S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 20 (kakskümmend) tundi.
S § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime
S § 81 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Seoses ebaõnnestunud tehingutega on varadest ilma jäämas, kontod on arestitud, vanemate maja müügis ja korter arestitud. On oma autot klientidele andnud, nende rikkumiste eest määratud trahvid on ise tasunud. Auto on siiani platsil, kuid ei ole raha, et seda ära viia. Dokumente samuti ei ole, need on aegunud, kuid ei ole raha et neid uuendada. Varasemad trahvid tehti ajatamisega, suuremad trahvid läksid inkassofirmale. Oli üllatuseks, et ei ole juhiluba. Sõiduk kuulub temale algusest peale, vormistas ARKis ära 20.07.2015 kui liisingu ära maksis. Sõiduk on läbinud ülevaatuse kui oli United Motorsis, samuti käis ülevaatusel samal päeval, oli paar väikest viga. Antud hetkel ülevaatust ei ole. Millal tehti viimane liikluskindlustus, ei mäleta, paar aastat tagasi. 27.-28.07.2015 tegi kuuks ajaks. Miks sõidukit registris ei ole, ei oska öelda. Sõidukit saaks müüa, sest sõiduki väärtus on suurem kui 1000 eurone nõue. Teab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata ja liikluskindlustuseta sõidukiga ei tohi liigelda. Kinnipidamisel oli ID-kaart kaasas, kuid unustas ära, ID-kaart on aegunud. Tänapäeval on kõik elektrooniline. Pass oli kodus. Kuna on elanud siin ja seal, siis juhiluba on kuskil asjade vahel. Eelmine kord 17.07.2015 peeti kinni, koostati väärteoprotokoll. Küsiti kas soovib asja arutamise juures olla ja soovitati märkida, et soovib. Otsust ei ole senini saanud, kutset ei tulnud. 17.07.2015 tuli õhtusöögilt, peeti kinni, oli väike joove. Mõne aja pärast sõitis Olerexi ja seal oli politseiauto. Siis tehti vormistamise kohta. Ütles, et just sai auto ja lasti minema. Puutuvalt
lg 2 väärteosse käis külas, jõi söögi kõrvale veini, tundis ennast mõistlikult, kuid kahjuks ei olnud kaineks saanud. Rooli läks paar tundi pärast veini joomist. Joodud kogust öelda ei oska. Kohtuvälise menetleja taotletud karistus on põhjendatud, taotleb karistuse asendamist üldkasuliku tööga, on nõus üldkasulikku tööd tegema. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises ja karistamist väärtegude kogumis arestiga 20 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ta ei ole vastu karistuse asendamisega kui menetlusalune isik nõustub tegema üldkasulikku tööd ja taotleb karistuse asendamist. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh isikusamasuse tuvastamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, koopiat sõiduki registreerimistunnistusest, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, koopiat 07.08.2015 otsusest väärteoasjas nr 2316,15,009350, Maanteeameti e-teeninduse andmeid sõiduki kohta, Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükki ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 2 Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati Tallinnas Kaera tänav 10 juures suunaga Sõle tänava poole liikunud sõiduk BMW 320i registreerimismärgiga XXX. Sõiduki juhil ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ega kehtivat juhiluba, mistõttu tuli sõidukit juhtinud isik tuvastada politseijaoskonnas. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on tema ID-kaart aegunud, pass kodus ja juhiloa asukohta ei oska öelda. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel
ja 145 lg 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus ning lõike 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada ei isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 2 ja § 88 lg 1 nõuete rikkumise, millega pani toime
Lisaks sellele ilmnes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kindlustuskaitse kontrollimisel, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus ja sõidukit ei ole liiklusregistrisse kantud. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli sõidukit kindlustatud viimane kord 2015 aasta juulis üheks kuuks. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Seega juhtides sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, pani menetlusalune isik toime LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, so liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Peale selle ilmnes menetlusaluse isiku juhitud sõiduki andmete kontrollimisel, et Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Väärteotoimikus leiduva registreerimistunnistuse koopiast nähtuvalt ei ole registreerimistunnistusele tehtud märget järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise tähtaja kohta. Seega saab Maanteeameti andmetest ja registreerimistunnistusest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki registreerimistunnistusel puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelenud United Motors ja tema tehnonõuetele vastavuse kontrollis käinud ei ole. Küll teab, et on tuvastatud pisirikked. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väited on suunatud oma süü vähendamisele ega vasta tegelikkusele. Menetlusalust isikut on samalaadse väärteo eest sama sõidukit kasutades juba korduvalt karistatud ning ta on teadlik sellest, et tehnonõuetele vastavuse kontroll on senini läbimata, kuid sellele vaatamata jätkab ta sõiduki kasutamist liikluses. Arvestades tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 2 sätestatud nõude rikkumise ja
ettenähtud väärteo, so tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. 3 Peale selle ilmnes menetlusaluse isiku juhitud sõiduki andmete kontrollimisel, et Maanteeameti ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel ei ole menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liiklusregistris registreeritud. Vastavalt
lg 1 sätetele peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ja neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Maanteeameti andmete kohaselt kantakse vaidlusalune sõiduk registrisse peale tehnoülevaatuse läbimist ja kindlustuslepingu sõlmimist. Seega järeldub sellisest märkest sõiduki kohta, et sõidukil on tehnonõuetele vastavuse kontroll tähtaegselt läbimata ja liikluskindlustuse leping sõlmimata, mis on tõendamist leidnud ka väärteoasja materjalidega. Samas nähtub
lg 82 p 1 sätetest, et Maanteeamet peatab mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud 2 aastat
Seega on vaidlusaluse sõiduki viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajast möödunud enam kui kaks aastat ja Maanteeamet on sõiduki registrikande peatanud. Sellest tulenevalt on taolise sõiduki liikluses kasutamine keelatud seni kuni sõiduk vastab kehtivatele tehnonõuetele ja läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega on tegemist kehtestatud korras registreerimata sõidukiga ning sellist sõidukit juhtides pani menetlusalune isik toime
lg 1 nõude rikkumise ja
Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Vastavalt
lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasjas leiduva kohtuvälise menetleja 07.08.2015 otsusega karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut ja
Kohtuistungil teatas menetlusalune isik, et temale ei ole otsust saadetud ja seetõttu ei olnud ta lisakaristusest teadlik. Kohus leiab, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav. Menetlusaluse isiku karistusandmed näitavad üheselt seda, et teda on ainuüksi eelmise aasta jooksul viiel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Seega on ta ka teadlik sellest, kuidas toimub väärteomenetluses otsuse vormistamine ja selle kättesaamine. Lisaks sellele antakse üldmenetluses menetlusalusele isikule kätte väärteoprotokoll, milles märgitakse kuupäev, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selline märge koos kuupäevaga näitab seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalune isik peab ise lahendile järele minema kohtuvälise menetleja juurde. Seega otsust menetlusalusele isikule ei saadeta ja ta peab ise huvi tundma lahendi vastu. Kui ta seda ei tee, on see tema riisiko ning ta peab arvestama võimalusega, et ta ei ole üheselt teadlik tehtud lahendi sisust ja võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest. Piisava huvi olemasolul saanuks menetlusalune isik lahendi kätte, kuid menetlusaluse isiku selgitustest saab järeldada, et ta ootab vaid kohtutäiturite teateid järgmiste sissenõuete kohta ega tunne ise huvi, mille alusel sissenõuded on tekkinud. Kohus leiab, et menetlusalune isik, olles teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetluste rohkusest, pidi juba eeldama seda, et temalt juhtimisõigus ära võetakse. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal
lg 1 p 1 märgitud isikuks ning ta pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Lisaks kõigele eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 10.12.2015.a kella 01.59 kuni 02.04 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0051 (taatlemistunnistuse nr TTRC-15-00171). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,54 ja 0,55 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,49 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt tarvitas ta eelnevalt söögi kõrvale alkoholi, kuid ta ei oska öelda tarvitatud alkoholi kogust ning sõidukit asus juhtima paari tunni möödudes alkoholi tarvitamisest. Selgituste kohaselt tundis ta ennast mõistlikult. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevast 4 alkoholi tarvitamisest ega saanud olla veendunud selles, et ta ei ole juhile keelatud seisundis. Menetlusaluse isiku objektiivne käitumine näitab seda, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine oli tema jaoks kõrvalise tähtsusega ning oluliseks pidas ta sõiduki juhtimist isikuna, kellel puudus juhtimisõigus ja sõidukiga, mille kasutamine liikluses on keelatud. Sellise veendumuse annab kohtule asjaolu, et menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, kuivõrd see on muutunud tema jaoks harjumuslikuks. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
S § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud
Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel viis erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millistest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2015 aasta jooksul käesolevas väärteomenetluses inkrimineerituile osalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud viiel korral, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste kergemate karistustega võrreldes 5 vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis oluliselt ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale määratud rahatrahve tähtaegselt tasuma. Menetlusalune isik on 2012 aastal määratud rahatrahvi tasunud 2015 aasta augustis nagu ka 2015 aasta veebruaris määratud trahvi. 2015 aasta juunis määratud trahv on tasutud 2015 aasta septembris ning hilisemad trahvid 960 euro ulatuses on senini tasumata. Lisaks sellele nähtub Maanteeameti andmetest, et sõidukile, mille juhtimiselt menetlusalune isik kinni peeti, on kantud käsutamise keelumärge seoses kohtutäituri menetluses olevate tasumata nõuetega. Menetlusaluse isiku enese selgituste kohaselt on tal hulgaliselt võlgnevusi, mistõttu on tema pangakonto arestitud, vanemate maja pandis ja korterit tahetakse samuti paari tuhande eurose võlgnevuse tõttu müüki panna. Lisaks sellele ei ole menetlusalusel isikul rahalisi vahendeid ka dokumentide uuendamiseks ja sõiduki politseist ära toimetamiseks. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Puutuvalt võimalusse kohaldada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, ei pea kohus võimalikuks sellist karistuse liiki kohaldada, kuivõrd menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus karistusena juba ära võetud. Kuivõrd menetlusalune isik taotles mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole seni arestiga karistatud, võib esimesel korral aresti kohaldades asendada selle üldkasuliku tööga. Arvestades menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tema suurt töist hõivatust peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikema ajavahemiku, tagamaks üldkasuliku töö tõrgeteta tegemise. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.