Obsah (4)

§ 114§ 198§ 70§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-11021 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Z.Z looduskaitseseadus

§ 114lg 4 kohaldamises käesolevas määruses toodud põhistustega.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

2. oktoobril 2015 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor väärteoprotokolli selle kohta, et Z.Z rikkus looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg-t 2 ning pani toime LKS § 71 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kättesaadav
3. novembrist
4. Nii Z.Z kui tema lepinguline esindaja allkirjastasid protokolli.
5. Keskkonnainspektsiooni
6. novembri 2015 üldmenetluse otsusega karistati Z.Z LKS § 71 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 euroga.
8. detsembril 2015 esitas Z.Z-i kaitsja Rein Vaiksaar Keskkonnainspektsiooni otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse. Kaitsja leidis, et väärteootsus oli kättesaadav alates
9. detsembrist 2015, mil kaebaja sai selle e-posti teel kätte, ning seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
10. Tartu Maakohtu
11. jaanuari 2016 määrusega jäeti Z.Z-i kaitsja kaebus läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul esitas kaitsja kaebuse pärast

§ 114lg 1 p-s 2 toodud tähtaega.

Kaitsja R. Vaiksaar soovis

1. novembri 2015 e-kirjas, et Keskkonnainspektsiooni otsus saadetaks talle epostiga. Kohtuväline menetleja saatiski
2. novembril 2015 digiallkirjastatud otsuse kaitsjale
3. novembril 2015 e-kirjaga.

§ 114

lg 1 p 2 järgi on tähtis, millal on kohtuvälise menetleja otsus menetleja juures kättesaadav, mitte see, millal menetlusosaline otsusega tutvub. Asjaolu, et kaitsja tutvus otsusega alles

1. detsembril 2015, ei muuda kaebetähtaja algust. Kuna otsus allkirjastati hiljem ega olnud seega kättesaadav väärteoprotokollis toodud kuupäeval, lähtus maakohus kuupäevast, mil otsus kaitsjale saadeti. Kuna otsus saadeti kaitsjale
2. novembril 2015, oli kaebuse esitamise viimane päev
3. detsember
4. Esitatud määruskaebus
5. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Z.Z-i kaitsja, kes palub tühistada nimetatud määrus ning vaadata läbi menetlusalue isiku kaebus Keskkonnainspektsiooni
6. novembri 2015 otsusele. Kaitsja kinnitab, et tema ja Z.Z olid teadlikud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast. Hoolimata väärteoprotokollis märgitust ei teinud menetleja lahendit
7. novembril 2015 kättesaadavaks. Seetõttu pöördus kaitsja
8. novembril e-kirja teel Keskkonnainspektsiooni ning palus saata väärteootsus e-postiga. R. Vaiksaare e-kirjale vastati
9. novembril 2015, et otsus on saadetud kooskõlastamisele ning jõuab siis, kui kooskõlastused on antud. Z.Z sai otsuse e-kirjaga
10. detsembril 2015 ja kaitsjale väärteootsust ei saadetudki. Maakohtu väide, et otsus toimetati kaitsjale
11. novembril 2015, on väär. Ringkonnakohtu järeldused 6.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates, kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. Eelnevast tuleneb, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 8.1).
2. Käesolevas väärteoasjas koostati väärteoprotokoll
3. oktoobril 2015 ning otsus
4. novembril 2015 ehk 30 päeva möödudes. Keskkonnainspektsioon on kinnitanud (lk 64), et käsikirjaliselt allkirjastatud otsus oli menetleja juures
5. novembril 2015 kättesaadav. Kaitsja sedastas (lk 79), et oli sellest kuupäevast teadlik, kuid ei läinud otsusega tutvuma. Eelnevat arvesse võttes on üheselt mõistetav, et

§ 114lg 4 kohaselt algas kaebetähtaeg 26.

novembrist 2015, mil lahend oli Keskkonnainspektsioonis kättesaadav.

1. Väärteomenetleja on otsusesse märkinud, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumisest. Asjaolu, et Z.Z ega tema kaitsja ei vaevunud väärteootsusega õigeaegselt menetleja juures tutvuma, ei nihuta kaebetähtaja algust. Kohtuväline menetleja ei ole seaduse järgi kohustatud otsust e-kirjaga saatma 2 2 või tegema e-toimikus kättesaadavaks, mistõttu ei oma need kättetoimetamise viisid kaebetähtaja alguse suhtes tähtsust. Järelikult ei ole ka oluline, mis päeval täpselt Z.Z või tema kaitsja otsuse e-kirjaga kätte said. Siiski on Keskkonnainspektsioon esitanud kohtule dokumendi (lk 64), et
2. novembril 2015 edastati digitaalne väärteootsus Z.Z-i kaitsjale.
3. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus arvamusel, et kaebetähtaeg algas
4. novembrist 2015, sest sellel päeval oli otsus

§ 114lg 4 kohaselt menetlusalusele isikule kättesaadav.

Asjaolu, et menetleja allkirjastas sama otsuse üks päev hiljem ka digitaalselt, ei oma kaebetähtaja kulgemises tähtsust.

§ 74lg 2 järgi kirjutab otsusele alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik.

Säte ei näe ette digitaalsele allkirjastamise nõuet. Varasemalt toodud põhjusel (vt p 8) ei ole kaebetähtaja kulgemise osas tähtsust ka otsuse e-kirjaga kaitsjale edastamise kuupäeval. Järelikult oli viimane päev kaebuse esitamiseks

1. detsembril
2. Nimetatud maakohtu põhistuste muutmine ei raskenda kuidagi menetlusaluse isiku olukorda, sest tema kaitsja kaebus on igal juhul esitatud mittetähtaegselt.
3. Kuigi kaitsja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, märgib kolleegium, et praeguses asjas ei ole ka KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistamiseks mõjuvat põhjust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-90-10, p 9.2). Z.Z ei ole aga välja toonud sellist objektiivset takistust, mis segas tal õigeaegselt otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvuda.
5. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 3 muudab ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse põhiosa ning asendab selles toodud argumentatsioon

§ 114lg 4 kohaldamises käesolevas määruses toodud põhistustega.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Kohtunik 3 3