← Eesti

1-15-9971/5

Obsah (10)§ 424§ 199§ 329§ 64§ 69§ 423§ 63§ 65§ 68§ 4231

1-15-9971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsembril 2015, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-9971 (15230200448) Kohtunik Leo

§ 424

, § 423 kokkuleppemenetluses Paul Pikma Prokurör Süüdistatav 1 järgi K.I (isikukood XXX , elukoht: XXX, asukoht: Vangla, XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidusega, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX OÜ, hooajatööline, karistatus: kehtivaid väärteokaristusi üheksa, kehtivaid kriminaalkaristusi neli: 28.07.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi mõisteti vangistus 10 kuud ning

§ 329

järgi mõisteti vangistus 3 kuud,

§ 64

lg 1 alusel määrati lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud tingimisi vangistust 2 aastase katseajaga; 02.02.2011 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud; 21.02.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 alusel mõisteti vangistus 10 kuud; 18.09.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 329

järgi mõisteti vangistus 9 kuud, mis

§ 69lg 1 alusel asendati 540 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; tõkend: Kr

MS § 217 alusel peeti kahtlustatavana kinni 17.03.201518.03.2015 s.o 2 päeva, vahistatud: 04.05.2015-17.08.2015 ning 25.11.2015) Kaitsja: Indrek Repnau RESOLUTSIOON 1 1. Süüdi tunnistada K.I

§ 423

(17.03.2015 episood), § 424 ja § 4231 (04.05.2015 episood) järgi ja mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 18.09.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, s.o 4 kuud 26 päeva võrra, mõistes K.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend) kuus päeva vangistust. 1 1-15-9971 3.

§ 68

lg 1 arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg: 17.03.2015-18.03.2015 (2 päeva), 04.05.2015-17.08.2015 (3 kuud 16 päeva), s.o kokku 3 kuud 18 päeva, seega kandmisele kuulub 8 kuud 8 päeva vangistust.

  1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 8 kuud 8 päeva vangistust arvestada alates 25.11.
  2. K.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, alusel menetluskuluna:
  3. K.I sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 585 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et K.I olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 16.12.2014 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 30.10.2014) ja 18.09.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 329

järgi (teod 28.03.2014 ja 10.05.2014), juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 17.03.2015 kella 18.25 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa mnt-l ja Kose – Purila mnt-l mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Samuti K.I olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 16.12.2014 Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 30.10.2014) ja 18.09.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 329

järgi (teod 28.03.2014 ja 10.05.2014), juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 04.05.2015 kella 00.20 ajal Harjumaal Kose vallas Kose mnt-l mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga XXX, omamata 2 1-15-9971 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. K.I pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti 04.05.2015 kl 00.20 juhtis K.I Harjumaal Kose vallas Kose mnt-l mootorsõidukit Mazda 323 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. K.I pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav K.I ning tema kaitsja Indrek Repnau kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et K.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, 1 §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et K.I kuulub temale

§ 424

ja § 423 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Leo Kunman Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.