1-15-8787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8787 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind Apelleerit

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.S (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta K.S-i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati K.S süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 6 kuuks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuuks alates

1. oktoobrist
3. K. Mikrjuov tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna üritas taas Tallnnas XXXX tänava R kauplusest varastada ühe pudeli viskit 11,79 euro väärtuses, kuid turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni. Seetõttu jäi vargus katse staadiumi.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.S, kes palub vangistuse asemel saata ta narkootikumide vastasele sundravile rehabilitatsioonikeskusesse. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puuduvad andmed tema narkosõltuvuse kohta. Teda on aastate jooksul korduvalt narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest väärteomenetluse korras karistatud. Tema kätel on süstlajäljed narkootiliste ainete süstimisest. Kui kohtu poolt määratavast tähtajast narkosõltuvusest vabanemiseks ei piisa, siis jääb ta rehabilitatsioonikeskusesse vabatahtlikult kauemaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Apellant palub anda talle võimalus asuda sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskuses. Sisuliselt taotleb apellant vangistuse asendamist raviga.

§ 692

lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga.

§ 692

lg 6 p 1 kohaselt tähendab vangistuse asendamine raviga narkomaanide puhul sõltuvusravi ning seda kohaldatakse isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu.

§ 692

lg 8 kohaselt peab ravi ajal süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 692

lg 9 sätestab, et kui süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele.

§ 692

lg 10 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.S tarvitab küll aeg-ajalt narkootikume, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et tal esineks narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. Kauplusest varguse toimepanemise ajal ta narkojoobes ei olnud. Viimati karistati teda narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 6. mail 2014, s.o üle aasta tagasi. Asjaolu, et isik tarvitab aeg-ajalt narkootikume, ei tähenda kohtukolleegiumi hinnangul automaatselt seda, et tal esineb narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. K.S hakkas alles kohtuistungil väitma, et ta tahtis varastada viskipudeli selleks, et see narkootikumide eest tasumiseks maha müüa. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses ja K.S enda ülekuulamist ei soovinud, siis arvestas maakohus põhjendatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nendest ütlustest ei nähtu, et ta oleks pannud varguse toime narkootiliiste ainete hankimise eesmärgil või tal esineks narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühikahäire. Seega puuduvad formaalsed eeldused K.S-ile mõistetud vangistuse asendamiseks narkomaanide sõltuvusraviga, ehkki K.S seda ise soovib. Kohtukolleegium selgitab, et lisaks formaalsetele eeldustele tuleb kaaluda alati ka ravi kohaldamise materiaalseid eeldusi. 2