T.I teod on kvalifitseeritud
Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 12.11.2015.a otsuse nr 2440,15,007675, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, MNT päringuga ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusalune isik rikkus
lg 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati T.I KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut summas 1000 eurot ja
09.12.2015 saabus Viru Maakohtule T.I kaebus tema suhtes 12.11.2015 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,15,007675. KAEBUS 09.12.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle kergem karistus – vähendada rahatrahvi, mida lubada tal tasuda aasta jooksul ning vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. 2 Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: trahvi summa on tema jaoks äärmisel suur. Tema netto sissetulekuks on xxx eurot kuus. Peres on 2 alaealist last. Igakuised väljamaksed järelmaksude ja krediidi eest on 250 eurot. Koos kommunaalmaksetega on väljaminekud umbes 500 eurot. Lisaks veel kulud toidule. Seetõttu palub vähendada trahvisummat. Palub lühendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi, sest väiksem laps (3 aastane) on tihti haige ja teda tuleb viia haiglasse. Tunnistab oma süüd ja väga kahetseb tehtut, lubab, et samalaadne rikkumine ei kordu. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab menetlusalune isik 12.11.2015a. koostatud üldmenetluse otsust osaliselt. Paludes vähendada trahvi summat ja juhtimisõiguse äravõtmise perioodi. Samas vaidlustatakse väärteo toimepanemise fakti kui ka karistuse määramist. Kohtuvälisele menetlejale arusaadavalt vaidlustatakse kaebuses siiski üksnes karistuse osa, mitte aga tegu ennast, kuna kaebuses ei ole väärteo kooseisu puudumisele tuginetud. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub kaebusest, et isikud kellel on alaealised lapsed, kellel on krediidid ja järelmaksud, kellel on vaja tasuda kommunaal- ja muid kulusid on seaduse ees soositumas olukorras kui teised. Nende arust ei kuulu nende teod rangelt karistamisele. Ei nähta oma teo suurust ega raskust. Unustatakse, et eelnevalt ollakse juba sarnane tegu toime pandud. Unustatakse, et eelneva teo toimepanemise eest ollakse kriminaalkorras karistatud. Unustatakse, et käesolev tegu on toime pandud katseajal, ajal kui isik ei tohiks enesele mitte mingisuguseidki eksimusi lubada, vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Selline suhtumine näitab menetleja seisukohast ainult üht, eelnev kriminaalkaristus on olnud leebe ja ei ole oma oodatud mõju avaldanud. Enese jaoks leitakse oluline põhjus taaskordseks seaduse rikkumiseks ja arvatakse, et sellele järgnev karistus ei tohiks mitte mingilgi juhul raskemate killast olla. Oma eksimust - süütegu peetakse vähetähtsaks, enda vajadused on olulisemad. Teo toimepanemise hetkel ei nähta, et tagajärjed ehk karistus(ed) võivad ja ongi sellised, mis puudutavad nii isiku enda kui ka ta pere heaolule tuntavalt. Ei nähta, et selle heaolu kaotamises on süüdi üksnes nemad ise kui oma teoga loovad selleks soodsad tingimused. Miks enne juhtimisõiguse omamise vajadus oluline ei olnud? Kas tegevusse suhtuti kergekäeliselt või ei peetud vajalikuks ega ka oluliseks jälgida ning järgida lubatut. Sellist laadi põhjendused, et juhtimisõiguse omamine on vajalik seoses perega ning tehtu kahetsemine ei ole antud teo raskuse ning isiku puhul oluliselt määrava ja arvestatava loomuga. Tagajärgedele tuleb mõelda varem, enne teo toimepanemist. Menetleja seisukohast tuleb sellist laadi rikkumiste puhul kui eelnevalt oldakse juba sarnane tegu toime pandud, karistuse määramisel lähtekohaks võtta just rangeim ehk suurim lubatud määr. Tegemist ei ole esmase rikkumisega, kus oleks võimalik kaaluda ning rakendada keskmise trahvimäära mõistet. Tegemist on olukorraga, kus isikutele vastutulelikkuses ei ole perspektiivi ning vanade karistuspõhimõtete mõiste hakkab iganema. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus rahuldamata ning menetleja otsus muutmata. Otsus on olnud põhjendatud ning karistuse määramisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega. Karistus peab olema efektiivne ning mõjutama isikut 3 jäädavalt, et ei korrataks enam samalaadset ning ei pandaks toime ka muid õigusrikkumisi. Määratud karistuse vähendamine menetleja seisukohast seda teha ei suuda. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab
lg 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud
lg 2 järgi ning
lg 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud
Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 34), mille kohaselt Triinu Õras täites teenistusülesandeid 24.10.2015 kell 09.30 Jõhvi linnas Rakvere tänaval 15 maja juures märkas sõidukit xxx reg.nr xxx, mille sõidustiil oli kahtlane. Infosüsteemis mKairi avastati, et autol puudub tehnoülevaatus. Auto peeti kinni Tartu mnt 15b juures, roolis oli T.I. Kontrolliti juhti indikaatrovahendiga ning saadi tulemuseks 0,58 mg/l. tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks oli 0,49 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 36-37) ja indikaatorvahendi tulemuse väljatrükk, mille kohaselt 24.10.2015 kell 09.36 tuvastati T.I alkoholisisalduse piirmäära ületus 0,58 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 38-39), mille kohaselt 24.10.2015 kell 09.43 tuvastati T.I alkoholisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0,49 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 seeria nr.ARBK-
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime
Samuti on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et T.I juhtis sõiduautot, kui sellel puudus kehtiv tehnülevaatus.
lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kuna
S § 63 lg 1 kohaselt
T.I tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada nii rahatrahvi kui ka lisakaristuse osas ja lubada tal tasuda rahatrahvi osade kaupa. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et T.I, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T.I oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi ja seega pidi ta möönma keelatud seisundi esinemise võimalust järgmisel hommikul. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii oli ta teadlik rikkumisest ja eiras seega tahtlikult Liiklusseaduse sätteid. Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit kehtiva tehnoülevaatuseta, pani T.I toime
T.I kasutas sõitmiseks sõbra autot, jättes kontrollimata, kas auto on sõidukorras ning kas sel on kehtiv tehnoülevaatus. Seega pidi ta möönma, et autol võib puududa tehiline ülevaatus. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima ning eiras Liiklusseaduse sätteid. Seega on tuvastatud, et T.I, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,49 mg/l kohta, tegutses otsese tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud T.I poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt. Samuti on tuvastatud, et T.I, juhtides mootorsõidukit, millel puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud T.I poolt Liiklusseaduse § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt. 5 Kohus ei tuvastanud T.I puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.I on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 12.11.2015 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega T.I tunnistati süüdi ning karistati
Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna tal puuduvad perekondlikel põhjustel vahendid trahvisumma koheseks täies ulatuses tasumiseks. Samuti palus ajatada trahvisumma tasumise tähtaeg 1 aastaks. Samuti palus vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (see on 1200 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses ehk keskmisest oluliselt suuremas määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) 6 Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) T.I pani toime ühe teoga 2 väärtegu, mis on toime pandud otsese tahtlusega. T.I on üks kehtiv väärteokaristus, mis on samuti seotus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Samas märgib kohus, et isikul on ka üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, mille katseaeg kestab kuni 24.02.2016. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest suuremas määras kuid talle määratud rahatrahv ei vasta isiku süü suurusele. Rahatrahvi suurust tuleb vähendada. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuse juurde lisanud tööandja OÜ xxx poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et T.I töötasu suuruseks on xxx eurot kuus. Seega käiks rahatrahv summas 1000 eurot kaebuse esitajale ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et T.I tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 200 (kakssada) trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 66 alusel tuleb anda talle võimalus tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul.
lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada
sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja määras lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis vastab süü suurusele ning seega pole alust selle vähendamiseks. KOHTU MEE™ED T.I kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 12.11.2015.a otsus nr 2440,15,007675 põhikaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.