Obsah (6)

§ 209§ 74§ 218§ 56§ 200§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. detsember 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4191 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sa

§ 209

lg 2 p 1,3; § 25 lg 1,2-§ 215 lg 2 p 1,2 Marek Toode süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3; § 25 lg 1,2§ 215 lg 2 p 1,2 G.J süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3; F.E süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3 alusel lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. septembri 2012 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav G.J-i kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav G.J (ik XXX). Elukoht: XXXXX Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON
2. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot), sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist eurot), vandeadvokaadile Anu Vilt tema poolt apellatsioonimenetluses G.J-ile riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista G.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Anu Vilti poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
6. G.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ees-ja perekonnanimi 1-12-4191 kohtukulud“.
8. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
9. detsembril
10. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
11. detsembrist
12. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
13. detsembrist
14. Asjaolud ja menetluse käik
15. G.J, kes on varem varguse toime pannud isik, anti kohtu alla süüdistatuna

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. G.J grupis koos L.N-i, Marek Toode ja F.E-ga 26.11.2011 kella 18-18.30 vahel Tartu linnas Raekoja platsil 10/12 asuvas ja OÜ-le Metasar kuuluvas lokaalis Suudlevad Tudengid, omamata rahalisi vahendeid esinesid maksejõulise kliendina, millega lõid varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lokaali klienditeenindajale K.U. tellides erinevaid karastus- ja alkohoolseid jooke ja 2 pakki sigarette. Kavatsuseta tellitud asjade eest tasuda ning omamata selleks rahalisi vahendeid, jätsid ettekavatsetult arve eest tasumata, millega tekitasid OÜ-le Metasar varalist kahju 81 eurot 40 senti. 2. Tartu Maakohtu 21.09.2012 otsusega tunnistati G.J süüdi

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistes karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 04.03.2011 otsusega nr 1-10-7161 mõistetud ärakandmata karistuse, 3-aasta pikkuse vangistuse võrra, mõistes G.J-i liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata ja tühistada kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisele asumisest. Samuti mõistis kohus F.E-lt, G.J-ilt, L.N-ilt ja M. Toodelt solidaarselt välja 81 eurot ja 40 senti OÜ Metasar kasuks. 3. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi F.E, Marek Toode ja L.N, kelle osas apellatsiooni ei esitatud. 2 Esimese astme kohtu otsuse sisu 4. Maakohus jõudis uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena järeldusele, et G.J-i süü

§ 209lg 2 p 1,3 järgi on tõendatud.

4.1 M. Toode, G.J, L.N ja F.E andsid samasisulisi ütlusi selles, et nad on sõbrad. M. Toode ütluste järgi pidi maksma F.E, L.N-i ütluste järgi oli F.E ka varem välja teinud ning ta teadis, et teeb ka nüüd. G.J-i ütluste kohaselt lahkus ta enne arve maksmist. Tekkis probleem ja arvas, et see saab lahendatud. F.E ütluste kohaselt pidi üks tuttav talle töö eest raha tooma aga jäi mingil põhjusel tulemata. Big Beni arve oli 30 eurot. Big Beni esindajaga leppis ta kokku, et kui tuttav tuleb, siis viib ta raha ära. 4.2 Süüdistatavate ja tunnistaja K.U. ütlustega ning dokumentaalse tõendiga, Lõuna Prefektuuri Lõuna Juhtimiskeskuse patrullilehega on tõendatud kuriteo toimepanemise koht, aeg ja viis. 4.3 Kannatanu Metasar OÜ esindaja K. P. ja tunnistaja K. U. ütlustega ning dokumentaalse tõendiga, arve ja teenindaja märkmetega on tõendatud kuriteo toimepanemise viis ja tekitatud varalise kahju ulatus. 4.4 L.N, M. Toode, G.J ja F.E lõid tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lokaali klienditeenindajale K. U. eesmärgiga saada varalist kasu. Esitades tellimuse erinevatele karastus- ja alkohoolsetele jookidele ja kahele pakile sigarettidele esinesid nad maksejõuliste klientidena. Omamata selleks rahalisi vahendeid ei olnud neil kavatsustki tellitud asjade eest tasuda. Tellitu tarbimise järel esitas teenindaja arve, mille järel M. Toode, G.J ja F.E lahkusid arvet tasumata. Teenindaja pidas L.N-i kinni lahkumisel. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et nad olid Big-Benis koos ja sealt nad läksid koos lokaali Suudlevad Tudengid. Süüdistatavate isikud tuvastati politsei poolt Big-Beni juures pärast arve tasumata jätmist. Tunnistaja K. U. ütluste, dokumentaalsete tõenditega ja isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud kuriteo toimepannud isikud: L.N, M. Toode, G.J ja F.E. Kuigi K. U.ei tunne temale fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära M. Toodet, ei tekita see tõend kahtlusi M. Toode osalemises kuriteo toimepanemisel (tl 37-38). Kelmusega tekitasid L.N, M. Toode, G.J ja F.E OÜ-le Metasar varalist kahju 81 eurot 40 senti. 4.5 Süüdistatavate ütluste järgi ei olnud neil piisavalt raha arveid maksta. Big-Beni ja Suudlevate Tudengite lokaali arved on kriminaalasja kohtuliku arutamiseni tasumata. Kuigi süüdistatavad väidavad, et F.E pidi arved maksma, sest ta kutsus neid välja, sai kõigile süüdistatavatele BigBenis arve maksmata jäämisel teatavaks, et F.E raha ei ole. See asjaolu ja isikud tuvastati politsei kohalolekul. Kohe pärast isikute tuvastamist ja F.E lubadust raha veel samal õhtul tasuda, läksid kõik süüdistatavad koos lokaali Suudlevad Tudengid ja esitasid seal tellimuse. Kõigile oli teada, et F.E ei ole enne tellimuse esitamist raha saanud. Süüdistatavad teadsid arve tasumiseks raha puudumisest lokaalis Suudlevad Tudengid. Eeltoodud asjaoludest järelduvalt panid süüdistatavad kuriteo toime otsese tahtlusega. Neil oli otsene tahtlus nii tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel, kui ka pettuse teel vara saamiseks. Keegi süüdistatavatest ei tasunud ka seda osa, mis neil oli võimalik maksta. Kui F.E neile Big-Benis n.ö välja tegi ja võttis selle maksmata arve enda kanda, ei olnud kellelgi enam õiguslikku alust eeldada samal viisil võõra vara tarbimise jätkamist teises kohas. 4.6 Dokumentaalsed tõendid tõendavad varasemaid karistusi. Karistusregistri teatise andmetel (tl 75-83) on G.J 26.05.2011 karistatud varguse eest

§ 218lg 1 järgi.

M. Toode, G.J, L.N ja F.E panid toime kelmuse tegutsedes koos grupis. G.J-i, 3 L.N-i ja F.E kelmus on kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi kahe koosseisulise raskendava asjaolu olemasolul, sest nad tegutsesid isikutena, kes on varem toime pannud varguse. 4.7 Kohus arvestas G.J-ile karistust mõistes

§ 56sätestatut.

Vastutust raskendavad ja vastutust kergendavad asjaolud G.J-i käitumises puuduvad. G.J-i on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja väärteokorras 39 korral (tl 75 -83; 214 - 217). 04.03.2011 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-7161 (tl 84-90) karistati G.J-i

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega

§ 74alusel tingimisi 3-aastase katseajaga.

Väärteomenetluses on G.J-i karistatud varguste eest neljal korral. 21 korral on teda karistatud alkoholiseaduse alusel. Alkoholiseaduse alusel määratud karistuste hulk ja sagedus iseloomustab G.J-i eluviise.

§ 209

koosseisuga kaitstav õigushüve on vara.

§ 209lg 2 järgi karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Süüdistatavate teopanus kelmuses oli võrdne. Nende eluviisid on sarnased. Süü suurust ja eripreventiivset eesmärki arvestades on neid kõiki võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest samasugustest kuritegudest karistusega sanktsiooni alammääras. G.J pani kuriteo toime katseajal, mis talle oli kohtu poolt määratud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi vabastamisel. Seetõttu ei ole teda võimalik karistusest tingimisi vabastada ja

§ 74lg 5 alusel tuleb varasem karistus täitmisele pöörata.

G.J-ile tuleb kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristust raskeimat, 04.03.2011 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-7161 mõistetud ärakandmata karistuse, 3-aastase vangistuse võrra. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu 5. Süüdistatav G.J-i kaitsja taotleb Tartu Maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista G.J

§ 209lg 2 p-de 1,3 järgi õigeks.

5.1 Kohtulikul uurimisel pole tõendamist leidnud G.J-i tahtlus kelmuse toimepanemisel (vt ka Riigikohtu lahend 3-1-1-28-12). G.J on nii uurimisel kui kohtus kinnitanud, et F.E lubas sel päeval sõpradele välja teha. Peale intsidenti Big Benis helistas F.E kellelegi ja ütles, et raha tuuakse (tl 57). F.E on G.J-i õe endine elukaaslane, ning on talle varemgi välja teinud. Kohtueelsel uurimisel kuulati F.E üle ning ta kinnitas, et käis novembris 2011 lokaalis Suudlevad Tudengid, ent ei mäleta tugeva alkoholijoobe tõttu midagi. Samas ei küsitud temalt G.J-i poolt 27.02.2012 ülekuulamisel toodud väidete kohta. Menetleja pidanuks kontrollima F.E ütlusi töökoha ja –tasu osas, et kontrollida G.J-i väiteid. G.J lahkus esimesena ja kuna eelnevalt oli F.E lubanud välja teha ja ootas, et talle raha ära tuuakse, oli G.J põhjust avata, et arve saab tasutud. Ka tunnistaja K. U.on öelnud, et viimane noormees, kes jäi lokaali, väitis, et üks sõpradest pidi arve tasuma. 5.2 G.J on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus andnud sarnaseid ütlusi, mis haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Tema ning teiste süüdistatavate poolt esitatud väited ei ole millegagi ümber lükatud. 5.3 Riigikohus oma otsuses 3-1-1-41-11 on selgitanud, et tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väärväide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib olla tegemist isiku aspektist nii väliste kui sisemiste asjaoludega, mis kujundavad või määravad 4 kannatanu otsust varakäsutuse tegemiseks, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-98-09 on märgitud, et kaastäideviimisena ei ole käsitletavad teod, mis ei ole kausaalses seoses süüteokoosseisus kirjeldatuga. 5.4 Tsiviilhagi G.J ei tunnista, kuid möönab, et oma osa, s.o 20 eurot on ta nõus tasuma. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et G.J-i süüd kinnitavad tõendid puuduvad. G.J ei ole jätnud ebaõiget muljet oma maksevõimest ja maksevalmidusest, kuna algusest peale oli kokkulepe, et F.E teeb välja. Kriminaalasja materjalidega ei ole leidnud tõendamist G.J-i tahtlus kelmuse toimepanemise eesmärgil tellitu eest tasumata jätmises. Ta oli veendunud, et arve tasub F.E. Seega ei ole tuvastatud tema käitumises kelmuse objektiivne ja subjektiivne koosseis. Kirjalikud seisukohad

1. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas palus prokurör jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata. Prokuröri seisukohad on järgmised. 6.1 Hinnates G.J-i ennastõigustavaid ütlusi kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, on G.J-i ütlused vastuolus nii kaassüüdistatavate M. Toode ütlustega (näiteks, kes lahkus lokaalist Suudlevad Tudengid esimesena), L.N-i ütlustega (näiteks, kas ta teadis vahearve esitamisest) kui ka objektiivsete tunnistajate K. U. ütluste (näiteks, kas jookide valijaks ja tellijaks oli üks isik, kas teenindaja tuvastas isikud jne) ja kriminaalasjas kogutud objektiivsete dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodust järeldub, et hindamaks G.J-i käitumises kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnuseid, tuleb jätta G.J-i ennastõigustavad ütlused kui mitteusaldusväärsed tähelepanuta või suhtuda nendesse kriitiliselt ja hinnata neid kogumis objektiivsete tõenditega keskmise inimese käitumismallidest ja arusaamadest lähtudes. Sarnaselt tuleb prokuröri arvates hinnata süü küsimuse lahendamisel ka kaassüüdistatavate poolt Tartu Maakohtu kohtuistungil antud ütlusi. 6.2 Kohus on kohtuotsuses analüüsinud kogutud tõendeid ning motiveerinud seisukohta, et kõigile, sealhulgas G.J-ile sai peale Big-Benis arve tasumata jätmist teada, et F.E, kes pidi nö välja tegema, raha pole. Kõigile oli seetõttu enne tellimuse esitamist Suudlevates Tudengites teada, et F.E pole raha saanud, mistõttu arve tasumiseks raha puudub. Eeltoodust tegi kohus järelduse, et süüdistatavad, sealhulgas G.J panid kuriteo toime otsese tahtlusega. Neil oli otsene tahtlus nii tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel kui ka pettuse teel vara saamiseks. Kui ilmnes, et F.E raha ei ole ja ka teine arve jääb seetõttu maksmata, ei ole keegi süüdistatavatest maksnud ka seda osa, mis neil oli väidetavalt võimalik maksta. Kui F.E neile Big-Benis nö välja tegi ja võttis selle maksmata arve enda kanda, ei olnud kellelgi enam õiguslikku alust eeldada samal viisil võõra vara tarbimise jätkamist teises kohas. Esitades tellimuse erinevatele karastus- ja alkohoolsetele jookidele ja sigarettidele esinesid nad maksejõuliste klientidena ning omamata rahalisi vahendeid ei olnud neil kavatsustki tellitud asjade eest tasuda. 6.3 Prokurör vaidleb vastu kaitsja apellatsioonis esitatud etteheitele, et kohtueelsel menetlusel oleks vajalik olnud kontrollida G.J-i ütlusi F.E töökoha ja töötasu olemasolu kohta, sest F.E 05.05.2012 ülekuulamise protokolli ankeetandmetest nähtub, et ta (F.E) on avaldanud oma töökohaks
2. a märtsis OÜ Neit Elekter. Kuriteosündmus toimus 26.11.2011, so neli kuud enne F.E ülekuulamist kahtlustatavana ning 5 kriminaalmenetluse käigus kogutud info ja tõendite alusel on ja oli võimalik tõsikindlalt väita, et enne kuriteosündmuse toimepanemist nimetatud töökoha, so OÜ Neit Elekter olemasolu või puudumise kontrollimine ei lisanuks täiendavat tõendit F.E võimaliku tööandja olemasolu või puudumise kohta, sest kohtuistungil vastas süüdistatav G.J kaitsja Anu Vilt küsimusele F.E töötamise kohta kuriteosündmuse toimumise eelsel ajal, et ta teadis, et F.E töötas vist Palmako OÜ-s. Seega polnud sellise tõendi kogumine kohtueelse menetluse käigus ei mõistlik ega vajalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ning G.J-i kaitsja apellatsioon rahuldamata. Seega ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üle ei korda ning vastab alljärgnevalt kaitsja apellatsioonis esitatud põhiväidetele.
4. Apellandi hinnangul on G.J nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus andnud sarnaseid ütlusi, mis haakuvad kogutud tõenditega ning süüdistatavate väited ei ole millegagi ümber lükatud. 8.1 Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad M. Toode, G.J, L.N ja F.E 26.11.2011 viibisid koos pubis Big Ben. Sellesse pubisse mindi F.E kutsel, kes lubas n.ö välja teha, sest talle tuuakse raha. Vaidlust ei ole ka selles, et pubist soovisid nad pärast jookide-söökide tarvitamist lahkuda. Kuna arve oli maksmata, kutsuti politsei. Samuti leidis tuvastamist, et kuna süüdistatav F.E lubas samal õhtul tuua raha ning arve ära maksta, lubati süüdistatavatel lahkuda. Kõigi nimed aga kirjutati üles. Nimetatud asjaoludest, s.t arve mittemaksmisest ning F.E raha puudumisest olid teadlikud kõik süüdistatavad. Samuti ei olnud teistel süüdistatavatel raha, et söögikohas aega veeta ning n.ö kaupa tellida. Pärast pubist Big Ben lahkumist otsustasid süüdistatavad aga minna järgmisesse söögikohta – Suudlevad Tudengid, vaatamata asjaolule, et jätkuvalt kellelgi raha ei olnud ning F.E-le keegi raha ei olnud toonud. Suudlevates Tudengites telliti joogid (meeter tequilat ja sigaretid) ning kõik tarbisid tellitut, vaatamata sellele, et kellelgi jätkuvalt vastavat rahasummat ei olnud. 8.2 Ringkonnakohus ei pea õigeks apellandi väidet, et G.J lahkus esimesena ning seda, kas arve jäi tasumata või mitte, ta ei teadnud. Tal oli teadmine, et F.E maksab. Nimelt kaassüüdistatava M. Toode ütluste kohaselt lahkus hoopiski tema esimesena. Seega ei ole vaieldamatult tuvastamist leidnud G.J-i esimesena lahkumine Suudlevatest Tudengitest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud ka G.J-i maakohtus esitatud väide, et tema läks ära, kuna pidi kokku saama tüdruksõbraga. Siinkohal tuleb pöörduda G.J-i kohtueelses menetluses antud ütluste poole. Kohtueelsel uurimisel ei ole G.J midagi rääkinud oma tüdruksõbraga kokkusaamisest. G.J kinnitas, et tal endal raha ei olnud, et oma joogid kinni maksta. Samal ööl sattus ta aga hoopis arestimajja, kus nägi L.N-i, kelle käest sai teada, et arve jäi maksmata ning L.N toimetati arestimajja kainenema ( tl 57). Seega on G.J alles kohtus esitanud kaitseversiooni väidetavast kokkusaamisest tüdruksõbraga, mistõttu ei võimaldanud süüdistatav juba kohtueelses menetluses seda väidet kontrollida. Kohtuistungil väitis G.J, et ka vahearvest ei tea ta midagi. Kaassüüdistatava L.N-i kohtus antud ütluste kohaselt kui teenindaja tõi vahearve, olid nad veel kõik seal (tl 187). Seega eeltoodud asjaoludest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et G.J-i ütlustesse 6 tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei lange täiel määral kokku tema enda poolt erinevatel menetlusetappidel antud ütlustega ning teiste eelviidatud tõenditega. 8.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega Suudlevates Tudengites aset leidnud arve mittemaksmisega seotud asjaolude, samuti sellele eelnenud pubis Big Ben toimunud asjaolude tuvastamisel ning neid üle ei korda. 8.4

§ 209

lg 1 sätestab vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab petmist, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ja teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud asjaolud on objektiivselt kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksevalmidus) asjaoludega. Tegemist peab olema asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega (vt Riigikohtu lahend 3-11-45-11). 8.5 Vaieldamatult on apellant õigesti osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-28-12, mis käsitleb kelmuse karistatavust üksnes tahtliku teo puhul, kuna subjektiivsest küljest eeldabki kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, s.t tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab olema teadlik. Seega tuleb petmise osas tuvastada teo toimepanijal otsene tahtlus, kuna alles siis, kui on tuvastatud, et isikul juba tellimuse esitamise ajal puudus tahtlus selle eest tasuda, saab järeldada otsese tahtluse olemasolu luua ebaõige ettekujutus oma maksevõimest või maksevalmidusest. 8.6 Maakohus on õigesti tuvastanud, et kannatanu esindaja K. Pehki ja tunnistaja K. U.ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega, arve ning teenindaja märkmetega on tõendatud kuriteo toimepanemise viis ja tekitatud kahju ulatus. L.N, M. Toode, G.J ja F.E lõid tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse lokaali klienditeenindajale K. U. eesmärgiga saada varalist kasu. Esitades tellimuse erinevate jookidele ja kahe paki sigarettidele esinesid nad maksevõimeliste klientidena. Oluline on siinkohal rõhutada, et omamata seejuures rahalisi vahendeid, ei olnud kellelgi kavatsustki saadu eest tasuda. Kõik süüdistatavad on kinnitanud neil endil maksmiseks vajaliku raha puudumist. Kõigile oli ka ilmselge juba pärast pubis Big Ben aset leidnud intsidenti, et mitte ühelgi neist raha ei ole. F.E-le keegi raha ei toonud. Ometi otsustati minna veel järgmisesse kohta - Suudlevatesse Tudengitesse. Peale arve saamist lahkusid M. Toode, G.J ja F.E Suudlevatest Tudengitest selle eest tasumata. Siinkohal on oluline rõhutada, et ka väidetav n.ö rahatu väljategija (F.E) lahkus peale arve esitamist seda maksmata. 8.7 Kohtukolleegium märgib veel lisaks, et jookide ja sigarettide tellimisel ning selle tellimuse täitmiseks võtmisel sõlmiti toitlustusasutuse ja süüdistatavate vahel tsiviilõiguslikud ja kohest täitmist eeldav müügileping, millest lähtuvalt eeldas müüja, et süüdistatavatel oli nii maksevõime kui ka maksetahe tellimuse eest kohe tasuda. Tegeliku täitmistahte eelnev avaldamine (tellimuse esitamine) viis müüja eksimusse müügilepingu tegelikest asjaoludest. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad eeltoodud asjaolud, sealhulgas kuriteo toimepanemisele eelnenud sündmus pubis Big Ben arve maksmata jätmisest kõigil süüdistatavatel raha puudumise tõttu, et kõik süüdistatavad, teiste hulgas ka G.J tegutsesid pettusliku teo 7 toimepanemise hetkel otsese tahtlusega, s.t esines

§-s 209 ettenähtud süüteo subjektiivne koosseis. 8.8 Kaitsja apellatsioonis argumenteeritakse G.J tahtluse puudumist sellega, et süüdistataval oli veendumus, et arve tasub F.E. Kolleegiumi hinnangul sellist tõsikindlat veendumust ei saanud G.J tekkida, kuna objektiivsed asjaolud kõigil isikutel sh ka F.E raha puudumisest Suudlevates Tudengites tellimuse esitamisel oli G.J teada.

1. Eeltoodud põhjustel ning toetades maakohtu ringkonnakohus G.J-i kaitsja apellatsiooni rahuldamata. otsuses toodud seisukohti, jätab
2. G.J-i kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 5 pooltundi (5x16), mistõttu tasu suuruseks on 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot. Kokku taotleb kaitsja 96 euro hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kantud kulude suuruse osas on põhjendatud ning mõistlik ning see tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata, tuleb kaitsja poolt kantud kulud KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja mõista süüdistatavalt G.J-ilt. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Aarne Sarjas