Obsah (4)

§ 202§ 201§ 90§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-4734 (2440,16,002852 ja 2440,16,002891) Kohtunik Inna Kirsip

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles N.I tunnistati süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot Xxx Xxx

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Xxx Xxx tunnistati süüdi

§ 201

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot Menetlusalused isikud N.I, isikukood xxx, xxx Xxx Xxx, isikukood xxxx Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri esindaja vaneväärteomenetleja Meelis Kaev Kaitsja Xxx Xxxi ja N.I kaitsja kokkuleppel Marko Tiirik RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta N.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxx 18.05.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,002852 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber

1. 1 Jätta Xxx Xxxi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 18.05.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,002891 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 100 (sada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber
2. Menetluskulu, valitud kaitsja tasu summas 500 eurot, jätta N.I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 07.09.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 28.09.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 29.10.2016) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. KAEBUSTE SISU JA MENETLUSE KÄIK 29.04.2016 koostas patrullpolitseinik Sergei Xxxov väärteoprotokolli AB1464070 menetlusaluse isiku N.I suhtes selle fakti kohta, et xxx lubas menetlusalune isik mootorsõiduki xxx omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku Xxx Xxxi. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 2 nõudeid (I kd, tl 8).

18.05.2016 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas nr 2440,16,002852, milles N.I tunnistati süüdi

§ 202lg 1 järgi ja juhindudes Kar

S § 56 lg 1, karistati teda rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot (I kd, tl 4-5) 13.06.2016 esitas N.I kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas väärteo karistuse määramise otsuse täies ulatuses ja leidis, et väärteomenetlus nr 2440,16,002852 kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ei ole lubanud xxx mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta isikut Xxx Xxxi. Nimetatu on tõendatud videoregistraatori salvestusega, mille kaebaja on lisanud kaebusele. Kaebaja väitel on videosalvestus antud juhul kõige usaldusväärsem tõend, kuna sellest on otseselt näha, et sõiduk ei liikunud. Samuti on sellel registreeritud sündmuskoha kuupäev, kellaaeg ja politseipatrulli kohalesõit. Xxx Xxx istus seisva auto juhiistmel eesmärgiga tutvuda auto juhtimisvõtetega. Seisvas autos juhiistmel istumine sõiduki omaniku nõusolekul ei ole kvalifitseeritav

§ 90lg 2 rikkumisena (I kd, tl 1-2).

29.04.2016 koostas patrullpolitseinik Rxxx Sxxxk väärteoprotokolli AB14616149 menetlusaluse isiku Xxx Xxxi suhtes fakti kohta, et xxx tänaval juhtis menetlusalune isik mootorsõiduki xxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90lg 1 p 1 nõudeid (II kd, tl 8).

2 18.05.2016 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx otsuse väärteoasjas nr 2440,16,002891, milles Xxx Xxx tunnistati süüdi

§ 201 lg 1 järgi ja juhindudes Kar

S § 56 lg 1, karistati teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot (II kd, tl 4). 13.06.2016 esitas Xxx Xxxi kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas väärteo karistuse määramise otsuse täies ulatuses ja leidis, et väärteomenetlus nr 2440,16,002891 kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ei ole juhtinud xx mootorsõidukit. Nimetatu on tõendatud videoregistraatori salvestusega, mille kaebaja on lisanud kaebusele. Kaebaja väitel on videosalvestus antud juhul kõige usaldusväärsem tõend, kuna sellest on otseselt näha, et sõiduk ei liikunud. Samuti on registreeritud sündmuskoha kuupäev, kellaaeg ja politseipatrulli kohalesõit. Xxx Xxx istus seisva auto juhiisitmel eesmärgiga tutvuda auto juhtimisvõtetega. Seisvas autos istumine ei ole kvalifitseeritav

§ 90lg 1 p 1 rikkumisena (II kd, tl 2-3).

08.08.2016 esitas kaebajate kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule taotluse ühendada väärteoasjad nr 2440,16,002852 (kohtuasi nr 4-16-4734) ja nr 2440,16,002891 (kohtuasi nr 4-16-4735) ühte menetlusse, kuna väärteoasjad on analoogsed ja mõlemas asjas on kaebaja teises asjas tunnistaja (I kd, tl 28). 10.08.2016 Viru Maakohtu määrusega ühendati väärteoasjad nr 4-16-4734 ja nr 4-16-4735 ühte menetlusse ja väärteoasjade numbriks määrati nr 4-16-4734 (I kd, tl 29-30). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäid Xxx Xxx, N.I ja nende kaitsja oma kaebuse juurde, palusid lisada materjalide juurde kaebuses märgitud videosalvestuse ning vaadata seda kohtuistungil. Kaitsja arvates on see kõige vahetum tõend kaebuses väidetu tõendamiseks. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalune isik Xxx Xxx sõidukit 29.04.2016 kell 17.54 ei juhtinud ja sõiduk ei liikunud . Kaitsja palub Xxx Xxxi ja N.I kaebused rahuldada, kohtuvälise menetleja 18.05.2016 otsused väärteoasjades nr 2440,16,002852 ja nr 2440,16,002891 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistngil, et Xxx Xxxi ja N.I kaebused ei kuulu rahuldamisele. Nimetatud teod on toime pandud ning politseiametnike poolt antud ütlused vastavad tegelikkusele. Politseiametnikud nägid xxx liikuvat sõidukit xxx, mis liikus lühiajaliselt. Kohtuväline menetleja leiab, et Xxx Xxxi ja N.I kaebused tuleb jätta rahuldamata ning otsused muutmata. Videosalvestusega ei ole süüdistus ümber lükatud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Xxx Xxxile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. N.I-le on esitatud süüdistus

§ 202

lg 1 järgi vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku poolt. 3 Kohus käsitleb esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel hinnangu faktilistele asjaoludele- milline faktiliste asjaolude kogum leiab kinnitamist tõenditega. Kohtuistungil uuriti videosalvestust, mille esitasid menetlusalused isikud ja nende kaitsja. Salvestus oli tehtud videoregistraatoriga menetlusaluste isikute sõidukis. Salvestusest nähtub, kuidas läheneb politseipatrullauto ja peatub, sellest väljuvad kaks politseinikku. Videolt on nähtav selle salvetamise alguse aeg 29.04.2016, kell 17.54 ja 56 sekundit. (I kd, tl 32). Salvestusest nähtub, et alates kl-st 17.54 ja 56 sekundit sõiduk, milles on videoregistraator, seisab. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas menetlusalune isik Xxx Xxx, et istus autos, isa selgitas talle, kuidas tuleb juhtida autoseadmeid. Isik istus rooli taga, kontrollis turvavööd ja auto ei liikunud. Nende ette sõitis politseipatrullauto, jäi seisma ja politseinikud küsisid nende dokumente, kutsusid enda autosse ja ütlesid, et nägid autot liikumas. Kus, millal või kui palju auto sõitis, Xxx Xxxile ei selgitatud. Xxx Xxx elab aadressil xxx ja kodune aadress asub sündmuskohast umbes

1. kilomeetri kaugusel. Xxx Xxx selgitas, et nendega koos oli ema, kelle nad viisid Vironia kauplusesse ja sõitsid seejärel linnast välja, et mitte segada teisi juhte, kuna xxx oli palju teisi sõidukeid ja nende autol oli vaja tulesid kontrollida. xxx kaubanduskeskuse juurest sündmuskohani võis teepikkuseks olla umbes 1 kilomeeter ja roolis oli isa N.I. Sündmuskohal seista jõudsid nad umbes 5-10 minutit ja siis sõitis nende juurde politseipatrull. Seisuajal selgitas isa, kuidas sõidukil käike vahetada ja Xxx Xxx proovis seda ka ise teha. Täpselt ei mäleta, kas seismise ajal auto mootor töötas või mitte. Seisukohale sõitis isa ja siis mootor töötas. Seejärel vahetasid nad isa Oleg Xxxiga kohad ja auto seisis käsipiduriga. Lisaks käikude vahetamisele proovis Xxx Xxx sisse lülitada ka auto kojamehi, kuid seoses politsei tulekuga rohkem midagi proovida ei jõudnudki (I kd, tl 35-36). Kohtuistungil antud ütlustes selgitas menetlusalune isik N.I, et viibis 29.04.2016 abikaasaga xxx keskuses. Kuna abikaasal läks kauplustes aega, otsustasid nad pojaga sõita kaubanduskeskusest veidi eemale, et seletada pojale autot, kuna poeg soovis hakata õppima sõiduki juhtimist autokoolis. Menetlusaslused isi kud sõitsid Vironia keskusest umbes 500 m eemale, kus asub ühe tuttava garaaž, keda N.I lootis ühtlasi kohata. xxx teeni oli umbes 200 meetrit, oli tipptund ja kuna poeg pole kunagi autot juhtinud ei oleks N.I mitte ühelgi juhul lubanud Xxx Xxxil teepeale välja sõita. Intsidendi juhtumise ajal ei käinud Xxx Xxx veel autokoolis. Nad seisid sündmuskohal paigal ja Xxx Xxx proovis käike vahetada. Käikude proovimise ajal auto mootor ei töötanud , auto ei liikunud, kuna seisis käsipiduril. N.I ainult näitas, kuidas autot käivitada. Politsei saabudes istus N.I politseiautosse ja palus näidata videosalvestust. Politseinikud ei vastanud midagi ja palusid N.I oodata oma autos ning seejärel kutsusid poja Xxx Xxxi politseiautosse. N.I selgitas, et tema autos olev videregistraator töötab ainult siis, kui auto süüde on sisse lülitatud. Millal süüte sisse lülitas, ei oska öelda. Registraatori salvestus ei säili, kui järgmine peale salvestatakse. Videolõiku salvestuse varasemast ajast esitada ei ole. xxx sündmuskohale sõidu kohta ei pidanud vajalikuks videosalvestust säilitada. Sündmuskohale sõitis xxx, läbi garaažide, et vaadata, kas seal on tema tuttav. Politseinikud oma videosalvestust ei näidanud (I kd, tl 36). Kohtuistungil antud ütlustes selgitas tunnistaja xxxx et nägi kõne all olevat autot seismas ja see ei liikunud kuni politseipatrulli tulekuni. Sündmus jäi hästi meelde, kuna politsei tuli kohale ja peatus just seisva auto juures. Oleg ja Xxx Xxx on endised naabrid, seetõttu on tunnistajale tuttavad. Tunnistaja teadis, et N.I on sellist värvi auto, kuid ei teadnud, et see, mis seal seisis, just tema auto on. Tunnistaja arvates ei väljunud keegi seisvast autost, kuid kindlalt väita ei saa. Ixxx N.G ei oska täpselt öelda, kui kaua ta oma töökohal seisnud oli, võib -olla pool tun di või tund. Menetlusaluste isikute auto tuli garaažide poolt. Varem seda sõidukit tee peal liikumas ei näinud, kuna autosid sõitis palju ja kõigele ei pööra tähelepanu. See auto jäi silma sellega, et seisis ja 4 politseiauto tuli nende juurde. Kui Xxxide auto jäi seisma, ei pööranud tunnistaja sellele tähelepanu ega oska seetõttu öelda, kas seisma jäämise hetkest keegi autost välja liikus või mitte. Tähelepanu pööras alles siis, kui politseiauto kohale jõudis. IxxxN.G istus oma tööautos juhi kohal, auto mootor ei töötanud, auto paiknes xxx ristmikul, Xxxide autost umbes 50-70 meetri kaugusel. Tunnistaja ei oska öelda, kui palju aega möödus kõne all oleva auto seismajäämisest politseipatrulli saabumiseni. Samuti ei oska tunnistaja öelda, kas autos istujad võisid kohti vahetada või mitte, kuna nägi seda autot küljeaknast teatud nurga all (I kd, tl 36-37). Kohtuistungil antud ütlustes selgitas tunnistaja Txxx Nxxx, et oli 29.04.2016 koos NxxxGxxx patrullteenistuses. Liikudes xxxja valgusfooride poole, veidi peale spordihoonest möödumist, xxx tänaval liikumas mootorsõidukit, mis liikus 1-3 meetrit, peatus, lülitas mõne sekundi pärast tuled välja ja jäi kohapeale seisma. Kuna sõiduk, märgates politseipatrulli, lüitas tuled välja, äratas see kahtlust. Kui oleks olnud tegemist seisva sõidukiga, millel tuled ei põle, oleks politseipatrull ilmselt autost mööda sõitnud. Peatumise ja auto juurde sõitmise põhjuseks oli juhi kahtlane käitumine. Kui pikk oli vahemaa autot märgates, tunnistaja ei oska öelda. Politseipatrull sõitis lähemale, lülitas sise sinised ja punased vilkurid ja andis peatumismärguande, jälgides pidevalt kõne all olevat autot. Kui palju kahtlase sõiduki juurde sõitmine aega võttis, tunnistaja ei oska öelda. Politseinikud väljusid autost ja tutvustasid ennast ning selgitasid olukorda. Juhi kohal istus autos Xxx Xxx, juhi kõrvalistmel N.I. Pärast vestlust politseiautos kutsusti kohale teine politseiekipaaž, kes viis läbi menetluse. Xxx Xxxil puudus juhtimisõigus, N.I oli kõne all oleva sõiduki omanik. Tunnistaja ei mäleta, et politseiautos oleks olnud videokaamera, kuna autod pidevalt vahetuvad. Võimalusel peaks videokaamera olema sisse lülitatud. Kui politseiautos oleks olnud videokaamera, näitaks see üldjuhul otse. Seda saaks ka kõrvale keerata, kuid mitte väga palju. Kui antud olukorras oleks videokaamera olnud tavaliselt paigaldatud, poleks menetlusaluste isikute sõiduki liikumine tunnistaja arvates sinna peale jäänud. Xxx ja N.I kutsuti politseiautosse. Isikul, kes istus juhi kohal, puudus isikut tõendav dokument. Tunnistaja tegeles suurema osa ajast isikute tuvastamisega ning seetõttu ei oska öelda, kas keegi selgitas, et menetlusaluste isikute autos on videoregistraator. Videoregistraatori osas oskab täpsemini vastata paarimees. Punased vilkurid pani politsei tööle selleks, et kahtlust tekitanud auto ei liiguks rohkem. Intsidendi aeg on fikseeritud protokollis ja see juhtus 17.54 paiku. Menetlusaluste isikute poolt esitatud videosalvestuse osas selgitas Txxx Nxx, et see oleks võinud olla 1 minut pikem, siis oleks see arusaadavam. Tunnistajale oli kohtuistungil tutvumiseks esitatud videosalvestus ja selle alusel esitati küsimusi. Tunnistaja arvates on videosalvestis tehtud sellest hetkest kui auto juba seisis. Kui videolõik oleks salvestatud 1 minut varem, oleks näha politsei saabumisele eelnev aeg (I kd, tl 37-38). Kohtuistungil antud ütlustes selgitas tunnistaja Nxxx Gxxx, et oli 29.04.2016 patrullteenistuses koos Txxxs Nxxa ning nad teostasid liiklusjärelevalvet xxx Sõideti koos teiste sõidukitega xxx asuva spordihoone juurest Jõhvi suunas ning märgati xxx tänava garaažide juures liikuvat sõidukit, mis jäi seisma ja millel tuled kustusid. Politsei liikus koheselt sõiduki juurde ja tunnistaja säilitas kogu aja visuaalse kontakti roolis olnud isikuga. Nxxx Gxxmärkas kahtlast sõidukit siis, kui selleni oli umbes 20-25 meetrit. Tunnistaja äranägemise järgi ja kogemusele tuginedes võis auto liikuda 20-30 km/h. Jõudes sõid uki (milleks oli vanem xx) ette, lülitas tunnistaja sisse punase vilkuri ja parkis patrullsõiduki seisva auto ette. Politsei jaoks äratas kahtlust asjaolu, et sõiduk järsult ja sellisel kohal seisma jäi. Sõidukis oli kaks inimest, tunnistaja liikus juhi kohal istuva isiku poole, kes eelnevalt oli sõidukit ka juhtinud. Tunnistaja küsis isikut tõendavat dokumenti, selgitades, et tegemist on korrkaitseseaduse alusel ohu ennetamisega ja politsei kontrollib roolis oleva isiku juhtimisõigust. Seejärel tuli roolis olnud isik koos politseinikega patrullsõidukisse. Andmebaasi alusel tuvastati, et tegemist on alaealise Xxx Xxxiga, kellel puudub juhtimisõigus, sealhulgas piiratud juhtimisõigus. Tunnistaja küsimusele, miks isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, vastas Xxx Xxx, et tegemist ei olnud juhtimisega, vaid nad harjutasid 5 isaga käikude vahetamist ja käsipiduri peale panemist ja maha võtmist ning lisas, et sõiduk võis tema tegevuse tagajärjel liikuda. Mootorsõiduki omanik N.I väitis, et tegemist ei olnud juhtimisega ja nad harjutasid vaid kohapeal. Eeltoodud asjaoludele tuginedes kutsuti teine patrullekipaaž ja TxxNxxning Nixxx xxx üle tunnistajatena. Lisaks eelnevale selgitas tunnistaja Nixxx Goxxx, et sõiduk liikus xx esimese garaaži juurest xxx suunas, see on vähemalt 10 meetrit. Hetkel, millal politseipatrull sõidukit märkas, polnud vaateväli piiratud, xxxteel liikudes oli politseipatrull jub a xxx ristmikul. Ristmikust võis puudu olla umbes 10 meetrit. Tunnistaja üritab alati vaadata kõrvalteid ja tänavaid, kuna varemgi on olnud garaažide juures isikuid, kes on toime pannud erinevaid süütegusid. Politseiauto liikus 50 km/h nagu ette nähtud linnas. Peale spontaanset manöövrit tegi tunnistaja kiirenduse, kiirust ei oska öelda, ilmselt oli see suurem kui 50 km/h, kuna alust oli arvata, et aset leiab korrarikkumine. Politseiautos oli videokaamera, kuid antud juhtumi puhul ei jäänud see videosse. Tunnistaja oletab, et menetleja ei kasutanud kaamerat, kuna korrarikkumine ei salvestunud. Ei mäleta, et menetlusalused isikud oleksid selgitanud, et neil on autos videoregistraator. Tunnistajale oli kohtuistungil tutvumiseks esitatud videosalvestus ja selle alusel esitati küsimusi. Tunnistaja Xxx Xxxi arvates on menetluaste isikute poolt esitatud videosalvestus tehtud vahetult peale seda kui nende auto seisma jäi. Videoregistraatori kellaeg võib 1 -2 minutit erineda, politsei vormistab protokolli enda kella järgi, mis on sõidukis või telefonis. Tunnistaja juhib tähelepanu asjaolule, et eelnevat tegevust ei ole Xxx ja N.I videosalvestusel filmitud, video algab sellest hetkest kui politseisõiduk kohale jõudis. Salvestis on esitatud sellest momendist, kui sõiduk oli juba peatunud. Tunnistaja ei saa väita, et videore gistraator lülitati just sellest hetkest sisse, see võis ka varem töötada, lihtsalt varasem salvestis ei kõnele menetlusaluste isikute kasuks (I kd, tl 38-39). VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Kohus annab hinnangu tõenditele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millis tele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Esmalt hindab kohus menetlusaluste isikute poolt esitatud videregistraatori salvestust. Videosalvestusest nähtub, kuidas läheneb politseipatrullauto ja peatub, sellest väljuvad kaks politseinikku. Videolt on nähtav selle salvetamise alguse aeg 29.04.2016, kell 17.54 ja 56 sekundit. 29.04.2016 koostatud väärteoprotokollides AB1416149 ja AB1464070 on märgitud väärteo toimepanemise kellaajaks 17.54, sama kellaaeg on märgitud ka kohtuvälise meneteleja väärteo otsustes. Videosalvestusest nähtub, et video algusaeg on 17.54 ja 56 sekundit, samas teo toimepanemise ajaks on 17.54, mis tähendab, et väidetav tegu võib olla toime pandud ajavahemikus 17.54.00-17.54.55 ehk eelneva 55 sek kestel. Selle ajavahemiku kohta ei ole videosalvestust esitatud. Menetlusalune isik N.I selgitas küsimusele, et varasema aja kohta ei pidanud ta vajalikuks salvestust esitada. Arvestades menetlusaluste isikute ütlusi, et enne peatumist sõitis menetlusalune N.I sõiduautoga ja peatus ja pärast vahetati kohti, oleks kaitsepositsiooni seisukohalt mõistlik esitada just seda videolõiku, kus oleks fikseeritud menetlusaluse isiku sõiduauto peatumisele eelnev aeg ja sõiduauto liikumine. Juhul, kui menetlusalune isik soovib ennast kaitsta aktiivselt, peab ta esitama kohtule selliseid andmeid, mis on kontrollitavad. Kui kohtualune otsustab end aktiivselt kaitsta ja asub oma konkreetset tegevust 6 (Riigikohtu lahend 3-1-1-12-03, p 9.4). Antud juhul tekitas videosalvestuse esitamine kohtule kahtlusi, et kohtule on esitatud ainult see kärbitud videolõik, mis kinnitaks menetlusaluse isiku auto seismist, mitte liikumist. Esitatud videolõigul oleks kaitsetõendina kaalu, kui sündmus oleks olnud filmitud ka enne kellaaega 17.54.
2. Kohus selgitab, et videosalvestus ei näita tegevust, mis toimus enne 17.54.
3. Videolt nähtava salvestamise algushetkel 17.54 ja 56 sekundit võiski sõiduk juba kohapeal seista. Seda kinnitavad tunnistajad T. Xxx ja N. Xxx. Mõlemale oli videosalvestus kohtuistungil näidatud ja mõlemad kinnitasid kohtule, et salvestus on õige ja see videolõik näitabki just seda aega, millal menetlusaluse isiku auto jäi seisma. Videodalvestus on seega kooskõlas ka I. Xxxi ütlustega, et algul auto liikus garažiide juurest ja jäigi seisma ja selle juurde saabus politseiauto. Sealhulgas ei tõenda salvestus fakti, et peale sõiduki liikumist ja enne koha peale seisma jäämist vahetasid Xxx Xxx ja N.I autos kohti ( nagu mõlemad väitsid oma ütlustes). Menetlusaluste isikute poolt kohtade vahetamist ja kinnitanud ka kaitse poolt esitatud tunnistaja I. Xxx. Seetõttu ei saa kohus jõuda järeldusele, et videosalvestus lükab süüdistuse ümber. Vastupidi, esitatud videosalvetus on kooskõlas muude kohtuistungil uuritud tõenditega (tunnistajad T. Xxx, N. Xxx, I, Xxx ning menetlusaluste isikute ütlused, et politseiauto saabumise hetkeks oli menetlusalkuse isiku sõiduk seisma jäänud). Salvestusest ei nähtu, et sõiduk vahetult enne või täpselt kell 17.54 ja 00 sekundit seisis ja selle liikumise ajal oli roolis N.I. Arvestades eeltoodut, ei tõenda videosalvestus Xxx ja N.I ütlusi, et liikumise ajal oli roolis ainult N.I . Tunnistaja Xxx Xxxi kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et tunnistaja nägi menetlusaluste isikute autot sõitmas sündmuskohale garaažide poolt ja seejärel jäi auto seisma. Peale seismajäämist sõiduk rohkem edasi ei liikunud. Seisva auto juurde tuli politseipatrull. Tunnistaja ei pannud tähele, kas seismajäänud sõiduki juht ja kõrvalistuja võisid istekohti vahetada, kuna ei pööranud sellele kuni politsei saabumiseni tähelepanu. Seega ei anna I. Xxxi ütlused kaitse positsioonile täiendavat kaalu, sest kohtade vahetamist ei saanud tunnistaja kinnitada. Xxx Xxxi ütlused tõendavad käesolevas asjas fakti, et menetlusaluste isikute auto sõitis sündmuskohale ja jäi seal seisma, seejärel saabus sinna politseipatrull. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Seega, ei sisalda tunnistaja Xxx Xxxi ütlused käesolevas väärteoasjas uut või täiendavat informatsiooni juhtunu kohta, mistõttu kohus ei saa nende alusel olulisi järeldusi teha. Kaitse poolt esitatud tunnistaja I. Xxxi ütlused on kooskõlas tunnistajate T. Xxxi ja N. Xxxi ütlustega selles osas, et politsei saabus menetlusaluse isiku auto juurde siis, kui see jäi juba seisma. Menetlusaluste isikute Xxx Xxxi ja N.I kohtuistungil antud ütlused erinevad osaliselt teistest kriminaasjas kogutud tõenditest (Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ütlustest). Ütlused erinevad selles osas, et menetlusaluste isikute väitel ei liikunud sõiduk siis, kui selle roolis istus Xxx Xxx. Sõiduki liikumisel oli roolis N.I ja sõiduki seima jäämisel vahetasid juht ja kõrvalistuja kohad. Tõendamaks enda ütlusi on menetlusalused isikud esitanud kohtule videosalvestuse, mille osas on kohus eespool juba hinnangu andnud. Xxx ja N.I väiteid ei tõenda ka tunnistaja Xxx Xxxi ütlused. Xxx Xxxi ütlused kirjeldavad ainult fakte, mille üle vaidlus puudub. Seega ei sisalda tunnistaja ütlused informatsiooni, mis tõendaks Xxx ja N.I väiteid. Kohus on arvamusel, et videosalvestuse ja tunnistaja I. Xxxi ütlustega ei ole isikutele esitatud süüdistus ümber lükatud. Kusjuures nimetatud tõendid on kooskõlas süüdistuse poolt esitatud tõenditega, nimelt T. Xxxi ja N. Xxxi ütlistega. On selge, et isikutele esitatud süüdistuse aluseks on T. Xxxi ja N. Goloivini antud ütlused nende poolt tajutud asjaolude kohta. 7 Tunnistajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi kohtuistungil antud ütlustega loeb kohus tõendatuks järgmist: 29.04.2016 kell 17.54 juhtis Niidu tänaval mootorsõidukit alaealine Xxx Xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kõrvalistmel istus auto omanik N.I, kes on eelnevalt lubanud juhtimisõiguseta isikule sõidukit juhtida. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate T. Xxxi ja N. Xxxi ütluste usaldusväärsust ei suutnud kahjustada ka kaitse poolt esitatud videosalvestus ja tunnistaja I. Xxxi ütlused. Märgates kahtlast sõidukit, mis liikus xxx m ja jäi seejärel seisma, lülitades välja tuled, sõitis politseipatrull olukorda uurima, jälgides pidevalt kõne all olevat autot. Nii väidab ütlustes N. Xxx. Ka tunnistaja T. Xxx nägi selgelt garaažide juurest sõitvat autot, mis liikus paar meetrit ja jäi seisma. Kui Xxx Xxx ja N.I oleksid auto peatumisel istekohti vahetanud, oleks politseipatrull seda ilmselgelt märganud, kuna vahemaa ei olnud pikk, nähtavus oli hea, vaateväli polnud piiratud ning politseipatrullil säilis visuaalne kontakt sõiduki roolis olnud isikuga. Ka kaitse pool pole kordagi osutanud sellele, et politseinikest tunnistajad valetavad tahtlikult ja milline võiks olla sellise valetamise motiiv. Vaidlus selle üle puudub, et enne seisma jäämist sõiduk liikus. Vaidlus on selle üle, kes sellel ajal sõidukit juhtis. Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ütlustest teeb kohus järelduse, et tegelikult Xxx ja N.I autos kohti ei vahetanudki ja Xxx Xxx sõitis Niidu tänava esimese garaaži juurest Järveküla tee suunas vähemalt 10 meetrit sõidukiirusega umbes 20-30 km/h ja see toimus ajaliselt enne videosalvetuses näidatud ajl ehl ei ole välistatud, et kl 17.54.00-17.54.
4. Seega, juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx, kellel puudus igasugune juhtimisõigus ning kõrvalistmel istus auto omanik N.I, kes lubas mootorsõidukit juhtima isiku kellel puudus vastav juhtimisõigus. Videolõik on salvestatud 55 sek hiljem väärteopr otokollis fikseeritud kellaaja algusest, mistõttu ei tõenda see menetlusaluste isikute ütlusi. Seega tuvastatud faktilised asjaolud ei ole vastuolus isikutele esitatud süüdistustega. Juhtimisele lubamine võis toimuda alates 17.54.00 ja auto juhtimine N.G poolt võis toimuda väärteoprotokollis näidatud ajal 17.54 ehk kuni 17.54.
5. Vähetähtis pole asjaolu, et Xxx Xxx on ka ise politseile antud ütlustes maininud, et tegemist ei olnud küll juhtimisega, kuid sõiduk võis tema tegevuse tagajärjel liikuda. Xxx Xxx pole seda küll kohtuistungil antud ütlustes korranud, kuid patrullpolitseinik Xxx Xxx on kohtuistungil antud ütlustes seda maininud. Xxx Xxx pole sellele vastuväidet esitanud. See kinnitab kohtul tekkinud veendumust, et menetlkusaluste isikute ütlused on ennast õigustavad ja on antud eesmärgiga vältida vastutust väärteo eest. Arvestades eeltoodut, loeb kohus käesolevas väärteoasjas usaldusväärseteks tõenditeks tunnistajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi ütlusi ning kohtuotsuse tegemisel tugineb nendele. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, ühtivad muude tõenditega ( videosalvestus ja tunnistaja I. Xxxi ütlused) Kohtu hinnangul saavad tunnistajate ütlused olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Xxx Xxx xxx tänaval juhtis mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Xxx Xxxile heidetakse ette, et tema rikkus

§ 90

lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime

§ 201

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 8

§ 201

lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et Xxx Xxx rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud

§ 90lg 1 p 1 järgi.

Isik juhtis xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on Xxx Xxx oma teoga täitnud väärteo

§ 201lg 1 järgi objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Xxx Xxx täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi tahtlikulut. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Xxx Xxx teadis, et ta juhib sõidukit ja tal puudub juhtimisõigus. Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus N.G auto juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Seega pani Xxx Xxx käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Xxx Xxxi süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et N.I 29.04.2016 kell 17.54 xxx tänaval lubas mootorsõiduki xxx omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku. N.I-le heidetakse ette, et tema rikkus

§ 90

lg 2 sätteid ning seega pani toime

§ 202

lg 1 ettenähtud väärteo.

§ 90

lg 2 kohaselt mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.

§ 202

lg 1 kohaselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 9 Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et N.I rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud

§ 90lg 2 järgi.

Isik lubas xxx, juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku Xxx Xxxi. Seega on N.I oma teoga täitnud väärteo

§ 202lg 1 järgi objektiivse koosseisu. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.I täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi tahtlikulut. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.I oli teadlik, et ta lubas auto juhtimisele N.G, kellel puudub juhtimisõigus. Jätkates sotmist reisijana autos, mida juhtis N.G, tahtiski N.I süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine oli katkestatud politsei ilmumisega kohale. Seega pani N.I käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS

1. peatüki
2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. N.I süüd välistavaid asjaolusid KarS
3. peatüki
4. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Xxx Xxx on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 201

lg 1 ).

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul 10 KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas kohus ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud kohus KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid. Xxx Xxx juhtis mootorsõidukit sõites sellega maksimaalselt 10 m, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kohas, kus liiklus on rahulik- garaažide juurest. Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult Xxx Xxxi süüd teos keskmisest väiksemal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.31-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kohus arvestab, et alaealisele karistuse mõistmisel on rõhuasetus teistsugune- eeskätt tuleb arvestamisele alaealise toimepanija isik ( 3-1-1-43-06). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul puuduvad kriminaal- ja väärteokaristused. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Xxx Xxxile on karistuseks mõistetud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, mis on ligilähedane karistuse miinimummäärale

§ 201lg 1 (keskmine määr oleks 100 trahviühikut) alusel.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 100 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb alaealise puhul kõigepealt kaaluda mittekaristuslikke meetmete kohaldamist, sest alaealise karistamine on viimane meede. Alaealiste puhul on esmatähtis kasvatuslike meetmete kohaldamine, mitte karistamine ( 3-1-1-43-06). Sellest lähtudes asub kohus kaaluma, kas tuleks võtta tarvitusele mittekaristuslikke meetmeid, mis kaasneksid menetluse lõpetamisele. Kohus leiab, et väärteomenetlus N.G suhtes ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 või 2 alustel. Kuigi kohus nõustub, et antud konkreetses väärteoasjas on N.G süü kesmisest väiksem, ei pea kohus põhjendatuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seda põhjusel, et isiku poolt on toime pandud rikkumine, mida liikluses ei peeta kergeks. Juhtimisõiguseta juhtimine on rikkumine, mille eest on seaduseandja ette näinud karistusena nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmist kui ka aresti kohaldamist. Kuigi isiku süü on alla kesmise, on kohtu arvates kaalukas asjaolu, et alaealine menetlusalune isik ei väljendanud vähimatki kahetsust ja veelgi, asus kohtumenetluses ennast õigustama, andes kohtuistungil tõele mittevastavaid ütlusi. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kahjuks ei ole ka alaealise vanem selliseks isikuks, kes suunaks alaealist seadusekeelekale käitumisele. Alaealise vanem- isa N.I ise asus kohtuistungil ennast õigustama, ei kahetsenud tehtut. See näitab, et men etluse lõpetamine ei ole otstasrbekas, sest isik 11 ei ole teost vastavaid järeldusi teinud ja vanemalt ei ole õigeid suunitlusi saadud. Kohus leiab, et sel juhul tuleb alaealist mõjutada karistuse mõistmise kaudu. See annaks alaealisele signaali, et ta peab hoiduma süütegude toimepanemisest. N.I on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (

§ 202

lg 1 ).

§ 202lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas kohus ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud kohus KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid. N.I lubas mootorsõiduki omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku. Sellise käitumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult N.I süüd teos keskmisest väiksemal määral. Samas ei saa pidada N.I süüd ebaoluliseks, sest rooli oli tema poolt lubatud alaealine, millega N.I lõi ohu mitte ainult liikluses muudele osalejatele, vaid ka alaealise isiku tervisele, sest juhtimisõiguseta alaealise isiku käitumine rooli taga võib olla ettearvamatu ja endale ohtlik. Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul puuduvad kriminaal- ja väärteokaristused. N.I-le on karistuseks mõistetud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, mis on alla keksmise karistuse määra

§ 202lg 1 (keskmine määr oleks 50 trahviühikut) alusel.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 160 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. MENETLUSKULUD Kaitsja Marko Tiirik esitas kohtule arve väärteoasjade nr 2440,1 6,002852 ja nr 2440,16,002891 menetluskulude hüvitamiseks summas 500 eurot (I kd, tl 34). VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust KVTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kannab menetluskulusid, muuhulgas valitud kaitsja tasu, menetlusalune isik ise. Menetluskulude määramisel kriminaalmenetluse sätteid . ja väljamõistmisel kohaldatakse väärteomenetluses 12 KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Toimiku leheküljelt 34 (I kd) nähtub, et valitud kaitsja tasu on 500 eurot. Kohus leiab, et kuna isikud jäid ka kaebemenetluse tulemina süüdi, kannavad tekkinud menetluskulusid menetlusalused isikud. Kuna Xxx Xxx on alalealine ja ei oma sissetulekut, jäävad menetluskulud tema isa N.I kanda. KOHTU MEE™ED Xxx Xxxi kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M xxx Kxx 18.05.2016 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,16,002891, millega Xxx Xxx tunnistati süüdi

§ 201

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. N.I kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M xx Kxx 18.05.2016 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,16,002852, millega N.I tunnistati süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 13