S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Kuiv Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: K.R, ik: XXX, elukoht: XXXX RESOLUTSIOON 1. Jätta K.R-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 19.09.2016 otsusele nr 2302,16,012156 K.R-i karistamises LS §
S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 19.09.2016 otsus nr 2302,16,012156 K.R-i karistamises LS §
S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 31.08.2016 kell 17:56 juhtis Põdra teel suunaga Uuesalu tee poole Rae vallas Harjumaal mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus väiksem kui 0,49 mg; kiirusega 75 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 22 km/h. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 ja § 30 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Menetlusalune isik palub kohtule esitatud kaebuses läbi vaadata väärteoasjas tehtud otsus. Tunnistab täielikult oma eksimust ja on karistuse igati ära teeninud, kuid kas tõesti on vaja rakendada lausa kahte karistust ja nii suures määras? Ei ole olnud ühtegi rikkumist viimase 15 aasta jooksul. Paraku 31. august ei olnud aga kõige parem päev. Eelmisel päeval oli alkoholiga liialdanud. Kuna elab suhteliselt vanas majas ja sellel suvel selgus, et hoone on osaliselt amortiseerunud ning pole võimalik dušši ega kuivkäimlat kasutada, siis tegeleski sellel päeval lammutustöödega, et töö ja palava ilmaga pohmell välja higistada. Enne lõunat jõi ka töö käigus janu pärast poolteist pudelit õlut. Autoga sellel päeval sõita ei plaaninud. Kella kuue ajal õhtul aga helistas abikaasa, kes pidi töökaaslase küüdis koju tulema. Peale Raudalu Coop´i kaupluse juures tehtud peatust töökaaslase auto aga enam ei käivitunud. Töökaaslane jäi abi ootama, kuid tema naine palus, et ta talle järgi läheks. Tundis küll, et keha on veel nõrk, kuid kuna oli päev läbi higistanud, pea oli selge ja tegemist oli umbes 10minutilise autosõiduga mööda suhteliselt vähese liikluse ja enamalt jaolt metsavahelist teed, siis otsustas oma naist mitte hätta jätta ja ta ära tuua. Jõudes Assakult välja Uuesalu poole viiva ristmikuni, märkas ristmikule lähenevat ühte suuremat põllutöömasinat. Et mitte selle taha hiljem pikemaka ajaks jääda, tegi lühikese kiirenduse. Jõudis veel märgata keset 2 tühermaad 50-ne märki, mida seal varem pole olnud. Varem oli see märk umbes kilomeeter edasi kohas, kus algavad majad. Seda mõtet ei jõudnudki lõpuni mõelda, sest teele astus põõsaste varjust politseinik, kes oli tema kiirenduse kõrgema punkti juba ära fikseerinud. Edasiste protseduuride käigus selgus aga, et oli oma tervislikku seisundit pisut üle hinnanud. On 52-aastane ja on nüüdseks aru saanud, et kuigi pea võib olla selge, siis organism ei suuda enam nii kiiresti eelneval päeval tarvitatud alkoholi kehast välja viia. Kahjuks pole tal alkomeetrit, mille tõttu täpsema otsuse tegemine oli raskendatud. On enamuse elust tegutsenud ehitusvaldkonnas, kuid nüüd, kus vanust on juba omajagu ja noorematega konkureerimine pole just väga edukas, siis võttis kevadel ennast töötuna arvele, et uurida võimalusi ümberõppeks ja muid alternatiive. Kuid kuna suvel oli selgunud oma maja vajadus kohese kapitaalremondi järgi, siis võttis ennast sealt ajutiselt arvelt mahaseniks kui koduse ehitusega valmis saab. Sellepärast pole ta ametlikult töötu staatuses. Kuna maja olukord oli kehv ning puudusid nii dušš kui tualeti võimalus, siis olid sunnitud võtma laenu, et trasside ja muu ehituse osa saaks teostatud. Seega saab antud hetkel olla ainult üks prioriteet - see on tagada oma perele elementaarsed eluks vajalikud tingimused. Antud hetkel omab sissetulekut ainult tema abikaasa. Nende peres kasvab kooliealine laps. Peale maksude, söögi, kommunaalkulude, laenu ja muu eluks vajaliku tasumist ei ole neil puht füüsiliselt võimalik nõutud trahvisummat tasuda. Seega palub, kui vähegi võimalik, asendada määratud rahatrahv ühiskondlikult kasuliku töö või muu vastavaga. Juhtimisõiguse peatamine 5-kuuks halvaks aga kõik tema ponnistused tagada perele vähegi normaalsemad tingimused ja takistaks edaspidised aktiivsemad tööotsingud. Sellega seoses on suur palve vaadata vähegi kaastundlikuma pilguga üle ka tema juhtimisõiguse peatamise pikkus. On juhtunu põhjal teinud enda jaoks tõsised järeldused ja kahetseb siiralt olnut. Kui vähegi võimalik, ärge karistage tema perekonda tema eksimuse eest, nad ei ole seda ära teeninud. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ei vea välja trahvisumma tasumisega, kas oleks võimalik seda muuta. Puudub sissetulek, remont pooleli. Vana ametit pidada ei saa, probleemid seljaga, jalgadega. Peale remonti hakkab töö otsimisega aktiivsemalt tegelema. Abikaasa on ainuke, kellel on sissetulek. Eelmisel õhtul alkoholi ikka oli, seekord rohkem kui vaja. Tervis ei ole enam selline, organism ei tööta enam nii kiiresti kui varem. Mõistus on selge, keha ei jõua järele. Staaži on üle 20 aasta, iga päev on sõitnud, tunneb ennast. Keegi ei ole kahju kannatanud. Oli palav päev, enne lõunat jõi õlut, ei pidanud sõitma kuhugi. Kui oleks alkomeeter olnud, siis kui oleks suurem number vastu vaadanud, oleks teisiti. Kiiruse ületamine oli hetkeline. Metsade vahel, elab seal samas. Lähtub liikluses liikluskorraldusvahenditest. Liiklusmärki märkas esimest korda, päris iga päev seda teed ei sõida. Seal oligi mingi kombaini moodi masin. Ei tahtnud tema taha jääda. Liiklus koosneb kiirendamisest, aeglustamisest. Ühel pool on tühermaa, teisel pool mets. Abikaasa asukoht oli alla 10 kilomeetri kodust. On karistatud teise lõike ületamise eest Tallinnas. Kiirendas, vahetas sõidurada. Teab, et ka siis ei ole lubatud. Tasus trahvi 26.08.2016, uus rikkumine, on ikkagi inimene, kõik teevad vigu. Üks promill on ilmselt suur joove, peaks olema tajutav. Eelmisest päevast oli paha olla, ei tea kas oli joove, lihtsalt paha olla. Mõistus oli eelnevalt enam-vähem selge. Ei suuda trahvi tasuda, sissetulekut ei ole. Kui võetaks töötuna arvele, abiraha ei saaks. Tahab pigem taotleda muutmist, on nõus vangi minema. Kui ei saa, siis muidugi tahab ajatamist. Siiralt kahetseb, et see sai juhtuda. Loodab, et selliseid intsidente tulevikus ei tule. Kui vähegi võimalik, vaataks selle karistuse kuidagi üle. Ei ole endal võimalusi seda tasuda. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Tegu on toime pandud, vastab mitmele kvalifikatsiooni normile. Nii kiiruse ületamine kui alkoholi piirmäära ületamine. Selles mõttes süü on suur. Ei pea eluliselt usutavaks, et ei tajunud oma seisundit. Vastupidi, oli teadlik, et ei ole kaine. Kas liiklusmärk jäi tähele panemata? Videosalvestiselt on näha, et teised liiguvad aeglasemalt, st teised said märgist aru, pidasid kiirusest kinni. Juhid, kes rikuvad aina ohtlikumal moel, tuleb liiklusest kõrvaldada. Rahatrahv suvel oli väike, see ei mõjutanud, 3 pani toime uue väärteo. Rahatrahv ei anna karistusliigina sellist tugevat signaali, mis sisendaks muutma sisemist distsipliini. Juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik. Nende muudatuste saabumine on lisakaristuse eesmärk. Kohtuvälisel menetlejal ei ole soovi seada kedagi sellisesse olukorda, kus kaotatakse töö, sissetulek, eluase. Just sellise elulaadi muutmise kaudu kahjuks lisakaristus töötabki. Selliste rikkumiste puhul eelistab politsei suulist istungit just seetõttu, et suheldes teada saada kuidas isik kainena oma tegu näeb. Kaebuse esitaja näeb oma süüd väiksemana kui kohtuväline menetleja. Seega ei ole aru saanud tegelikest tagajärgedest. Nii kiiruse ületamised, joobes juhtimine on massilised rikkumised. Seadusandja püüab võtta meetmed nende ohjamiseks ja probleem on aktuaalne. Kümnest üheks rikkujat väidab, et tema ei ole roolijoodik, ometigi moodustab ta osa statistikast. Kuhu tõmmata joon, et isik ei olnud ohtlik iseendale, kaasliiklejatele. Karistuse eesmärk on kasvatada õiguskuulekaid juhte. Oleks imeline kui kedagi ei peaks karistama. Seni kuni nii ohtlikke otsuseid tegevad juhid Eesti teedel liiguvad, tuleb selle probleemiga tegeleda ükshaaval. Ei ole nõus põhi- või lisakaristuse vähendamisega. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. Ei ole vastu kui rahatrahvi tasumine määratakse ositi pikema tähtaja jooksul. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud kohtuistungil videosalvestust ning kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 224 lg-s 2 ja § 227 lg-s 2 ettenähtud süütegude toimepanemist. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragarahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud ja p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 31.08.2016 kell 17.56 menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 0,65 mg/l alkoholi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 31.08.2016 kell 18.32 - 18.38 4 K.R-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 (taatlemistunnistuse nr TTRC-16/00053). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,54 mg ja 0,54 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,49 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,49 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes ei ole temale süüks arvatud teo toimepanemist eitanud (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,49 mg/l, siis on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ja sellise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteoasjas leiduva videosalvestuse kohaselt mõõdeti 31.08.2016 kell 17.56 Põdra teel Rae vallas Harjumaal kiirusmõõturiga LaserCam 4 mootorsõiduki Škoda Superb registreerimismärgiga XXXXkiirust ning kiirusemõõturi lugemi kohaselt oli kiiruseks 75 km/h. Vastaval teelõigul on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu ületati suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemist ei vaidlusta ka menetlusalune isik ise. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 22 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 5 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Eelpool on kohus juba asunud seisukohale, et väärteomenetluses on järgitud V™S § 133 p 1-6 sätteid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärtegude kogumi eest määranud rahatrahvi keskmist määra ületavas määras ja lisakaristus on alla LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Nagu ülalpool juba märgitud on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,49 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline määr on LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmine määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Puutuvalt subjektiivsesse külge leiab kohus, et arvestades alkoholi kontsentratsiooni menetlusaluse isiku organismis, pidi ta olema üheselt teadlik oma juhile keelatud seisundist. Selline alkoholi kogus ei saanud jääda menetlusalusele isikule kuidagi märkamata, kuid sellest hoolimata otsustas ta sõidukit juhtima asuda. Menetlusalune isik oli teadlik nii eelmisel päeval tarvitatud alkoholist kui ka sellest tingitud halvast enesetundest, samuti väidetavalt enne lõunat sisse joodud õllest. Kui isikul on eelnenud õhtul joodud alkoholist halb enesetunne, peaks enesetunde parandamiseks jooma ohtralt vett. Kaebuse esitaja jõi aga õlut, saavutamaks uue alkoholi kontsentratsiooni organismis, parandamaks võõrutusnähtudest tulenevat enesetunnet. Seega ei saanud menetlusalune isik mitte ühelgi juhul eeldada, et ta on õlle joomise järgselt mõne tunni pärast ootamatult kaineks saanud. Ka menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h ja seda teel, kus liikluskorraldusvahendiga oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Juhul, kui isiku jaoks on sõidetav teelõik võõras, suhtub juht seda enam tähelepanelikumalt teelõigul olevasse liikluskorraldusse. Kui arvestada seda, et videlõigult nähtub üheselt, et teised samas suunas liikuvad sõidukid sõidavad aeglasemalt kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, siis pidi menetlusalune isik aru saama, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning liikluskorraldisvahendil näidatud suurim lubatud sõidukiirus on juhile kohustuslik, st ta ei tohi seda piirkiirust ületada. Juht peabki lähtma liikluskorraldusvahenditega juhile edastatavast informatsioonist, mitte liikuma kiirusega, mis parasjagu mugav tundub. Ka asjaolu, et ette sõitma võib jääda aeglasemalt liikuv suuregabariidiline sõiduk, ei ole asjaoluks, mis annaks aluse eirata kõikidele juhtidele kohustuslikke liiklusreegleid. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult ja tahtlikult. Sellistest andmetest järeldab kohus, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteod on toime pandud kavatsetusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kuna LS §
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 kui raskeimat karistust ette nägeva sätte järgi. Karistuse määramine 6 Ülalpool on kohus juba väärtegude koosseisud ja nende eest määratavad karistused välja toonud, mistõttu ei hakka neid siinkohal kordama. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine KarS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel. Hinnates K.R-i süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides samaaegselt ka suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra ning LS § 227 lg 2 sätestatud vahemikku 21 kuni 40 km/h arvestades võib asuda seisukohale, et tegemist on süüga, mis on alla keskmise. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü kahe väärteo puhul kokku on hinnatav üle keskmise suureks. Puutuvalt subjektiivsesse külge leidis kohus juba eelpool, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteod on toime pandud kavatsetusega. Kohtuistungil toodud väide, et kaebuse esitajal oli vaja sõita järele abikaasale, kes oli töökaaslase autoga jäänud tee peale, ei oma kohtu hinnangul tähtsust süü suuruse määratlemisel. Liiklusreeglid kehtivad ühte moodi igal ajahetkel ning liiklusreeglite eiramine ei ole mingil põhjusel vabandatav. Kohtu arvates menetlusaluse isiku sellisest arusaamast lähtumine näitab kaebuse esitaja suhtumist teosse ja näitab kaebuse esitajat ohtliku liiklejana, sest et isik ei adu endast tulenevat ohtu ei teistele liiklejatele ega iseendale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna süü tunnistamisega, kuid kohtu arvates ei ole süü tunnistamine karistust kergendavaks asjaoluks. Kergendava asjaoluna saab arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist, st seda, et süüdlane tuleb kohtuvälisele menetlejale või politseisse teatama süüteost, mille toimepanemisest ega toimepanijast menetlejal andmed puuduvad. Käesoleval juhul peeti menetlusalune isik kinni liiklusjärelevalve käigus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise tõttu ning sellele järgnevalt tuvastati ka teise väärteo toimepanemine. Kohtu arvates ei ole süü tunnistamisel määravat rolli kui süü olemasolu tuvastatakse mõõtevahendi näiduga. Antud juhul tuvastati süütegude koosseisutunnused mõlemal juhul vaid mõõtetulemusega, mis selliste väärtegude puhul on ka ainus süü tuvastamise viis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses ei ole kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Küll avaldas kaebuse esitaja kahetsust kohtuistungil, mida saab hinnata kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuid kohtu arvates ei saa selle kergendava asjaolu olemasolu karistust mõjutada, kuivõrd kohtuväline menetleja on otsust koostades juba arvestanud kergendava asjaoluga, mida ei oleks saanud arvestada, mõjutades aga sellega ka karistust. Muid kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7 Peale selle tuleb arvestada võimalusega, et karistusega mõjutatakse süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteotoimikus leiduva karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajat karistatud 18.05.2016 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 eurot, mis tasuti 26.08.2016 ning viis päeva hiljem pani menetlusalune isik toime menetlusesemeks olevad väärteod. Sellest saab järeldada, et suhteliselt väike rahatrahv ei mõjutanud kaebuse esitajat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning kaebuse esitaja pani vähem kui nädala möödudes eelmise trahvi tasumisest toime juba kaks väärtegu. Seega on kaebuse esitaja käitumine ajas muutunud ohtlikumaks. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt mõistetakse ka keskmise süü korral keskmist määra ületav karistus kui korduvalt süütegusid toime pannud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja süü süütegude kogumis mitte keskmine, vaid suur ning kuivõrd kaebuse esitajat on juba ühe samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, siis on eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras igati põhjendatud. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Sellises seisundis juhtimisele aga lisandus samaaegselt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine. Kohus leiab, et sellisel viisil liiklusnõudeid eirav isik on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Seda nii toimepandud tegude iseloomu kui ka tegudest nähtuva liiklusnõuetesse teadvalt üleoleva suhtumise tõttu, millistest asjaoludest viimane iseloomustab ka ilmekalt teo toimepanijat ennast ning teo toimepanija suhtumist teosse. Seega, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, lubatud sõidukiiruse ületamise määra, kergendavate asjaolude puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud põhikaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas määras täielikult põhjendatud. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud üle keskmise suurena süütegude kogumi mõttes. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika on asunud seisukohale, mille kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 keskmine määr. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et tegemist oli LS § 224 lg 2 sätestatud 8 piirmäära ületamisega, kuid juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Et menetlusalusel isikul puudub LS § 224 ettenähtud väärteo karistus näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, kuna LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud karistuses on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud nii korduv LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine, piirmäära(de) oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine, kui ka hoolimatu suhtumine oma teosse. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Sellele viitab üheselt ka asjaolu, et kaebuse esitajat oli väärteo toimepanemisele eelnevalt juba karistatud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga, mis oodatud mõju ei avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitamise põhjusteks on kaks asjaolu, st see, et kaebuse esitajal puudub hetkel püsiv sissetulek ja see, et tal on juhtimisõigus vajalik. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui isikul puudub püsiv sissetulek, ei saa see asjaolu olla põhjuseks jätta karistus üldse kohaldamata. Kuna isikul oli juba eelnev kogemus LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistuse osas, siis pidi ta eeldama ka seda, et ka järgmise väärteo eest teda karistatakse. Kui isik leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks, hoidub isik käitumast viisil, mis võiks põhjustada uute samalaadse iseloomuga rahaliste kohustuste tekkimisest. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab aga järeldada, et menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine liikluses oli teadlik ja eesmärgipärane. Seega võttis ta ka teadlikult riski, et tema käitumisele järgneb taas karistus. Kaebuses on taotletud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, kuid kaebuse esitaja ei ole viidanud sättele, mis sellist asendamist võimaldaks. Sellise taotluse esitamine näitab seda, et kaebuse esitaja ei ole isegi vaevunud huvi tundma selle vastu, milliseid karistusi kohaldatakse ja kas nende karistuste asendamine on üldse võimalik ning mis liiki karistust ja millises staadiumis on võimalik asendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei kohtuväline menetleja kohtuvälises menetluses ega ka kohus kaebemenetluses ei saa rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga. Kohus saab üldkasuliku tööga asendada vaid mõistetud aresti ning sedagi vaid juhul, kui ta sellist karistust ise kohaldab. Rahatrahvi asendamine saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui jõustunud otsusega määratud/mõistetud rahatrahv jäetakse edasikaebe tähtaja jooksul tasumata ning kohtuväline menetleja pöörab otsuse täitmisele ja saadab otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Kui otsuse täitmisele pööramise järgselt osutub rahatrahvi sissenõudmine võimatuks, teatab kohtutäitur sellest kohtuvälisele menetlejale, kes omakorda pöördub kohtu poole taotlusega asendada määratud rahatrahv üldkasuliku töö või arestiga. See eeldab aga otsuse, millega rahatrahv määrati, jõustumist. Käesoleval juhul on aga menetlusalune isik esitanud kaebuse ja kohtuvälise menetleja otsus ei ole senini jõustunud. Seega jääb kaebuses esitatud taotlus tagajärjetuks. 9 Puutuvalt kohtuvälise menetleja esindaja poolt kaebuse esitaja pika küsitluse järgselt kaebuse esitaja antud nõusolekusse määrata trahvi tasumine ositi, leiab kohus, et tegemist ei ole menetlusaluse isiku taotlusega, vaid nõustumisega, mis anti kohtuvälise menetleja esindaja korduvatele samasisulistele küsimustele. Seejuures väitis kaebuse esitaja ka korduvalt seda, et rahatrahvi tasumise tähtajal ei ole tema jaoks tähtsust, kuivõrd tal puuduvad trahvi tasumiseks rahalised vahendid. Seetõttu jätab kohus kaebuse esitaja nõusoleku rahatrahvi tasumise tähtaja ajatamisest tähelepanuta. Mis puudutab lisakaristuse määra, mille osas taotles kaebuse esitaja vaid määra vähendamist, leiab kohus, et kaebuse esitajale on lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks, st alla keskmise määra. Kohus on seisukohal, et kohaldatud lisakaristuse määr on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka isikuga ning kohtu arvates puudub alus kohaldatud lisakaristuse määra vähendamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitaja märkis, et ta on juhina liikluses osalenud igapäevaselt üle kahekümne aasta, siis on tegemist juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadva isikuga, kellele on teada ka see, et nii sõiduki juhtimisele keelatud seisundis kui ka suurimat lubatud sõidukiirust ületades võivad järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Kuigi kaebuse esitaja väidete kohaselt soovib ta kõigepealt ühele poole saada eluaseme remondiga ja alles seejärel asub aktiivsele töö otsingule, siis on tegemist kaebuse esitaja valikuga nii oma elukorralduse kui ka sissetuleku saamise suhtes, kuid kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ka võimalik töökoha kaotus iseenesest ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata KarS §le 50 lg 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (Riigikohtu otsus 3-1-1-26-10). Liikumispuude olemasolu kohta ei ole kaebuse esitaja aga tõendeid esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.