4-16-7152/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 08.11.2016 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-16-7152 (2317,16,008271) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi A.H (A.H) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 07.09.2016 Liiklusjärelvalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 2317,16,

1. Kaebaja A.H isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3 ning väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120, 123 lg 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:
2. Jätta A.H kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 07.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,008271 muutmata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 07.09.2016.a otsuses näidatud arveldusarvele 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada otsusele kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioonkaebus esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 19.08.2016.a. koostatud väärteoprotokolli AB1427835 kohaselt juhtis A.H 19.08.2016.a kella 22.15 ajal Harjumaal Tallinnas Keila linnas Pargi tn 3 juures, liikudes Metsa tn suunas, korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mittteläbinud mootorsõidukit BMW 528i r/n XXXX. Menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 207 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.09.2016.a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2317,16,008271 on tõendatud, et A.H rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõudeid ning pani toime LS § 207 järgi kvalifitseeritud väärteo. A.H karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud ning A.H karistati LS § 207 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200,00 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja väitel on väärteoprotokoll koostatud valesti. Protokollis on märgitud, et ta suundus Metsa tn-le, kuid ta ei olnud liikumas sinna vaid remonditöökotta, mis asub teisel aadressil. Kaebaja selgitab, et vastavalt LS § 73 lg 5 võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikuses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kui rike, mis võib ohustada liiklust, tekib teel olles, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Samuti ei ole väärteoprotokolli koostamise hetkel kindlaks tehtud, kas sõidukil esines ohtlikke tehnilisi puudusi, mis välistaksid remondikohta sõidu omal jõul. Politseiametnikud T. Pello ja ei fikseerinud väärteoprotokollis ühtegi tehnilist puudust väidetava väärteo toimepanemise tõendamiseks. Kaebaja hinnangul tuleb karistust kergendavaks asjaoluks lugeda fakti, et tehnilise ülevaatuse läbis sõiduk esimesel võimalusel, väärteoprotokollile järgnenud tööpäeval. Maksimaalmääras karistus ei ole põhjendatud ka seetõttu, et väärtegu pole toime pandud tahtlikult vaid ettevaatamatusest. Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja vajalikuks ei pidanud. Kohtuväline menetleja A.H kaebusega ei nõustunud ning märkis, et kaebaja on asunud ennast aktiivselt kaitsma, kuid ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik kaebaja väidete paikapidavust seega sisuliselt kontrollida ja need tuleb jätta tähelepanuta. A.H on kohtueelses menetluses omakäeliselt märkinud, et tehnoülevaatuse puudumise põhjuseks oli tema teadmatus. Kaebaja väide on ümber lükatud väärteotoimikus oleva 06.05.2016 kiirmenetluse otsusega, millest nähtuvalt juhtis kaebaja 06.05.2016 kella 12.24 Keilas mootorsõidukit BMW 528I r/n XXXX ning sõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetleja märkis, et kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (RKKKo nr 3-1-1-104-05 p 6.3). Käesoleval juhul on kaebaja väited ajas muutuvad, need ei ole tõsiseltvõetavad ja on esitatud üksnes soovist vabaneda vastutusest. Kohtuvälise menetleja arvates on A.H-le mõistetud karistus kohane. Isikut on varem, korduvalt väärteokorras karistatud, isik juhtis teadlikult sõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kaebaja käitumine viitab asjaolule, et tema hoiakud on kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ning teda ei ole võimalik mõjutada kergema karistusega. Kokkuvõtvalt palus kohtuväline menetleja jätta A.H kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 07.09.2016 otsus muutmata. Kohtu seisukoht: V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kohtu hinnangul on A.H rikkumine tõendatud ning tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. Kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 07.09.2016 otsuse tühistamiseks. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A.H juhtis 19.08.2016 kella 22.15 Harjumaal Keilas Pargi tn 3 juures mootorsõidukit BMW 528I r/n XXXX, millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll (vt siinkohal kaebaja ja tunnistaja ütlused, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte). Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et kaebaja versioon on olnud ajas muutuv. Esmalt kuulati kaebaja üle 19.08.2016, menetlustoiming algas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kella 22.36 ja kestis kuni 22.
4. Vahetult peale peatamist selgitas kaebaja, et ta juhtis 19.08.2016 sõidukit BMW r/n XXXX Keilas Pargi tn-l; ta ei olnud teadlik, et sõidukil puudus tehnoülevaatus ning selle pärast peeti ta kinni“. Kohtule esitatud kaebuses on A.H väitnud viitega LS §-le 73 lg 5, et oli teel remonditöökotta. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-94-04 märkinud, et toimunu hindamisel on oluline tähtsus ka kohtualuse enese käitumine kogu menetluse vältel, sh tema poolt valitud kaitsetaktika analüüs ning selle võimalik muutus ajas. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus käsitleda A.H poolt kaebuses esitatud väiteid tõesena. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on kaebuses küll väga põhjalikult tsiteerinud LS § 73 lg 5 sisu, kuid jätnud täpsustamata, millisesse remonditöökotta oli ta teel Keila linnas 19.08.2016 õhtul (s.o reede õhtul vastu taasiseseisvumispäeva, s.o 20-ndat augustit) kella 22.15-st. Lisaks on kohtu arvates LS § 73 lg 5 sätestatu alla paigutatavad siiski üksnes olukorrad, kus esinevad mingisugused erakorralised asjaolud (vt siinkohal sätte sõnastust), s.o näiteks liigutakse sõidukiga avariijärgselt remonditöökotta, sõidukil tuvastati korralise tehnoülevaatuse käigus puudusi, mis vajavad kõrvaldamist jne. Kaebaja ei ole ühelegi erakorralisele asjaolule viidanud, veelgi enam – kaebaja selgitustes sisaldub kohtu arvates ka loogiline vastuolu: A.H sõnul oli ta teel remonditöökotta, kuid pisut hiljem, kui kaebaja viitab karistuse ebaproportsionaalsusele, märgib isik, et sõiduk läbis tehnoülevaatuse esimesel võimalusel, väärteoprotokollile järgnenud tööpäeval. Arvestades protokolli koostamise, s.o 19.08.2016 õhtul vastu riiklikku püha ja väidetava tehnoülevaatuse läbimise (kohtule arusaadavalt siis kohe esmaspäeval, s.o 22.08.2016) vahele jäävat lühikest ajavahemikku, millest üks päev langeb riiklikule pühale ning teine puhkepäevale ei ole kaebaja väide remonditöökotta sõitmisest hilisel õhtutunnil, reedesel päeval, eluliselt usutav. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks esitas kaebaja väite remonditöökotta minekust alles kohtule esitatavas kaebuses. Kaebaja heidab teda peatanud politseiametnikele ette asjaolu, et väärteoprotokollis jäeti fikseerimata, kas tema sõidukil esines ohtlikke, tehnilisi puudusi, mis välistaksid remondikohta sõidu omal jõul. Samas ei ole kaebaja oma vahetult peale peatamist antud ütlustes menetlejale kordagi selgitanud, et tema sihtkohaks oli teisel aadressil (vt kaebust) asuv remonditöökoda. Asjaolu, et kaebaja oleks nimetatud faktile viidanud, ei nähtu ka tunnistaja ütlustest. Kohtu hinnangul on ehitanud oma kaitsetaktika üles LS § 73 lg 5 sätestatule, kuid olukorras, kus kaebaja on oma versiooni toimunust diametraalselt muutnud, tema väited ei ole loogilised ning eluliselt usutavad, puudub kohtul alus käsitleda esitatut tõesena. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub sõiduk küll XXXX, kuid tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 19.08.2016 kontrollis ta sõiduki tehnilist passi (mille eeldatavasti esitas talle sõiduki juht – kaebaja), sõiduki eelmine ülevaatus kehtis novembrini
5. Seega oli kaebajal võimalus enne sõitma hakkamist veenduda, kas sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus või mitte. Väärteoasja toimikus oleva 07.05.2016 kiirmenetluse otsuse valguses ei ole usutav kaebaja 19.08.2016 selgitus selles, et ta ei olnud tehnoülevaatuse puudumisest teadlik. Eeltoodu tõttu jagab kohus menetleja seisukohta selles, et tegemist on tahtliku teoga. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. V™S § 123 lg 2 sätestatud kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses hõlmab ka kohtuvälise menetleja otsuse alusel isikule mõistetavat karistust. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. A.H-le on menetleja otsuse alusel määratud LS § 207 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200,00 eurot, mis on maksimaalmäär. Kohtuväline menetleja on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud A.H karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise. A.H karistati LS § 207 järgi 06.05.2016 kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses. Väärteotoimikule lisatud otsusest nähtuvalt juhtis A.H 06.05.2016 sama sõiduautot, mille roolis ta peeti kinni ka käesoleva väärteoasja raames; mõlemal korral oli sõidukil läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Seega eelnevalt määratud rahatrahv A.H-le positiivset mõju ei avaldanud. Korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll tagab seda, et liikluses osalevad sõidukid oleksid tehniliselt korras, kontrolli läbimata sõiduki puhul ei ole täit kindlust, et sõidukiga on ohutu liigelda. Asjaolu, et liikluses osalevad sõidukid oleks tehniliselt korras, tagab liiklusturvalisust. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt kehtis kaebaja juhitud sõidukil ülevaatus novembrini 2015, kaebaja ütluste kohaselt läbis sõiduk ülevaatuse alles augustis
6. Tegemist on märkimisväärse ajavahemikuga. Lisaks pidi kaebaja 19.08.2016 olema ülevaatuse puudumisest teadlik (isikul oli sõiduki tehniline pass, samuti on mõistlik eeldada, et enne rooli asumist tuntakse ka sõbra autot kasutades huvi ülevaatuse läbimise fakti kohta olukorras, kus isik on eelnevalt sama sõidukit juhtides saanud rahatrahvi LS § 207 alusel). Arvestades eeltoodut ei ole kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamine põhjendatud. Kohus leiab, et A.H kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ja kohtuvälise menetleja 07.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2317,16,008271 tuleb jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 07.09.2016.a otsuses näidatud arveldusarvele 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/