KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7124 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi V.R süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- juuli 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava V.R-i apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava V.R-i apellatsioon Viru Maakohtu
- juuli 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 24.07.
- a otsusega tunnistati V.R süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja teda karistati 8 - kuulise vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 5kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti V.R-ilt välja menetluskuluna sundraha 435 eurot ja koopiakulud 45 senti kaitsjale tehtud kriminaaltoimiku koopia eest. V.R-i karistusaja alguseks loeti 15.03.2012, s.o tema kinnipidamise päev. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V.R, kes palub muuta talle määratud karistusaja alguseks arvatud päev 15.03.2012 asendades selle kuupäevaga 14.03.
- Samuti soovib ta tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul peale vangistusest vabastamist. Apellant leiab, et väär on kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt tuleb karistusaja alguseks määrata 15.03.2012, kui tema tegelik kinnipidamine toimus 14.03.
- V.R leiab, et tal ei ole võimalik kinnipidamisasutuses viibides tasuda kohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates V.R-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega V.R-i karistusaja alguse osas ja leiab, et ka menetluskulude väljamõistmine on seaduslik ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kriminaalasja arutamine kohtus toimus kokkuleppemenetluses, ei saa KrMS § 318 kohaselt apellatsiooni selle peale esitada, välja arvatud juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega ka kokkuleppemenetluse sätete rikkumist. Kuivõrd V.R ei ole ühtegi rikkumist välja toonud ja on vaidlustanud vaid karistuse alguse aega ja menetluskulude tasumist, leiab ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus märgib, et nii kokkuleppes kui otsuses on kinnipidamise ajana märgitud 15.03.
- V.R seda kokkuleppe sõlmimisel vaidlustanud ei ole. Samas on talle selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses, s.h õigust esitada kaebusi ja taotlusi. Ringkonnakohus selgitab, et kahtlustatavana kinni peeti V.R siiski 15.03.2012, enne seda, s.o 14.03.2012, viidi ta joobeseisundis isiku kainenemise protokolli kohaselt kainenema. Ringkonnakohus selgitab, et V.R-i ei peetud seega kinni mitte süüteomenetluse raames, vaid seetõttu, et ta oli alkoholijoobes ja kujutas vahetut ohtu nii endale kui teistele isikutele, s.o tegemist oli haldusõiguse meetmega (PPVS § 729 lg 1). Ringkonnakohus märgib menetluskuludega seonduvalt, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 viimase lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse osaliselt. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole V.R taotlenud kohtukulude ajatamist, tal on töökoht Ruufing Grupp OÜ-s ja seega ka sissetulek. Kuivõrd kohtupraktikas ei ole peetud mõjuvaks põhjuseks isiku viibimist kinnipidamisasutuses (RKm 3-1-1-57-12), on kohus asjaolusid arvestades õigesti lähtunud KarS § 175 lg 1 p 9; 179 lg 2 p 1 ja § 180 lg 1, mõistes kogu summa tasumistähtajaga 30 päeva 2 V.R-ilt välja. Ringkonnakohus selgitab siiski, et ka jõustunud kohtuotsuse korral võib KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus märgib, et mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.