud 1.1.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 17.10.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,15,016343 karistati O.E selle eest, et 17.10.2015 kell 15:48 Tallinnas Pirita linnaosas Ranna tee 4, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, juhtis ta mootorsõidukit kiirusega 74 km/h (+/- 3 km/h), ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 120 eurot. 1.2.Harju Maakohtusse saabus O.E kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt võttis O.E oma rikkumise täielikult omaks ning palus trahvi vähendada (s.o. kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt tühistada) järgnevatel põhjustel: see oli tema esimene kiiruseületamine; ta on alati olnud korrektne liikleja; ta kahetseb rikkumist; tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ja 120 euro suurune trahv on tema jaoks väga (liiga) suur summa. Kaebaja märkis (puuduste kõrvaldamise raames), et on nõus kirjaliku menetlusega. 1.3.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) juhitakse tähelepanu lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ohtlikkusele ning seesuguste rikkumiste massilisusele; 3) põhjendatakse kiirmenetluses määratud karistusmäära valikut sh sellega, et isikul ei olnud kehtivaid väärteokaristusi, ta tunnistas enda süüd ja tal on 3 alaealist ülalpeetavat. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata, kuivõrd O.E-le määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne, vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele ja mõjutab isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.1.Kuigi väärteo tõendatust ei ole vaidlustatud, märgib kohus, et O.E poolt toime pandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud (rikutud on LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, väärtegu vastab LS § 227 lg 2 tunnustele) ning tõendamist leidnud (menetlusaluse isiku ütlused, milles ta selgitab kiiruseületamise asjaolusid; helija videosalvestis, millest nähtuvad kiirusemõõtmise tingimused ja kiiruseületamise asjaolud). 2.2.Kohus on seisukohal, et O.E-le ei saanud tema poolt kaebuses kajastatud asjaolud – raske majanduslik olukord, alaealiste ülalpeetavate olemasolu – tulla ootamatusena. Olles nendest asjaoludest teadlik, pidanuks ta seda hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et rikkumise toimepanemisele järgneb karistus, mis raskendab tema majanduslikku olukorda veelgi, oleks olnud tema jaoks igati välditav. Seega ei pea kohus kaebuses märgitud asjaolusid piisavaks, tühistamaks kohtuvälise menetleja otsust ja 2 tegemaks uut otsust. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja pealegi nimetatud asjaolusid juba arvesse võtnud – see nähtub nii kohtuvälise menetleja seisukohast kui ka kohaldatud karistusmäärast. 2.3.Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja O.E-le karistust määrates arvestanud O.E süü suurust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning määranud O.E-le karistuse alla sanktsiooni keskmise määra (milleks on 50 trahviühikut), võttes seejuures arvesse tõsiasja, et O.E ei ole karistusregistri andmetel varem väärteo toimepanemise eest karistatud (mis küll ei ole iseseisev karistust kergendav asjaolu, ent väärib siiski arvestamist). Samuti on kohtuväline menetleja võtnud arvesse O.E majanduslikku olukorda, määrates rahatrahvi tasumise ositi. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates O.E-le karistuseks rahatrahvi 30 päevamäära ulatuses, teinud süü suurust arvestades igati põhjendatud otsuse. Eelöeldut arvesse võttes leiab kohus, et O.E poolt 17.10.2015 kell 15:48 Tallinnas Pirita linnaosas Ranna tee 4, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h, mootorsõiduki juhtimine kiirusega 74 km/h (+/- 3 km/h), s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h, on tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja poolt O.E-le määratud karistus vastab süü suurusele ning tegu ja isikut iseloomustavatele asjaoludele. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalide põhjal on alust asuda seisukohale, et O.E pani väärteo toime ettevaatamatusest. Subjektiivne teokoosseis on täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Anne Rebane Kohtunik 3