Obsah (5)

§ 199§ 65§ 69§ 76§ 75

1 Kriminaalasi nr 1-14-3152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3152 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 65

lg 2 alusel 8 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ja ÜKT määrati sooritada 1 aasta jooksul. Kriminaalhoolduse alguseks määrati 09.05.2014 ja lõpp 08.05.

1. Viru Maakohtu 2 12.06.2015 määrusega pöörati Viru Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud 5 (viis) päeva vangistust, täitmisele. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks V.S-i vanglasse saabumise aeg. V.S kannab karistust alates 27.07.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas kannab ta karistust samuti viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud varavastase süüteo (varguse) eest. Varasemalt on isik pannud toime varavastaseid kuritegusid, millest üks oli ka röövimine. Eelmine kuritegu oli mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuritegusid paneb isik toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusainete tõttu. Ei saa välistada ka isiku mõjutatavust, kuna kuriteod on toime pandud grupis. Isikule on mõistetud alla aastane karistus, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav on määratud vanglas majandustöödele koristajaks 14.09.2015, kuid ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele ning kinnipeetava suhtes toimub distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetav ise leiab, et kuna talle on vabaduses määratud töövõimetus, siis ei ole ta kohustatud töötama. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel vähem kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral soovib isik elama minna vanemate korterisse aadressile xxxx, mis oli tema alaliseks elukohaks ka enne vangistust. Kinnipeetava vanemad ei ole nõus tema vabanemisega tingimisi enne tähtaega eeltoodud aadressile. Isik lõpetas 4 klassi xxxx koolis. Varasemalt on ta vanglas õppinud lukksepa ja ehitaja erialal, kuid tunnistusi ei saanud. Riigikeelt isik ei valda. Isik ei pea haridust oluliseks, näeb seda ajaraiskamisena ja ebavajalikuna. Vabanemisel kinnipeetaval töökoht puudub, ta peab ennast töötukassas arvele võtma, et oleksid tagatud töötukassa poolt pakutavad teenused. Isik töötas ametlikult Sillamäe Sadamas lihttöölisena, samuti töötas ta 1,5 kuud mitteametlikult ehitustel, tegeledes fassaadide renoveerimisega. Ülejäänud aja on ta olnud töötu. Vabaduses oli isikule määratud töövõimetus xxxx ulatuses ning ta sai töövõimetuspensioni 214 eurot kuus. Vabanemisel taotleb ta uuesti töövõimetuse määramist. Isiku vanemad toetasid teda materiaalselt. Kinnipeetav omab haginõudeid summas 4968,63 eurot. Isik on nõus töötama vaid mitteametlikult, mis näitab, et ta üritab haginõuete maksmisest kõrvale hoida. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema V, isa A ja vanem õde T B. Isiku s õnul on tal hea ja toetav perekond. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga ning narkootikume tarvitavaid tuttavaid, kellega ta oma sõnul püüab mitte suhelda. Isik arvab, et ta ei ole mõjutatav sõprade poolt, kuid enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad hulgalised süüteod. Isikul ei ole lapsi ega elukaaslast. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne vangistust alkoholi 3 kuud järjest, igapäevaselt kuskil 300 ml viina. Alkohol mõjus talle, tema sõnade kohaselt, rahustavalt. Alkoholisõltuvust kinnipeetav ei tunnista ega leia, et tal sellega seoses probleeme oleks. Nii käesolev kui ka varasemad kuriteod (mootorsõiduki joobes juhtimine, röövimine) on toime pandud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on isikut 6-l korral karistatud alkoholiseaduse alusel.
3. aasta aprillikuus on isik läbinud alkoholivastase ravi. Katseajal on ta kontrollnõuetest olenemata endiselt tarvitanud alkoholi. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud igapäevaselt narkootikume, neist kõige rohkem amfetamiini, süstimise teel. Narkootikume tarvitas ta oma sõnul üksinda ja nende mõjul muutus rahulikuks. Raha sai ta vanematelt või varastas. Isik on olnud metadoonasendusravil. Kinnipeetav ei ole nõus sõltuvusravi kohaldamisega, kuna leiab, et see pikendab tema karistust. Ta leiab, et kuna ei ole juba 3 aastat narkootikume tarvitanud, siis tal ei 3 ole seda probleemi enam. Isiku sõnul on tal diagnoositud krooniline haigus, mistõttu omab 80% töövõimetust. Isik oli psühhiaatri juures arvel sõltuvusprobleemidega. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta käitub impulsiivselt, vastavalt oma vajadustele, kuid võib esineda ka planeeritud käitumisi grupis. Isikul ei ole eesmärke, ta elab üks päev korraga. Varasemalt on ta olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole täitnud kontrollnõudeid, mistõttu mitmel korral on määratud uus kohustus ja pikendatud katseaega. Isik tahab loobuda seadusvastasest käitumisest, kuid ei tea, kuidas tuleb selle nimel tegutseda. Hulgalised väärteod viitavad sellele, et isik eirab või suhtub valikuliselt seadustesse. Kinnipeetava poolt on ohustatud ühiskond, kui tervik. Oht seisneb vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamise eesmärgil ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib alkoholi või narkootikume, millest tulenevalt käitub impulsiivselt. Samuti kui isikul ei ole sissetulekut ning teda mõjutatakse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ei toeta Viru Vangla V.S-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kui kohus peab võimalikuks V.S

§ 76

järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.03.2016. Lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada isikut täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et telefonivestluses kinnipeetava ema V B selgus, et vanemad ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Samas ei ole nad vastu osutama kinnipeetavale moraalset ja materiaalselt toetust, kui ta vabastatakse. Vanemad ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama oma vanemate juurde. Ema selgitas, et ta keeldub kodukülastusest praegu ja ka siis, kui poeg vabaneb tingimisi enne tähtaega, sest see on tülikas, sama meelt on ka tema abikaasa. Seetõttu ei ole kodukülastust teostatud. Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel teostatud e-päringu andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv elamisluba, samuti ei ole ta esitanud taotlust kehtiva elamisloa saamiseks. Olemasolev sotsiaalvõrgustik ei ole varasemalt avaldanud mõju V.S-i positiivsetele muutustele elustiilis ning varasemad tingimuslikud karistused ei ole soovitud tulemust andnud. Varasemad katseajad möödusid probleemselt ning karistused pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele. V.S on kodakondsuseta isik, kellel ei ole kehtivat elamisluba, seega puudub seaduslik alus elamiseks Eesti Vabariigis. V.S kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Vanemad ütlesid, et nad võtavad ta sinna korterisse elama, aga nad ei tahtnud kriminaalhooldaja kodukülastust, sest nad ei tahtnud võõraid inimesi sinna. See korter on 3toaline ning ta elas seal ka enne vangistust. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta ei looda elada vaid töövõimetuspensionist, vaid hakkab mitteametlikult tööle. Ametlikult ei saa ta tööle hakata, sest tal on suur töövõimetuse protsent. Töövõimekaotus on seoses sellega, et tal on nõrk immuniteet. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa V.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 28.10.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla V.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et V.S-i näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Seega uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Viimati tunnistati V.S 4 süüdi Viru Maakohtu 23.04.2014 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks

§ 65

lg 2 alusel 8 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT) 480 tunni ulatuses.

Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile ei muutnud ta oma käitumist. Viru Maakohtu 12.06.2015 kohtumäärusest (millega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele) tulenevalt rikkus V.S talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning hoidus ÜKT tegemisest kõrvale. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Siinkohal peab märkima, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt ÜKT tegemise tähtajal kohustuste täitmata jätmine ja kontrollnõuete rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuue kuu kestel suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse koostamise ajal (st 28.10.2015 seisuga) oli tema suhtes pooleli veel üks distsiplinaarmenetlus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Iseloomustuse andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54%. Ohustatud võib olla ühiskond, kui tervik. V.S-i vangistusest enne tähtaega vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur V.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti viiendat korda. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid iseloomustuse koostamise ajal 28.10.2015 toimus tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite 5 järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid, mistõttu on mitmel korral talle määratud uus kohustus ja pikendatud katseaega. Ka viimane käitumiskontrollile allutamine möödus probleemselt, sest karistus pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mida isik ise ei tunnista, mistõttu ei ole nõus ka sõltuvusravile minema. Samuti on isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Sõltuvusainete tarvitamine on kohtu arvates uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud ja narkosõltuvusega isikuid. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist. Vabanemise korral puudub V.S kindel alaline elukoht, sest vanemad ei ole nõus tema vabanemisega tingimisi enne tähtaega nende juurde. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3,4,5 ja 6).

Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks töövõimetuspension. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et V.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik