← Eesti

4-15-10599/11

4-15-10599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10599 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku O.T (ik xxx) kaitsja Ardi Šuvalov, määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a kohtumäärus O.T kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta jätta muutmata ja esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on V™S §-st 198 tulenevalt lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. jaanuari
  9. a määrusega jäeti O.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.09.
  10. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,15,008207 läbi vaatamata. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. O.T kaebus oli määratud kuulamisele 07.01.2016 kell 11.00 Harju Maakohtu 17.12.2015 määrusega, millega kohustati istungile ilmuma kaebuse esitajat, kaebuse esitaja kaitsjat ja kohtuvälise menetleja esindajat. Kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälise menetleja esindajale tehti kohtuistungi aeg teatavaks 17.12.2015 (tl 9-13). 07.01.2016 planeeritud kohtuistungile ettenähtud ajal kaebuse esitaja, kaitsja ei ilmunud (tl 15). Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna isik, olles teadlik kohtuistungist, jättis istungile ilmumata. V™S § 42 lg 2 kohaselt ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on: 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine; 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kaebuse esitaja, olles teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest, ei ole kohut teavitanud mõjuvatest põhjustest, mis takistanuks tal kohtusse ilmuda. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik, kohus pidas seda vajalikuks juba kaebuse kuulamisele määramisel. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et põhjendatud on V™S § 126 lg 2 kohaldamine ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  11. O.T kaitsja A. Šuvalov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud kohtumäärus ja taastada kaebemenetlus maakohtus. Kaebuses leitakse, et V™S § 42 lg 1 reguleerib olukorda, kus menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, millest ta peab kohut teavitama. V™S § 42 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks mõne muu objektiivse põhjuse, miks menetlusalune isik hilines kohtuistungile 3 minutit ega teatanud sellest kohtule ette. Antud juhul oli selliseks põhjuseks liiklusummik. Üldteadaolevalt on liiklusummik objektiivne olukord, mida kohtuistungile hilinev osaline ei saa mõjutada ja ei saa prognoosida selle kulgu. Õiendist nähtub, et kell 11.10 teatas menetlusalune isik ja kaebuse esitaja O.T, et on kohtumaja saali nr. 203 juures. Õiendis ei kajastu, et O.T hilines kohtuistungile 3 minutit liiklusummiku tõttu ja 7 minutit oli äraootaval seisukohal saali nr.203 ukse taga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung lõppes kell 11.
  12. Lõppkokkuvõttes ei saanud maakohus teada, et O.T oli mitteilmumiseks põhjus, mida saaks lugeda mõjuvaks V™S § 42 lg 2 p 3 mõttes. Eeltoodu alusel palus kaitsja lugeda O.T hilinemise põhjuse mõjuvaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja seda alljärgneval põhjusel. Maakohus jättis O.T kaebuse läbi vaatamata viitega V™S § 126 lg
  14. V™S § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole V™S § 125 alusel edasi lükatud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. O.T ja tema kaitsja ei ole antud juhul eitanud seda, et nad olid teadlikud kohtuistungi toimumise ajast
  15. jaanuaril
  16. a algusega kell 11.00, kuid määruskaebuses märgitu kohaselt hilines O.T liiklusummiku tõttu 3 minutit kohtuistungile ja veel täiendavalt 7 minutit oli kohtusaali ukse taga äraootaval seisukohal. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung algas kell 11.00 ja lõppes kell 11.
  17. Seega istungi toimumise ajaks O.T kohtuistungile ei ilmunud ja samuti ei teavitanud ta kohut sellest, et tal ei õnnestu kohtuistungile õigeaegselt ilmuda või, et tal oleks mõjuv põhjus mitteilmumiseks, mistõttu maakohtul esines seaduslik alus jätta O.T kaebus läbi vaatamata. Õiendist nähtub sedagi, et isegi juhul, kui isik tõepoolest oli kohtusaali ukse taga juba kell 11.03 (millal istung just lõppes), siis kohut teavitas ta oma ilmumisest telefoni teel alles kell 11.
  18. Küsimust ei ole selles, et selleks ajaks oli kohtuistung lõppenud. Kuigi O.T küll mitte lihtsalt ei jätnud istungile ilmumata, vaid hilines selliselt, et istung oli tema istungile jõudmise ajaks juba lõppenud, siis ometi hinnates seda, kas maakohtul esines seaduslik alus jätta kaebus läbi vaatamata, tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kohtuistung kaebuse arutamiseks pidi toimuma
  19. jaanuaril
  20. a kell 11.
  21. Istungi alguseks ei olnud kaebaja istungile ilmunud ega kohut teavitanud ka ilmumise võimatusest või hilinemisest või mõjuvast põhjusest mitteilmumiseks. Seega kohtul oli küllaldane alus arvata, et kaebaja jättis istungile ilmumata ja esines alus V™S § 126 lg-st 2 tulenevalt jätta kaebus läbi vaatamata. Tulenevalt määruskaebuses toodust, mille kohaselt esines isikul mõjuv põhjus kohtuistungile õigeaegselt mitteilmumiseks – liiklusummik, vajab märkimist, et kui isik nägi, et on liiklusummik, mis võib põhjustada tema hilinemise kohtuistungile, siis oleks pidanud ta teavitama kohut sellest, et ta võib kohtuistungile hilineda, mida ta aga ei teinud. Samuti vajab märkimist, et liiklusummikut ei saa küll menetlusalune isik mõjutada ja prognoosida ka selle kulgu, kuid samas ei saa seda pidada ka selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistas isikul õigeaegselt kohtuistungile ilmumast, sest isik oleks pidanud arvestama piisava ajavaruga nii liiklemiseks kui ka istungile jõudmiseks, sest üldteada on asjaolu, et talvisel ajal, kui pidevalt sajab lund ja teeolud on halvad, tuleb võtta piisavalt aega sihtkohta jõudmiseks, sest teeolud on sageli halvad ja liiklusummikud üsna sagedased. Seega on O.T ise suhtunud kohtuistungile õigeaegsesse ilmumisse piisava hoolsuseta. V™S § 42 lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. V™S § 42 lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Käesoleval juhul nähtub, et O.T vähemalt 3, aga võttes arvesse tema teavituse aega kohtusse jõudmise kohta koguni 10 minutit hilines kohtuistungile, hilinemisest ta aga kohut ei teavitanud, täpsemalt sellest, et kutses märgitud ajal ei õnnestu tal hilinemise tõttu menetleja juurde ilmuda. V™S §-s 42 loetletud mõjuvaid põhjuseid ilmumata jäämiseks isikul ei esinenud ja ringkonnakohus ei pea hilinemist liiklusummikute tõttu selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis põhjendaks kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmist, sest liiklusummikud raskete ilmastikutingimuste tõttu on tavapärased ja piisava ajavaru võtmisel õigeks ajaks kohale jõudmise probleem siiski ületatav ja kindlasti etteaimatav, mistõttu ainuüksi liiklusummikute esinemine ei ole mõjuvaks põhjuseks, miks isik õigeaegselt istungile ei ilmunud, sest piisava ajavaruga teele asudes oleks seda olnud võimalik vältida. Vastasel juhul ei oleks talvisel perioodil raskete ilmastikutingimuste olemasolu korral võimalik kusagile õigeaegselt jõuda. Ringkonnakohtu arvates esines maakohtul käesoleval juhul alus jätta O.T kaebus läbi vaatamata, sest O.T ei ilmunud kohtuistungi alguseks asja arutamisele ning talle oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud.
  22. Eeltoodu alusel ning juhindudes V™S §-dest 42, 126 lg 2, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  23. jaanuari
  24. a määruse muutmata ja O.T kaitsja A. Šuvalovi esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.